Mõrvamine

Antiik- ja keskajal

Mõrvu on juhtunud sellest ajast peale, kui inimesed hakkasid elama grupiühiskondades.

Vana Testament räägib mõrvadest Juuditi, Kuningate, Saamueli ja Kroonika raamatutes.

Vana-India kirjanik Chanakya, kes elas umbes 350-283 eKr, kirjutas raamatus nimega Arthashastra palju mõrvadest. Üks tema õpilastest mõrvas hiljem mõned tema vaenlased, sealhulgas kaks Aleksander Suure kindralit.

Kuulsate mõrvade ohvrite hulka kuuluvad Philippus II Makedoonia (336 eKr), Aleksander Suure isa ja Julius Caesar (44 eKr). Rooma impeeriumi keisrid mõrvati sageli, et nende asemele saaks asuda teine juht.

Keskajal tapeti paljud Ida-Rooma impeeriumi kuningad mõrvade läbi, et uued kuningad saaksid võimule tulla.

Renessansi ajal muutusid mõrvad Lääne-Euroopas üha tavalisemaks. Madalmaade kuningas William Vaikne (1584), Prantsusmaa kuningas Henry III (1589) ja Prantsusmaa kuningas Henry IV (1610) mõrvati.

Esimene ameeriklasest riigimõrv (kus valitsus kavandas kellegi mõrvamist) toimus 1620. aastal. See juhtus Plymouthis Massachusettsi lahe koloonias, kuhu palverändurid olid maabunud. Enne palverändurite maabumist olid seal elanud indiaanlased, kuid palverändurid tahtsid seda maad endale. Myles Standish kutsus kohaliku indiaanlaste hõimu pealiku, pealiku 18-aastase venna ja kaks teist indiaanlast pidustustele. Seejärel lukustasid nad ukse, tapsid kolm vanemat meest ja poomisid teismelise avalikult üles, et hoiatada teisi indiaanlasi, et nad jääksid eemale.

Jean-Léon Gérôme'i maal, millel on kujutatud Caesari mõrvamine.

Kaasaegses ajaloos

Mõrvamõrvad on tänapäeva ajaloos olnud tavalised. Selles jaotises ei ole loetletud kõiki mõrvu, mis on juhtunud kaasaegses ajaloos. Siin on loetletud mõned näited mõrvatud maailma liidritest ja selgitatakse mõningaid põhjusi, miks need mõrvad toimusid.

Keiserlikul Venemaal mõrvati 80 aasta jooksul kaks keisrit: Paul I (1801)^{pp. 16–17} ja Aleksander II (1881). ^p. 419

Ameerika Ühendriikides mõrvati 100 aasta jooksul neli presidenti. Need olid presidendid Abraham Lincoln (1865), James Garfield (1881), William McKinley (1901) ja John F. Kennedy (1963).

Pärast Abraham Lincolni tapmist sai presidendiks Andrew Johnson. Ta oli president neli aastat. Selle aja jooksul mõrvati 12 inimest, kes pidasid tähtsaid poliitilisi ametikohti. Järgmine president Ulysses S. Grant juhtis Ameerika Ühendriike aastatel 1869-1877. Selle aja jooksul mõrvati 11 valitsusjuhti; veel 9 isikut rünnati, kuid jäid ellu.

Maailmasõjad

Austria peahertsog Franz Ferdinand mõrvati 1914. aastal. Mõned ajaloolased ütlevad, et see mõrv algas I maailmasõda.

1930. ja 1940. aastatel mõrvas Josef Stalini NKVD paljud inimesed väljaspool Nõukogude Liitu, sealhulgas Leon Trotski. Need olid enamasti inimesed, kellest Stalin arvas, et nad olid tema vastu või võisid temalt võimu võtta. Ta tahtis olla kindel, et ta säilitab oma võimu, seega tappis ta paljud oma vastased.

Aastatel 1934-1944 üritasid erinevad isikud ja rühmitused 27 korda mõrvata Natsi-Saksamaa juhti Adolf Hitlerit holokausti ja Teise maailmasõja ajal. Need inimesed tahtsid takistada Hitlerit nii paljude riikide ülevõtmisel ja nii paljude inimeste tapmisel. Kuid ta jäi alati ellu.

Teise maailmasõja ajal kasutasid liitlased tähtsate natside ja Jaapani juhtide tapmiseks mõrvamõrtsukaid:

• Tšehhi sõdurid mõrvasid Reinhard Heydrichi, ühe natside valitsuse tähtsaima isiku (1942).
• Ameerika Ühendriikide armee mõrvas Jaapani admiral Isoroku Yamamoto, tähtsa sõjalise juhi (1943)
• Poola mässajad mõrvasid natside tippjuhte alati, kui nad said seda teha

Aktivistid

Järgnevatel aastakümnetel mõrvati ka mõned kuulsad inimõiguste aktivistid. Neid mõrvasid inimesed, kellele ei meeldinud see, mida nad tegid inimõiguste eest töötades. Kõige kuulsamad mõrvatud aktivistid on järgmised:

• Mohandas Gandhi (1948), Briti kontrolli all oleva India vägivallatu protestimise eestvedaja.
• Malcolm X (1965), kodanikuõiguste liider.
• Martin Luther King, Jr. (1968), üks tähtsamaid afroameerika kodanikuõiguste liikumise juhte.

Ameerika Ühendriikide LKA (1960-1970)

Aastatel 1960-1965 üritas Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuur (CIA) vähemalt kaheksa korda mõrvata Kuuba liidrit Fidel Castrot.^p. 71 Umbes sel ajal tegi CIA ka plaane Kongo Demokraatliku Vabariigi ainsa demokraatlikult valitud juhi Patrice Lumumba mõrvamiseks. . ^{pp. 19–24}

Aastatel 1960-1970 julgustas - ja mõnel juhul aitas - LKA ka mõrvaplaane järgmiste isikute vastu: . ^p. 256

• Dominikaani Vabariigi president Rafael Trujillo
• Ngo Dinh Diem, Lõuna-Vietnami president
• Tšiili armee ülem kindral Rene Schneider, kes keeldus laskmast armeel kukutada demokraatlikult valitud president Salvador Allende'i.

1970ndad - 1980ndad

1979. aastal muutis Iraani revolutsioon Iraani islamivabariigiks. Rühm nimega Iraani Inimõiguste Dokumentatsioonikeskus väidab, et 1979. aastast kuni 1990. aastateni lasid Iraani valitsuse juhid mõrvata 162 inimest 19 erinevas riigis. Rühm ütleb, et Iraan lõpetas mõrvad, sest Saksa kohus andis välja vahistamismääruse Iraani sõjaväeluure juhi kohta.

Egiptuse president Anwar Sadat mõrvati 1981. aastal paraadil. Ta tapeti inimeste poolt, kes tahtsid riigi üle võtta ja muuta selle islamivabariigiks.

1983. aastal mõrvati Benigno Aquino Jr. Aquino oli Filipiinidel valitsenud diktaatori Ferdinand Marcose vastu. Filipiinide rahvas oli nii ärritunud, et algatas vägivallatu rahvavõimurevolutsiooni. See viis Marcose valitsuse lõpuni. Aquino lesk Corazon Aquino sai Filipiinide presidendiks.

Indias mõrvati 1984. aastal peaminister Indira Gandhi. Tema poeg Rajiv Gandhi sai järgmiseks peaministriks. Ta mõrvati 1991. aastal. (Nad ei olnud Mohandas Gandhiga sugulased.)

1990. aastatest tänaseni

Iisraeli peaminister Yitzhak Rabin mõrvati 1995. aastal. Iisraellased ja palestiinlased töötasid rahulepingu sõlmimise nimel. Rabini tappis õigeusu juut, kes ei olnud rahulepinguga nõus. Paljud ajaloolased arvavad, et Rabini mõrv on üks peamisi põhjusi, miks rahuläbirääkimised nurjusid.

Pakistanis mõrvati 2007. aastal Benazir Bhutto. Bhutto oli esimene naine, kes oli valitud moslemiriigi juhtima. Üks Al-Qaeda juht ütles, et Bhutto tapsid Al-Qaeda palgamõrvarid. Ta ütles, et nad tegid seda seetõttu, et Bhutto püüdis vabaneda vägivaldsetest džihadistlikest miilitsarühmitustest Pakistanis. Ta ütles, et see tegi ta Ameerika Ühendriikidele tähtsaks, mistõttu Al-Qaeda tappis ta.

Foto USA presidendist John F. Kennedy'st vahetult enne tema mõrvamist


Hitleri konverentsisaalis pärast seda, kui mõned tema enda sõdurid püüdsid teda tappa


Inimesed kogunevad Gandhi matustele


Indira Gandhi verega määrdunud asjad tema tapmise päevast (praegu muuseumis)

Statistika

Ühes uurimuses vaadeldi riiklike juhtide (riikide juhid, näiteks presidendid või peaministrid) mõrvamist. Uuring näitas, et:

• Alates 1895. aastast on mõrtsukad üritanud tappa riigipead 298 korda. Neist 59 maailma liidrit on tapetud.
• Alates 1950. aastast on peaaegu iga kolme aasta järel mõrvatud mõni riigi juht.

Teises uuringus vaadeldi kõiki mõrvu aastatel 1946-2013. See hõlmas mitte ainult riiklikke juhte, vaid ka teisi valitsuse liikmeid (sealhulgas kohalikke omavalitsusi) ja inimesi, kes olid valitsuse vastu. Selles uuringus leiti, et aastatel 1946-2013 mõrvati 758 erineva rünnaku käigus kokku 954 inimest.

Selles uuringus vaadeldi ka seda, kes on kõige tõenäolisemalt mõrvatud. Neist 954 inimesest, kes mõrvati:

• 21% olid parlamendiliikmed
• 18% olid opositsioonijuhid (erakondade või rühmituste juhid, kes võtsid sõna või võitlesid valitsuse vastu).
• 17% olid riiklikud juhid
• 14% olid valitsuse ministrid
• 10% olid diplomaadid
• 5% olid kohalikud poliitikud, näiteks kubernerid või linnapead.