Transport Singapuri piires on mitmekesine ja tugevasti integreeritud, kuigi ruumi napib – peamine rõhk on efektiivsel maismaatranspordil. Paljud Singapuri osad, sealhulgas mõned saared nagu Sentosa, on tarkade ühenduste ja sildade kaudu ligipääsetavad. Mõned saared, näiteks Jurong Island, on samuti maantee- ja sillaühendustega kättesaadavad, kuid ligipääs võib olla tööstus- ja julgeolevakaalutlustel piiratud.

Maanteetransport

Singapuri maanteevõrgustik koosneb tihedast kiirteede (expressways) ja linna- ning asumiteedest. Peamised kiirteed on:

  • Pan Island Expressway (PIE)
  • Ayer Rajah Expressway (AYE)
  • Central Expressway (CTE)
  • East Coast Parkway (ECP)
  • Kallang–Paya Lebar Expressway (KPE)
  • Marina Coastal Expressway (MCE)
  • Tampines Expressway (TPE)
  • Seletar Expressway (SLE)

Autode omandamine on kallis – riik kasutab Certificate of Entitlement (COE) süsteemi ja lisamakseid (ARF), et piirata autosid. Samuti rakendatakse elektroonilist teetammi (Electronic Road Pricing, ERP) ja muid liikluse juhtimise meetmeid tipptunni ummikute vähendamiseks.

Ühistransport ja raudtee

Ühistransport on Singapuris väga arendatud: bussivõrk, kiirrongiliiklus ning kergliiklustee (Light Rail Transit, LRT) moodustavad tihedalt ühendatud kogu. MRT (Mass Rapid Transit) süsteem koosneb mitmest liinist, mida opereerivad peamiselt SMRT ja SBS Transit. Peamised MRT-liinid hõlmavad:

  • North–South Line (NSL)
  • East–West Line (EWL)
  • Circle Line (CCL)
  • North–East Line (NEL)
  • Downtown Line (DTL)
  • Thomson–East Coast Line (TEL)

Lokaliseeritud kergliiklusteevõrgud (näiteks Bukit Panjang, Sengkang ja Punggol LRT) ühendavad elamupiirkondi põhiliinidega. Singapuri transpordipoliitika keskendub rongivõrgu kiirele laienemisele – LTA (Land Transport Authority) on seada sihte veelgi suuremaks raudteevõrguks ja paremaks käiguühenduseks aastakümne sihtperioodiks.

Omnivõtete ja piletisüsteemide osas kasutatakse kontaktivabu kaarte (EZ-Link ja teised) ning pangakaardiga maksmist, mis annab mugava ühisseõidu üle kogu võrgu. Busside ja rongide vahel on ühtne piletivõrk ning paljud uued elamualad on kavandatud nii, et rongijaam on lühi jalutuskäigu kaugusel.

Busisüsteem, taksod ja sõidujagamine

Bussivõrk on tihe ja moodustab sageli esmase ühenduse elamualadega. Viimaste aastate mudeliks on bussikontraktsiooni skeem, kus riik hangib teenuse operaatoritelt. Taksod on laialdaselt kättesaadavad ning lisaks tegutsevad eri rakenduspõhised teenused (nt Grab). Taksod ja jagamisteenused järgivad ranged pileti- ja turvanõudeid ning elektriliste sõidukite laienemine on hoogustunud.

Õhutransport

Singapuri Changi lennujaam on regionaalne ja rahvusvaheline sõlmpunkt ning on korduvalt valitud maailma üheks parimaks lennujaamaks. Changi koosneb mitmest terminalist (T1–T4), lisaks ka ärireisijatele ja cargo-liiklusele mõeldud rajatised ning tuntud vabaaja- ja ostukeskus Jewel. Changi on suur transiidi- ja kaubanduskeskus, teenindades nii reisijaid kui ka märkimisväärset lennukargaadi voogu. Väiksem Seletari lennujaam teenindab üldõhusõitu, eralennukeid ja lennundustööstust.

Meretransport ja sadamad

Singapur on üks maailma tähtsamaid ümberlaadimis- ja konteinerisadamaid. PSA International haldab ja arendab porti, mis on oluline rahvusvahelise kaubanduse ja naftatöötlemise ümberlaadimiskeskus. Lisaks rahvusvahelisele kaubandussadamale on olemas regulaarne parvlaevaliiklus lähiriikide saartega: näiteks Tanah Merah ja HarbourFront pakuvad parvlaevu Indoneesia saartele Batamile ja Bintanile ning teistesse piirkondadesse.

Singapuri ja Malaisiat ühendavad kaks suurt maismaasilda: Causeway (tuntud kui Johor–Singapore Causeway) ja Second Link (Tuas Second Link), mis haldavad reisijate- ja kaubaveotrafikut Malaisia suunda. Need ülekäigud on olulised nii tööpendeldajatele kui ka kaupade liikumisele piirkonnas.

Jalgsija ja jalgrattaliiklus, keskkonnainitsiatiivid

Linn on teinud suuri investeeringuid jalgrattateede (Park Connector Network) ja turvaliste jalgteeühenduste arendamisse, et soodustada aktiivset liikumist. Jagatavad jalgrattad ja elektrilised tõukerattad on populaarsed, kuid nende kasutusala on reguleeritud ohutuse huvides. Avalik transiit liigub järjest rohelisema suuna poole: elektrilised bussid, hübriidlahendused ja tulevikus potentsiaalsed automaatsõidukid kuuluvad arenguplaanidesse.

Tulevik ja arengusuunad

  • Raudteevõrgu oluliseks laiendamiseks on planeeritud mitu uut liini ja laiendust, et vähendada sõiduaega ning viia suur osa elanikkonnast rongijaama jalutuskäigu kaugusele.
  • Digitaalne piletisüsteem ja kontaktivaba makse muudavad ühistranspordi kasutamise veel mugavamaks.
  • Rohepöörde eesmärgid hõlmavad elektrisõidukite toetust, busside elektrifikatsiooni ning säästva transpordi edendamist.

Kokkuvõtlikult on Singapuri transpordisüsteem tihedalt planeeritud, kõrgtehnoloogiline ja pidevas arengus: rõhk on ühistranspordil, rahvusvahelisel ühenduvusel ning ruumi- ja keskkonnamõjude optimeerimisel.