Transport Singapuris

Ühistransport

Londoni konsultatsioonifirma Credo uuringu kohaselt on Singapuril üks maailma parimaid ühistranspordivõrke. Ühistransport hõlmab bussi, rongi ja taksot.

Määrused

Ühistranspordisüsteemi reguleerib maismaatranspordiamet, mis teostab järelevalvet kolme peamise ühistranspordiliigi üle. Piletihindade reguleerimine ja bussiteenuste standardid kuuluvad sõltumatu organi, ühistranspordinõukogu, pädevusse, samas kui TransitLink, mille on loonud SBS Transit, SMRT rongid ja SMRT bussid, aitab luua integreeritud mitmeliigilise süsteemi, millel on ühine piletihindade maksmise viis, teabeplatvorm ja füüsiline võrgustik ilma teenuste dubleerimiseta.

Maatranspordiameti poliitika on mõeldud selleks, et soodustada ühistranspordi kasutamist Singapuris. Peamised eesmärgid on pakkuda stiimulit elama asumiseks kesklinna piirkonnast eemal, samuti vähendada õhusaastet. Singapuris on viiest raudteeliinist koosnev massitranspordi (MRT) ja kergliiklusteede (LRT) raudteesüsteem. Samuti on kogu saarel bussiliinide süsteem, millest enamikul on Singapuri troopilise kliima tõttu paigaldatud kliimaseadmed. Lisaks sularahale saab bussi- ja MRT-piletite piletite eest tasuda kontaktivaba kiipkaardiga, mida nimetatakse EZ-Link-kaardiks.

Statistika

Keskmine aeg, mille inimesed veedavad Singapuris ühistranspordiga liikudes, näiteks tööle ja tagasi, on 84 minutit. 25% ühistranspordiga sõitjatest sõidab iga päev üle 2 tunni. Keskmine aeg, mille inimesed ootavad ühistranspordipeatuses või -jaamas, on 12 minutit, samas kui 11% sõitjatest ootab keskmiselt üle 20 minuti iga päev. Keskmine vahemaa, mida inimesed tavaliselt ühe sõidu jooksul ühistranspordiga läbivad, on 7,3 km, samas kui 16% sõidab ühes suunas üle 12 km.

Turistide ühistransport

2007. aasta detsembris maismaatranspordiameti, Singapuri turismiameti ja EZ-Linki poolt käivitatud Singapuri turistipass pakub Singapuri turistidele piiramatut reisimist Singapuri ühistranspordisüsteemis. 10 S$ eest päevas (2017. aasta aprillist alates 20 S$ kolmeks päevaks) ja 10 S$ suuruse deposiidiga saavad turistid sõita suvalise arvu busside ja rongidega, mida käitavad SBS Transit, SMRT Buses ja SMRT Trains. Teatud bussid nagu Night Rider, rongiliiklus nagu Sentosa Express ei kehti. Singapuri turistipass on saadaval valitud MRT jaamades.

Buss, MRT, LRT ja taksosüsteem moodustavad Singapuri ühistranspordisüsteemi.

Raudteetransport

Kiirraudtee (MRT)

Singapuri ühistranspordisüsteem on olnud peamiselt bussid, kuni 1987. aastal avati massilise kiirraudtee esimene lõik. Kuigi busside keskmine päevane sõitjate arv ületab endiselt nii MRT- kui ka LRT-süsteemi sõitjate arvu (2016. aastal 3,9 miljonit bussis, võrreldes 3,1 miljoni MRT- ja LRT-sõiduga), kavatseb maapealne transpordiasutus laiendada raudteesüsteemi nii, et bussid mängivad lõpuks ainult lisarolli ulatuslikule raudteevõrgule.

Praegune MRT-võrk koosneb viiest põhiliinist, mille kogupikkus on 198,6 kilomeetrit (123,40 mi) ja milles on 119 jaama. North South Line, East West Line ja Circle Line on SMRT Trains'i (SMRT Corporation) hallatavad liinid, samas kui North East Line ja Downtown Line on alates 22. detsembrist 2013 SBS Transit'i hallatavad liinid. Circle Line'i pikendus Promenade'ist Marina Bay'sse algas 14. jaanuaril 2012. aastal.

Kergliiklusteed (LRT)

Kergliiklusteid, mis toimiksid MRT põhivõrgu toitevõrguna, on uuritud juba mõnda aega, eriti kuna olemasolev linnakujundus, kus uued linnad on iseseisvad ja laiali äärelinnades, tähendas, et on võimalik kaaluda kergliiklusteede süsteemi, mis ühendaks iga linna kesklinnas asuva MRT jaamaga, mida traditsiooniliselt on teinud bussid, mis on olnud toitevõrguks. Seega avati 1999. aastal Bukit Panjangis esimene SMRT kergliiklustee (SMRT Corporation), mis pakkus ühendust Choa Chu Kangi ja naaberlinna Choa Chu Kang New Towni vahel. Kuigi hiljem oli üle 50 vahejuhtumi, millest mõned põhjustasid süsteemi mitmepäevase peatamise, võeti 2003. ja 2005. aastal Sengkangis ja Punggolis kasutusele sarnased süsteemid, mida käitas SBS Transit.

Muud read

Singapuris on olnud ka muid erinevaid kergliiklusteid, näiteks Sentosa saarel 1982. aasta veebruaris avatud monorööbussüsteem. See 6,4 km pikkune, 6 jaama hõlmav süsteem suleti 2005. aasta märtsis ja 2006. aasta detsembriks ehitati uus Sentosa Expressi süsteem. Changi Skytrain, inimeste liikumissüsteem, mis transpordib reisijaid Singapuri Changi lennujaama kolme terminali vahel, avati algselt 1990. aastal koos 2. terminaliga ja seda uuendati 2006. aastal koos 3. terminali valmimisega. Jurong BirdParkis oli varem konditsioneeriga panoraudtee, mis suleti 2012. aastal.

Rong C751B Eunose MRT jaamas.


LRT-rong Punggoli LRT-süsteemis Punggoli jaamas Singapuris

Maanteetransport

Bussid

Taksod ja transpordivõrgu ettevõtted

Taksod on Singapuri kompaktses suveräänses linnriigis populaarne ühistranspordi vorm, mille hindu peetakse suhteliselt madalaks võrreldes enamiku arenenud riikide linnade hindadega. 2014. aasta detsembri seisuga oli Singapuris kokku 28 736 taksot, mida opereerib 6 taksofirmat ja 178 sõltumatut juhti. Taksosid võib igal kellaajal liputada mis tahes avalikel teedel väljaspool kesklinna (Central Business District, CBD). Uberi ja Grab'i suurenenud kasutamine on siiski põhjustanud taksode kasutamise vähenemise.

SBS Transit


SMRT bussid


SMRT-le kuuluv Chevrolet Epica sedaan takso


ComfortDelgro LimoCab Mercedes-Benz E-klassi takso

Lennutransport

Singapuri Changi lennujaamast opereerib kuus kohalikku regulaarlennufirmat, mis pakuvad regulaarlende enam kui 70 linna kuuel kontinendil. Riiklik lipuettevõtja Singapore Airlines tegutseb Changi lennujaama 2. ja 3. terminalist. Selle tütarettevõtjad SilkAir ja Scoot tegutsevad Changi lennujaama 2. terminalist.

Singapuri kaks odavlennufirmat, Jetstar Asia Airways ja Valuair, tegutsevad Changi lennujaama terminalist 1. Ainult üks odavlennufirma, Tiger Airways, otsustas tegutseda Budget Terminalis; teised odavlennufirmad on põhjendanud oma tegevuse mitte üleviimist Budget Terminalisse mitmel põhjusel, sealhulgas ligipääsetavuse ja jätkulendude ümberistumise lihtsuse tõttu.

Singapurist tegutseb 6 lennufirmat, mis on järgmised 

• Jetstar Asia Airways - asutatud 2004
• Scoot - asutatud 2011
• SilkAir - asutatud 1976
• Singapore Airlines - asutatud 1937 (Malayan Airways)
• Tigerair - asutatud 2003 (ühines Scootiga 2017)
• Valuair - asutatud 2004 (ühines 2005. aastal Jetstar Asia'ga, brändi säilitatakse teatavate Jetstar Asia teenuste puhul).

Singapore Airlines Airbus A380 Singapuri Changi lennujaamas

Õhutransport

Köisraudtee

Singapuri köisraudtee, mis sõidab Singapuri põhisaarel asuva Mount Faberi ja Sentosa kuurortisaare vahel, on alternatiivne võimalus pääseda sellele turismiobjektile. Köisraudteevedude süsteemi uuendati 2010. aasta augustis.

Meretransport

Veetransport saarel piirdub jõetaksoga mööda Singapuri jõge. Teenus võeti kasutusele 2013. aasta jaanuaris, kuid selle sõitjate arv on väike. Marina South Pierist sõidavad ka igapäevased liinilaevad lõunapoolsetele saartele, näiteks Kusu saarele ja Saint John's Islandile.

Singapore Cruise Centre (SCC) haldab Tanah Merah ja HarbourFront parvlaevateenuseid, mis ühendavad Indoneesia Riau saarte Batam, Bintan ja Karimun. Kommertslaevateenuseid saab broneerida SCC tütarettevõtte SCC Travel Services kaudu, mis haldab portaali wowgetaways.com.

Bumboat Singapuri jõel

Infrastruktuur

Lennujaamad

Singapuri eesmärk on saada Aasia lennunduskeskuseks peamiselt liberaalse lennunduspoliitika edendamise kaudu, et julgustada lennuettevõtjaid seal tegevust alustama ja säilitama. Lennundussektorit reguleerib Singapuri tsiviillennundusamet, mis on Singapuri valitsuse seadusjärgne asutus, mis kuulub transpordiministeeriumi alla.

Oktoobris 2007 sõlmiti Ühendkuningriigiga avatud taeva leping, mis lubab Ühendkuningriigi lennuettevõtjatel Singapurist piiranguteta teenuseid osutada. Singapuri lennuettevõtjatel lubati korraldada Ühendkuningriigi siselende ning lende väljapoole London Heathrow'd mitmesse sihtkohta, sealhulgas Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse.

Singapuri Changi lennujaam oma nelja terminaliga on üks piirkonna tähtsamaid lennuvälja sõlmpunkte. Rahvusvaheline lennujaam asub põhisaare kõige idapoolsemas tipus ja teenindab 185 linna 58 riigis. Pärast kolmanda terminali hiljutist avamist on Changi nüüd võimeline teenindama 64 miljonit reisijat aastas.

Seletari lennujaam on Singapuri esimene tsiviillennunduse lennujaam, mida tänapäeval kasutatakse peamiselt eralennunduses. Lennujaam teenindab ka Berjaya Airi piiratud regulaarlende Malaisia saartele Tiomani saarele ja Redangi saarele.

Lennujaama ja lennuvälja tehnilised andmed
Lennujaam	ICAO	IATA	Kasutamine	Lennuraja	Pikkus (ft)	Pikkus (m)	Märkused
Paya Lebari lennubaas	WSAP	QPG	Sõjaline	Asfalteeritud	12400	3800	Endine tsiviilisik
Seletari lennujaam	WSSL	XSP	Tsiviil/sõjaväelased	Asfalteeritud	6023	1836	Peamiselt mitteregulaarlennud
Sembawangi lennubaas	WSAG	Sõjaline	Asfalteeritud	3000	914
Singapuri Changi lennujaam	WSSS	SIN	Tsiviil	Asfalteeritud	13200	4000
Tengahi lennubaas	WSAT	TGA	Sõjaline	Asfalteeritud	8900	2713

Sadamad ja sadamad

Seal on paadid ja praamiteenused lähedalasuvatele Malaisia ja Indoneesia saartele. Neid teenuseid saab kasutada Changi Ferry Terminalis, Changi Point Ferry Terminalis, Tanah Merah Ferry Terminalis, Singapuri Cruise Centre'is ja Marina Bay Cruise Centre'is Singapuris.

Singapuri sadam, mida haldavad sadamaoperaatorid PSA International (endine Port of Singapore Authority) ja Jurongi sadam, on maailma kõige tihedamini kasutatav sadamatonnaaži poolest. 2004. aastal käideldi 1,04 miljardit brutotonni, mis ületas esimest korda Singapuri merendusajaloos ühe miljardi tonni piiri. Samuti tõusis Singapur samal aastal 393 miljoni tonnise kaubatonnaažiga esikohale, edestades sellega esimest korda Rotterdami sadamat. Aastal 2006 käideldi seal kokku 448 miljonit tonni kaupa.

Singapur on konteinerite liikluse poolest maailmas teisel kohal - 2004. aastal käideldi 21,3 miljonit kahekümne jala ekvivalendi ühikut (TEU) - ning on ka maailma kõige tihedama ümberlaadimisliikluse sõlmpunkt. Lisaks sellele on Singapur maailma suurim punkerdamise keskus, kus 2004. aastal müüdi 23,6 miljonit tonni.

2007. aastal oli Singapuri sadam maailma kõige tihedama liiklusega sadam, edestades Hongkongi ja Shanghaisid. Singapuri sadam on ka Aasia parim meresadam.

Raudtee

Malaisia raudtee

Rahvusvaheline raudteeliin Malaisiasse on Malaisia raudteevõrgu pikendus, mida haldab Keretapi Tanah Melayu (Malaisia Raudtee). Alates 1. juulist 2011 on Woodlandi rongi kontrollpunkt KTMi raudteevõrgu lõunapoolne lõpp-punkt. Varem lõppesid KTM-i rongid Singapuri kesklinnas asuvas Tanjong Pagari raudteejaamas. Plaanis on veel kaks raudteeühendust: Kuala Lumpuri-Singapuri kiirraudtee, mis lõpeb Jurong Eastis, ja Johor Bahru-Singapuri kiirraudtee, mis ühendab Woodlands Northi ja Bukit Chagari, Johor Bahru.

MRT liinid

MRT-rongid sõidavad läbi tunnelite ja viaduktide järgmistel liinidel:

• Põhja-Lõuna MRT liin (SMRT)
• Ida-Lääne MRT liin (SMRT)
• Kirde-MRT liin (SBS Transit)
• Circle MRT liin (SMRT)
• Kesklinna MRT liin (SBS Transit)

LRT liinid

LRT-rongid sõidavad viaduktidel järgmistel liinidel:

• Bukit Panjang LRT liin (SMRT)
• Sengkangi LRT liin (SBS Transit)
• Punggol LRT liin (SBS Transit)

Sild ja ühendussild

Singapuril on kaks maismaaühendust Malaisiaga. Johori-Singapuri värav, mis ehitati 1920. aastatel, et ühendada Johor Bahru (Johor, Malaisia) ja Woodlands (Singapur), kannab maanteed ja raudteed. Tuasi teine ühendus, mis asub lääne pool, valmis 1996. aastal ja ühendab Singapuri Tuasi ja Johori Tanjung Kupangi.

Teed ja kiirteed

Singapur oli teerajaja, kes kasutas tänapäevaselt teemaksude kasutamist, et siseneda kõige ummikumbesemasse kesklinna piirkonda Singapuri piirkonnalitsentside süsteemiga, mis on vahepeal asendatud elektroonilise teemaksu kogumise vormiga Electronic Road Pricing (elektrooniline teemaks).

• Kiirteede kogupikkus: 161 km
• Peamiste magistraalteede kogupikkus: 645 km
• Kogujateede kogupikkus: 557 km
• Kohalike juurdepääsuteede kogupikkus: 2048 km (2011. aasta seisuga)

Liiklus toimub vasakul, mis on tüüpiline Rahvaste Ühenduse riikides.

• Ayer Rajah kiirtee (AYE)
• Bukit Timah kiirtee (BKE)
• Keskne kiirtee (CTE)
• East Coast Parkway (ECP)
• Marina Coastal Expressway (MCE)
• Kallang-Paya Lebari kiirtee (KPE)
• Kranji kiirtee (KJE)
• Pan Islandi kiirtee (PIE)
• Seletari kiirtee (SLE)
• Tampinesi kiirtee (TPE)
• Põhja-Lõuna kiirtee (planeerimisel)

Kiirteede mõju Singapuri transpordipoliitikale kujunes Singapuri ajaloos välja varsti pärast iseseisvumist, sest kesklinna piirkonnas oli sageli liiklusummikuid. Eesmärgiks oli soodustada elamuarendust saare teistes osades ja anda nende uute "satelliitlinnade" elanikele mugav ühendus nende kodude ja töökohtade vahel (mis asusid enamasti kesklinna ümbruses).

Singapuri Changi lennujaama kontrolltorn


Keppeli konteinerterminal Singapuris


Tuasi teine ühenduslüli


Ayer Rajahi kiirtee lõik.


Kõik kiirteed, lisaks Singapuri pool-kiirteed.