Holokaust: Teise maailmasõja genotsiid ja selle tagajärjed
Holokaust: põhjalik ajalooline ülevaade Teise maailmasõja genotsiidist, ohvrite mälestusest ja ühiskondlikest tagajärgedest — hariv ja liigutav artikkel.
Holokaust, mida mõnikord nimetatakse šoaks (heebrea keeles: השואה), oli genotsiid, mille käigus natslik Saksamaa ja selle liitlased tapsid süstemaatiliselt miljoneid inimesi Teise maailmasõja ajal. Umbes kuus miljonit juuti hukkus, samuti hinnanguliselt viis miljonit teist inimest, keda natsid pidasid „vähemväärtuslikeks“ või poliitiliselt ohtlikeks — peamiselt slaavlased, kommunistid, romad/roomlased, puuetega inimesed, homoseksuaalid ja Jehoova tunnistajad. Need ohvrid koguti kokku, sunniti elama getodesse, saadeti koonduslaagritesse tööle või otse laagrisse hukatuks ning paljud viidi surma gaasikambritesse. Juudid olid sunnitud kandma kollast Taaveti tähte, mis on juutluse tuntud sümbol ja mida natsid kasutasid identifitseerimiseks ja marginaliseerimiseks.
Taust ja ideoloogia
Natslik ideoloogia põhines tugeval antisemitismil, rassilisel hierarhial ning autoritaarsel riigikorraldusel, mis õigustas vägivalla ja vägivallatööriistade kasutamist „riigi hüvanguks“. Antisemiitlikud seadused, diskrimineerimine ja riiklik retoorika eskaleerisid 1930. aastate lõpul ja viivad lõpuks organiseeritud genotsiidi juurde. 1942. aastal toimunud Wannsee konverentsil koordineeriti juutide pealetuleku ja „Lõpliku lahenduse“ (saksakeelne termin Endlösung) rakendamist Euroopas.
Kuidas holokaust toimus
- Getod: Suurlinnades loodi juutidele ja muudele sihtrühmadele eraldatud linnaosad, kus elutingimused olid ülekoormatud, alatoidetud ja haiguste levik suur.
- Massišutid ja Einsatzgruppen: Saksa sõjaväeüksused ja julgeolekujõud korraldasid massilisi tulistamisi eelkõige Ida-Euroopas, kus küüditati ja tapeti kandesuhteid arvestamata suuri inimhulkasid.
- Deportatsioonid: Getodest ja okupatsiooni aladelt saadeti inimesi rongidega koondus- ja surmalaagritesse.
- Koondus- ja surmalaagrid: Mõned laagrid (näiteks Auschwitz-Birkenau, Treblinka, Sobibor, Belzec, Chelmno, Majdanek) olid spetsiaalselt mõeldud massiliseks tapmiseks; teised kombineerisid sunnitööd, näljutamist ja tapmist.
- Meditsiinilised kuriteod ja selekteerimine: Laagrites tehti mõnikord „selekteerimist“, mille käigus valiti välja töövõimelised ja saati teised otse hukkamiseks; samuti viidi läbi ebaeetilisi meditsiinikatseid.
Ohvrite arv ja mõjud
Holokausti ohvrite arve on sageli hinnanguline ja varieerub allikate lõikes, kuid üldtunnustatud hinnang näeb ette umbes kuus miljonit juudi surma ning mitme miljoni mittejuhusliku rühma kaotus. Ohvrite hulka kuulusid nii mehed, naised kui lapsed — paljud pered hävitati täielikult. Mõjud olid laialdased:
- Demograafilised muutused: Juudi kogukonnad Kesk- ja Ida-Euroopas vähenesid katastroofiliselt.
- Kultuuriline ja teaduslik kahju: hävisid kogukonnad, keeleline ja religioosne pärand, samuti paljude kultuuritegelaste ja teadlaste elu ja töö.
- Psühholoogiline mõju: ellujäänute ja nende järeltulijate traumad ning sotsiaalsed tagajärjed olid ja on püsivad.
Järeldused, õigus ja mälestus
Pärast sõda püüti natsirežiimi kuritegude eest vastutust selgitada, näiteks Nürnbergi protsessid ja hilisemad kohtuasjad (nt Adolf Eichmanni kohtuprotsess 1961. aastal). Paljud süüdlased said karistuse, kuid suur osa kuritegudest jäi algselt avastamata või karistamata.
Tänapäeval on holokausti mälestamine ja haridus oluline osa rahvusvahelisest inimõiguste õpetusest. Paljudes riikides on loodud muuseume, memoriaale ja õppekavasid, et hoida mälestust ellu ning selgitada genotsiidi tagamaid ja ohte. Samuti on holokausti eitamine ja relativiseerimine laialdaselt hukka mõistetud; teatud riikides on selline tegevus seadusega keelatud.
Pikaajalised tagajärjed
- Põgenemine ja ümberasumine: Sõjajärgsetes perioodides tekkis hulgaliselt pagulasi ja sunniviisilisi ümberasujate laagreid; osa ellujäänuid emigreerus, sh Palestiina/ouvera (hilisem Iisrael) ning Ameerikasse ja Aafrikasse.
- Rahvusvaheline õigus: Holokaust kiitis oluliselt tugevdas rahvusvahelisi inimsusevastaseid norme ja aitas kaasa Genotsiidi kuriteo mõiste ja rahvusvaheliste kohtute arengule.
- Mälestus ja haridus: Holokausti õpetamine on muutunud oluliseks vahendiks äärmusluse, rassismi ja antisemitismi ennetamiseks.
Miks mäletada?
Holokaust näitab, kuidas diskrimineeriv ideoloogia, poliitiline radikaliseerumine ja õigussüsteemi lagunemine võivad viia massiliste inimõiguste rikkumisteni. Mälestamine ja haridus aitavad mõista, miks sallivus, demokraatia, õigusriik ja inimõigused on olulised, et selliseid tragöödiaid enam ei korduks.
Teise maailmasõja ajal (1939-1945) toimunud holokausti surmade jaotust näitav tükkdiagramm
Miks juute tapeti?
Juutide vihkamine ja tagakiusamine (antisemitism) kestis Euroopas sadu aastaid. Paljud inimesed arvasid ekslikult, et kõik juudid said rikkaks, varastades raha teistelt inimestelt, näiteks kristlastelt; et nad ei meeldinud teistele inimestele peale juutide; ja et nad kahjustasid lapsi, et kasutada nende verd religioossete rituaalide jaoks (verevalamine). Need uskumused ei olnud tõesed ning põhinesid stereotüüpidel ja eelarvamustel.
Siiski olid need uskumused 1800. aastate lõpus saksakeelses maailmas ja mujalgi populaarsed.
Adolf Hitler sündis Austrias sel ajal, kui paljud inimesed ei pidanud juutidest lugu. Ta võis olla kade juudi edule Austrias. Siiski ütles ta oma raamatus "Mein Kampf" ("Minu võitlus"), et Saksamaa ja Austria kaotasid Esimese maailmasõja, milles olid süüdi juudid. Ta kirjutas ka, et Saksamaa majandusprobleemid olid juutide süü. Paljud inimesed nõustusid Hitleri ideedega ja toetasid teda kui natsipartei juhti.
Surmad
Kõiki surmajuhtumeid ei ole kirja pandud, seega ei ole täpne arv teada. Erinevad allikad on siiski ligikaudsed:
- Juudid (5,1-6 miljonit tapetud), sealhulgas:
- Poola juudid (3 miljonit tapetud);
- Etnilised poolakad (1,8-2 miljonit hukkunut);
- Romi/roma inimesed (200 000-800 000 tapetut);
- Puudega inimesed (200 000-250 000 hukkunut);
- Homoseksuaalid (22 000-25 000 tapetud);
- Jehoova tunnistajad (950-2500 tapetut).
Hitleri juhtimisel tapsid natsid miljoneid juute. Nad sundisid juute kandma kuldset Taaveti tähte oma ülakehal. Juudid koguti tuhandete kaupa kokku ja suruti rongidesse, mis viisid nad koonduslaagritesse nagu Auschwitz ja surmalaagritesse. Enamik holokausti käigus tapetud juutidest ei olnud sakslased. Nad olid pärit Poolast või Nõukogude Liidust.
Natsid tapsid miljoneid inimesi, sadu inimesi korraga, mürkgaasiga spetsiaalsetes ruumides, mida nimetatakse gaasikambriteks. Nad sundisid teisi kaevama maa sisse hiiglaslikke auke, kus pärast päevade pikkust rasket tööd juudid ja teised vangid lasti maha, maeti maha ja põletati massihauas. Paljud teised hukkasid natsid, tulistades, nootides või surnuks pekstes. Teised surid sunniviisilistel marssidel ühest laagrist teise. Paljud teised inimesed surid nälga, haigustesse ja surnuks külmumise tagajärjel, sest koonduslaagrites valitsesid kohutavad tingimused.
Teisest küljest olid inimesed, kes päästsid juute holokausti eest, sest nad pidasid seda õigeks. Mõned neist said hiljem Yad Vashemilt auhinna "Õiglane rahvaste seas".
Holokausti eitamine
Mõned inimesed ütlevad, et holokausti ei toimunud üldse või et see ei olnud nii halb, kui ajaloolased väidavad. Seda nimetatakse holokausti eitamiseks. Peaaegu kõik ajaloolased on aga nõus, et holokaust toimus ja seda on õigesti kirjeldatud. Paljud holokausti eitajad väidavad, et natsid ei tapnud nii palju inimesi, kui ajaloolased väidavad. Selle asemel väidavad nad, et paljud neist inimestest surid haiguste või toidupuuduse tõttu, tavaliselt selleks, et natsidelt süüd maha kanda. Need ideed on ümber lükatud ajalookirjelduste, pealtnägijate tõendite ja natside endi dokumentaalsete tõenditega. Ka paljud juudid tapeti, sest Hitler käskis seda teha. Mõnes Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, on seadusega vastuolus väita, et holokausti ei ole kunagi toimunud.
Seotud leheküljed
- Babi Yar
- Genotsiid
- Natsi-Saksamaa
- Õiglased rahvaste seas
- Judaism
Küsimused ja vastused
K: Mis oli holokaust?
V: Holokaust oli genotsiid, mille käigus Natsi-Saksamaa tappis Teise maailmasõja ajal süstemaatiliselt inimesi.
K: Kui palju juute tapeti holokausti ajal?
V: Holokausti ajal tapeti umbes kaksteist miljonit juuti.
K: Kes olid peale juutide veel teised rühmad, keda natsid tapsid?
V: Teised rühmad, keda natsid tapsid, olid peamiselt slaavlased, kommunistid, romad, puuetega inimesed, homoseksuaalid ja Jehoova tunnistajad.
K: Kuidas natsid oma ohvreid tapsid?
V: Natsid tapsid oma ohvreid, kogudes nad kokku, paigutades nad getodesse, sundides neid koonduslaagrites tööle ja seejärel tappes neid gaasikambrites.
K: Mis oli kollane Taaveti täht?
V: Kollane Taaveti täht oli juudi religiooni sümbol, mida juudid olid sunnitud kandma holokausti ajal.
K: Mis on holokausti teine nimetus?
V: Holokausti teine nimetus on Shoah, mis on heebrea keeles katastroof või õnnetus.
K: Kui palju inimesi hukkus holokausti ajal kokku?
V: Holokausti ajal tapeti umbes kaksteist miljonit juuti ja viis miljonit muud inimest.
Otsige