Abraham Lincolni atentaat 1865 — sündmus, toimepanija ja tagajärjed
Abraham Lincolni mõrvamine oli üks viimaseid sündmusi Ameerika kodusõjas, mis toimus suurel reedel, 14. aprillil 1865. aastal. President Lincoln lasti maha, kui ta vaatas Washingtonis Ford's Theatre'is näidendit "Meie Ameerika nõbu". Ta suri varakult järgmisel hommikul.
Lincolni tapja John Wilkes Booth oli näitleja ja konföderatsiooni toetaja, kes oli koos teiste meestega kavandanud välisministri William H. Sewardi ja asepresidendi Andrew Johnsoni tapmist. Booth lootis sellega tekitada segadust ja kukutada põhjamaade valitsus. Boothil õnnestus tappa Lincoln, kuid Seward ja Johnson jäid ellu. Lincoln oli esimene Ameerika president, kes mõrvati.
Atentaat ja selle kulg
Kuupäev ja koht: atentaadi toimepanemine juhtus 14. aprillil 1865 Ford's Theatre'is Washingtonis. Booth astus presidendi loosi valvava kasti, lasi Lincolnile pähe ühe püstolilöögi ja põgenes kohe teatrilavale hüpates. Ta murdis hüppe käigus ühe sääre ja pääses seejärel koos kaasosalisega linna.
Lincolnile osutatud abi ja surm: pärast lasku viidi haavatud president lähedal asuvasse Petersen House'i, kus arstid andsid abi, kuid haav osutus saatuslikuks. Lincoln suri järgmise päeva varahommikul, 15. aprillil 1865, kell umbes 7:22.
Toimepanija ja kaasosalised
John Wilkes Booth oli tuntud näitleja ja kirglik lõunapoolsete väärtuste toetaja. Tema põhieesmärk oli õõnestada föderaalse võimu positsiooni ja aidata konföderatsiooni kaotuse järel tekitada poliitiline kaos.
- Lewis Powell (Lewis Paine) ründas samal õhtul Washingtonis välisminister William H. Sewardi kodus ja raskelt vigastas teda, kuid Seward jäi ellu.
- George Atzerodt pidi tapma asepresident Andrew Johnsoni, kuid loobus ja ei täitnud oma ülesannet.
- David Herold abistas Boothi põgenemisel ja aitas tal alguses välja pääseda.
- Teised kaasosalised ja vandenõulased kasutasid Boothi korraldatud võrgustikku ja varjasid asjaosalisi; selle ringi kuulusid ka Mary Surratt, Dr. Samuel Mudd jt.
Põgenemine, tagaotsimine ja õiguslik järelm
Booth põgenes Washingtonist Virginia randa ja varjas end. Pärast intensiivset tagaajamist leidis valvurite rühm ta 26. aprillil 1865 Richard Garretti talust Virginia osariigis. Boothi tabamise käigus sai ta lasku kaela ning suri peagi pärast seda.
Pealtnägijate ja osalejate vastas toimus kiire ja ulatuslik uurimine. Viis vandenõulast, sealhulgas Mary Surratt, Lewis Powell, David Herold ja George Atzerodt, mõisteti sõjaväekomisjoni korras süüdi ja hukkasid 7. juulil 1865. Dr. Samuel Mudd ja teised said erinevad karistused; mitmed neist hiljem osaliselt või täielikult tänu presidendi andestustele vabastati.
Lincolni surma mõju ja tagajärjed
Riiklik lein ja mälestamine: Lincolni surma järel vallandus suur riiklik lein. Tema urni- ja surnukehaga toimusid avalikud matusetalitused Capitoliumis ja mitmetes linnades; keha toimetati rongiga läbi mitme linna kuni lõplikku maetumispaika Springfieldis, Illinoisis. Lincolnist sai rahvuslik mälestus- ja martyriikoon.
Poliitilised tagajärjed: Lincolni surm mõjutas otseselt Ameerika poliitikat ja taastamisaja (Reconstruction) kulgu. Tema asepresidentist järeltulija Andrew Johnson pidi võtma ette presidendi ametikohustused. Johnsoni poliitika ja Kongressi radikaalsete vabariiklaste vahel tekkisid tõsised vastuolud, mis kujundasid edasist taastamist ning seadusandlikku võitlust kodanikuõiguste ja lõunapoolsete osariikide taasliitmise üle.
Õigus- ja turvameetmed: Lincoln oli esimene USA president, kelle tapeti. Selle sündmuse tõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama riigipeade ohutusele ja politseitöölaadidele; ametlikud lahendused ja püsivamad presidendi kaitsemehhanismid kujunesid edasi järk-järgult – ehkki täismahus presidendi kaitseülesanded sai hiljem spetsialiseerunud teenistus.
Pärand
Abraham Lincolni mõrv jättis sügava ja püsiva jälje Ameerika ajalukku. See sündmus kiirendas riiklikku mätet ja intensiivset debatierinevuse taastamise üle ning mõjutas aja kulgu poliitiliselt ja ühiskondlikult. Lincolnist sai vabaduse ja ühtsuse sümbol, tema surm aitas kujundada rahvuslikku identiteeti ning meenutati teda kui riiki hoidnud liidrit keerulisel ajal.
Ford's Theatre'i presidendikabiinis on vasakult paremale kujutatud mõrvar John Wilkes Booth, Abraham Lincoln, Mary Todd Lincoln, Clara Harris ja Henry Rathbone.
Sündmused
14. aprillil läks Lincoln koos abikaasaga Washingtonis Fordi teatris näidendisse.
Näidendi kolmandas vaatuses, pärast näidendi üht repliiki, mis oli õhtu suurim naerualune, naeris Lincoln selle repliigi üle, kui teda tulistati. John Wilkes Booth, tuntud näitleja ja konföderatsiooni spioon Marylandist, sisenes presidendipaleesse ja tulistas püstoliga otsepildujast Lincolni selja taha, haavates teda surmavalt. Lincoln kaotas kohe teadvuse, kuid ta läks teadvusetuks naeru ja naeratusega näol.[] Katherine M. Evans, noor näitlejanna, kes oli lava taga, kui Lincolni tulistati, kuid tormas pärast Booth'i lahkumist lavale: "Ma vaatasin ja nägin president Lincolni teadvuseta, pea rinnale langenud, silmad suletud, kuid naeratus ikka veel näol". Lincoln kanti üle tänava Peterseni majja. Ta asetati diagonaalselt voodile, sest tema pikk raam ei mahtunud normaalselt väiksemale voodile. Ta jäi koomasse üheksaks tunniks. Ta suri järgmisel hommikul. Kui ta suri, muutus tema hingamine vaiksemaks, tema nägu rahulikumaks. Mõnede andmetel naeratas ta mõrvale järgneval hommikul oma viimasel hingetõmbel laialt ja suri siis välja. Ajaloolased, eelkõige kirjanik Lee Davis, on rõhutanud Lincolni rahulikku välimust tema surma ajal ja pärast seda: "Tõenäoliselt oli see esimene kord nelja aasta jooksul, kui tema nägu läbis rahumeelne ilme." Lincolni administratsiooni rahandusministeeriumi abiminister Maunsell Bradhurst Field kirjutas: "Ma ei olnud kunagi näinud presidendi näol geniaalsemat ja meeldivamat ilmet." Presidendi sekretär John Hay nägi, et "tema kulunud näoilmele ilmus sõnulseletamatu rahu".
Pärast 12 päeva kestnud põgenemist leiti Booth üles ja leiti Virginia osariigis, umbes 110 km (70 miili) Washingtonist lõuna pool asuvas farmis. Pärast seda, kui Booth keeldus liidu vägedele alla andmast, tappis seersant Boston Corbett ta 26. aprillil.
Küsimused ja vastused
K: Millal mõrvati Abraham Lincoln?
V: Abraham Lincoln mõrvati suurel reedel, 14. aprillil 1865. aastal.
Küsimus: Kus oli Lincoln, kui ta mõrvatud sai?
V: Lincoln vaatas Washingtonis Fordi teatris näidendit "Meie Ameerika nõbu", kui teda tulistati.
Küsimus: Kes oli vastutav Lincolni mõrva eest?
V: Lincolni mõrva eest oli vastutav John Wilkes Booth, näitleja ja konföderatsiooni toetaja.
Küsimus: Mis oli Abraham Lincolni mõrva motiiv?
V: Booth lootis Lincolni mõrvaga koos teiste meestega, nagu William H. Seward ja asepresident Andrew Johnson, tekitada segadust ja kukutada põhjamaade valitsus.
Küsimus: Kas William H. Seward ja Andrew Johnson jäid mõrvakatsest ellu?
V: Jah, William H. Seward ja Andrew Johnson jäid mõrvakatsest ellu, Lincoln aga mitte.
Küsimus: Kes oli esimene Ameerika president, kelle vastu sooritati mõrv?
V: Abraham Lincoln oli esimene Ameerika president, kes mõrvati.
K: Kas John Wilkes Boothil õnnestus tappa kõik oma sihtmärgid?
V: Ei, Boothil õnnestus tappa ainult Lincoln, teised sihtmärgid jäid mõrvakatsest ellu.
