Rong (raudtee): määratlus, ajalugu ja tüübid

Rong (raudtee): selge määratlus, põnev ajalugu ja põhjalik ülevaade rongitüüpidest — reisirongid, kaubarongid, aururongid ja kaasaegne rongitehnoloogia.

Rong on rööbastel liikuv sõidukite või vagunite koosseis, mis liigub raudteel. Tavaliselt koosneb rong mootoriüksusest (vedurist või mitmest võimsusest ja juhtkabiinidest) ning ühest või mitmest vagunist. Kaupa vedavaid üksikuid vaguneid nimetatakse sageli kaubavaguniteks või ingliskeelse mõiste järgi «cars» (Ameerika Ühendriikides) ning vahel ka «wagons» (Ühendkuningriigis); reisijateveoks mõeldud vaguneid kutsutakse reisivaguniteks või -kateedriteks. Rongi peatuskoht, kus reisijad saavad peale ja maha tulla, on rongijaam või raudteejaam. Varasel ajal kasutati rööbastele juhitavaid tõuke- või tõmbeüksusi ka hobujõul ning esimesed lihtsamad puu- või rauarööpad olid kasutusel juba keskajal. Tööstusrevolutsiooni ajal valmisid esimesed aurumootoriga vedurid 19. sajandi alguse Inglismaal. Mõnikord on sõna „rong” kasutatud ka laiemas tähenduses ritta ühendatud sõidukite või loomade jada kirjeldamiseks (näiteks kaamelirong või vagunirong vagunirong).

Rongid koosnevad tavaliselt vedurist (või sisseehitatud mootorsüsteemist, nagu elektri- või diiselmootor) ja ühest või mitmest vagunist. Vedur ehk mootoriüksus annab jõu, mis tõmbab või lükkab vaguneid mööda rööpaid; tänapäeval on levinud nii eraldi veduriga koosseisud kui ka hajutatud võimsusega üksused (näiteks elektri- või diiselmootoriga ühikud — EMU/DMU). Veduri juhtimisosa ehk juhtkabiin asub tavaliselt veduri eesosas; mõnel reisirongil on juhtkabiin ka teises otsas (push–pull-süsteem). Mõned rongid on disainilt sarnased bussile ja liiguvad ainult rööbastel (näiteks bussilaadsed rööbasmudelid või railbus’id). Rongidega transporditakse nii inimesi kui kaupu — näiteks tooraineid (toorained), valmistooteid (valmistooteid) ja jäätmeid (jäätmeid).

Tüübid

• Reisirongid — kaugliinid, kiirrongid, kiirraudteed (sh high-speed), regionaalsed ja pendelrongid (commuter).
• Kaubarongid — veavad konteinerid, põllumajandussaadusi, tooraineid, autosid jm raskveokit.
• Segarongid — vedavad samaaegselt nii reisijaid kui kaupu (täna harvem).
• Metrood ja linnaliinid — tiheda sõidugraafikuga elektrirongid linnatranspordis, trammid ja kergraudtee.
• Erirongid — hooldus-, spetsiaalsed töö- ja turistirongid.

Ajalugu lühidalt

Rööbaste kasutus ja tõukevahendite rühmitamine on väga vana tehnoloogia — alguses kasutasid inimesed ja loomad puu- või rauast rööpaid hõlbustamaks transporti. Keskajal ja pärast seda tekkisid mitmesugused varasemad rööbastega süsteemid. 19. sajandi alguses valmisid tööstuslikud auruvedurid Inglismaal, mis vallandasid laialdase raudteede ehituse üle maailma ning muutsid transporti ja tööstust fundamentaalselt.

Kuidas rong töötab

Rong liigub tänu vedurile või mootoriüksustele, mis genereerivad jõu rataste pööramiseks ja edasiliikumiseks mööda rööpaid. Võimsusallikaks võib olla aur, diiselmotor või elektrimootor (kõige tavalisem linnaliikluses ja elektrifitseeritud liinidel). Rööpad (täpsemalt kahe paralleelse raudteerööpa paar) juhivad rattad ning rööbaste ja rataste vaheline kontakt tagab suure koormuskandvuse ja väikse hõõrdeteguri võrreldes maanteetranspordiga. Rongide juhtimise ja turvasüsteemide hulka kuuluvad signalisatsioon, raudteeülesed kaitsetehnikad, pidurite süsteemid ja automaatne juhtimisabi (ATP, ERTMS jt).

Eelised ja kasutusala

• Kõrge kandevõime — sobib suurte koguste inimeste või kauba liigutamiseks.
• Tõhusus — madalam kütusekulu ja CO2-heide ühe reisija- või tonnikilomeetri kohta võrreldes autotranspordiga.
• Usaldusväärsus ja turvalisus — hästi reguleeritud infrastruktuur ja turvasüsteemid vähendavad õnnetuste riski.
• Linnatranspordis ja kaugliinidel võimaldab rong vähendada ummikuid ja eraldada ühistranspordi vooge.

Rongid on jätkuvalt tähtis osa nii inimeste igapäevasest liikumisest kui ka globaalsetest tarneahelatest. Tehnoloogia arenedes on fookuses nii suurema sõidukiiruse saavutamine kui ka elektrifitseerimine, automatiseerimine ja energiatõhususe parandamine.

Rongitüübid

Kaubavedu

Kaubarongidel on kaubavagunid (USA) või kaubavagunid (Ühendkuningriik), et vedada kaupu ühest kohast teise. Mõned on kastivagunid (suletud ja katusega vagunid kauba jaoks); teised on spetsiaalsed, et nad saaksid vedada erilisi veoseid. On punkervagunid liiva, kivisöe, maagi ja muude granuleeritud (liivataoliste) materjalide jaoks, platvormvagunid sõidukite ja masinate jaoks, paakvagunid vedelike jaoks, konteinervagunid konteinerite jaoks ja isegi pudelivagunid sulatatud raua jaoks. Peaaegu kõike, mis ei ole liiga suur, et mahuks tunnelite ja sildade alla, saab transportida spetsiaalsete kaubavagunitega.

Reisija

Reisirongidel on reisivagunid (USA) või reisivagunid (Ühendkuningriik), mis on valmistatud selleks, et inimesed saaksid sõita nendega ühest rongijaamast teise. Ameerika Ühendriikides on vähe pikamaa reisironge, kuid Euroopas ja Aasias on neid rohkem. Enamik reisivagunitest on ühekorruselised: on olemas ka kahekorruselisi reisivaguneid, näiteks Soome Inter-City vagunid.

Reisirongid on tavaliselt väga mugav reisimisviis. Paljudes rongides on arvutite jaoks elektripistikud ja WiFi-ühenduspunktid ning spetsiaalne restoranvagun söögi- ja joogikohtade jaoks. Pikkade ööbimisega reiside jaoks on olemas ka magamisvagunid (vooditega reisivagunid).

Kiirraudtee kasutab spetsiaalseid kiireid reisironge eriradadel. Mõned väga kiired rongid on maglev-rongid, mis kasutavad magnetid, mis hõljuvad veidi eemal rööbastest, et oleks vähem hõõrdumist.

Aururong.


BNSF-i diiselrong.


Täidetud rong Egiptuses (2019)


British Rail klass 465 Londonis, mida opereerib Southeastern

Küsimused ja vastused

K: Mis on rong?

K: Milleks kasutatakse ronge?

K: Millist tüüpi sõidukid veavad kaupa?

K: Millist tüüpi sõidukid veavad reisijaid?

K: Kuidas nimetatakse kohta, kus rong peatub, et inimesi peale ja maha lasta?

Otsing