Konteinerdamine

Konteinerdamine on kaubaveosüsteem, mis põhineb mitmesugustel teraskonteineritel ("laevakonteinerid", "ISO-konteinerid" jne). Konteinerid on ehitatud standardiseeritud suuruste järgi. Neid saab laadida ja lossida, virnastada, transportida pikkade vahemaade taha. Neid saab ühest transpordiliigist teisele - laevadele, raudteele ja poolhaagisega veoautodele - üle viia ilma neid avamata. Süsteem arenes välja pärast Teist maailmasõda. See vähendas oluliselt transpordikulusid ja toetas rahvusvahelise kaubanduse suurt kasvu.



Laevakonteinerid Port Newark-Elizabethi mereterminalis New Jersey's, USAsZoom
Laevakonteinerid Port Newark-Elizabethi mereterminalis New Jersey's, USAs

Konteinerite kaubarong West Coast Main Line'il Nuneatoni lähedal, Inglismaal.Zoom
Konteinerite kaubarong West Coast Main Line'il Nuneatoni lähedal, Inglismaal.

Konteinerilaeva laadimine kraanaga Kopenhaageni sadamasZoom
Konteinerilaeva laadimine kraanaga Kopenhaageni sadamas

Konteineri vedu maanteelZoom
Konteineri vedu maanteel

Ajalugu

Varasemad aastad

Konteinerdamine sai alguse Inglismaa söekaevanduspiirkondadest alates 18. sajandi lõpust. Söe konteinerdamiseks kasutati 1780. aastate lõpust alates "lahtiseid kastid", näiteks Bridgewateri kanalis. Neid kasutati söe vedamiseks praamidele ja praamidest.

1830. aastateks vedasid raudteed mitmel mandril konteinereid, mida sai üle kanda teistele transpordiliikidele. Üheks selliseks oli Liverpooli ja Manchesteri raudtee Ühendkuningriigis. "Lihtsaid puitkaste, neli tükki vagunis, kasutati söe transportimiseks Lancashire'i kaevandustest Liverpooli, kus need paigutati kraanaga hobuvankritele". 1840. aastateks olid lisaks puust kastidele kasutusel ka raudkastid. 1900. aastate alguses hakati kasutama suletud konteinerikaste, mis olid mõeldud maantee- ja raudteetranspordiks.

Ühendkuningriigis kasutasid mitmed raudtee-ettevõtted 20. sajandi alguseks sarnaseid konteinereid ja 1920. aastatel standardiseeris Railway Clearing House RCH-konteineri. Viie või kümne jala pikkused, puidust ja mitte virnastatavad varased standardkonteinerid olid väga edukad.

Aastatel 1926-1947 vedas USAs Chicago North Shore and Milwaukee Railway mootorvagunite ja kaubaveoautode veoautosid, mis laaditi platvormvagunitele Milwaukee (Wisconsin) ja Chicago (Illinois) vahel. Alates 1929. aastast vedas Seatrain Lines oma merelaevadel New Yorgi ja Kuuba vahel raudteevaguneid.

Teise maailmasõja ajal kasutas Austraalia armee konteinereid. Need mittekorteritavad konteinerid olid umbes sama suured kui hilisemad 20 jala ISO-konteinerid ja ehk peamiselt puidust.

1950. aastate laienemine

Teise maailmasõja lõpus kasutas Ameerika Ühendriikide armee konteinereid transpordilaevade peale- ja mahalaadimise kiirendamiseks. Sõjavägi kasutas ohvitseride majapidamistarvete vedamise puhul kohapeal terminit "transporterid". Transporter oli 8,5 jalga (2,6 m) pikk, 6,25 jalga (1,91 m) lai ja 6,83 jalga (2,08 m) kõrge korduvkasutatav konteiner, mis oli valmistatud jäigast terasest ja mille kandevõime oli 9000 naela.

Korea sõja ajal hinnati transpordivahendit tundliku sõjavarustuse käitlemiseks ja kuna see osutus tõhusaks, kiideti see heaks laiemaks kasutamiseks.

1952. aastal hakkas armee kasutama terminit CONEX, mis on lühend "Container Express". Esimene suurem CONEX-saadetis, mis sisaldas tehnilisi varusid ja varuosi, veeti raudteel Gruusias asuvast Columbus General Depotist San Francisco sadamasse, sealt edasi laevaga Yokohama, Jaapanisse ja sealt edasi Koreasse.

1955. aastal töötas veoettevõtte omanik Malcom McLean koos insener Keith Tantlingeriga välja kaasaegse konteineri. Väljakutse oli konstrueerida laevakonteiner, mida saaks laadida laevadele ja hoida kindlalt pikaks merereisiks. Tulemuseks oli 2,4 meetri kõrgune ja 2,4 meetri laiune kast, mis oli 3,0 meetri pikkune ja valmistatud 2,5 mm paksusest lainelisest terasest.

Konstruktsioonil oli keeratav lukustusmehhanism iga nelja nurga peal. See tähendas, et konteinerit oli lihtne kinnitada ja kraanade abil tõsta. Pärast McLeani abistamist eduka konstruktsiooni valmistamisel veenis Tantlinger teda, et ta annaks patenteeritud konstruktsioonid tööstusele. Sellega algas laevakonteinerite rahvusvaheline standardiseerimine.

USA kaitseministeerium standardiseeris sõjaliseks kasutamiseks 8'×8' ristlõikega konteineri, mille pikkus on 10'. See oli täpselt McLeani ja Tantlingeri poolt Suurbritannias välja pakutud standard, mis võeti kiiresti kasutusele laevanduses.

Laevatööstuse standard

Standardse 8'x8'x10' suuruse kohta on palju variante, kuid konteinereid kasutatakse nüüdseks kogu maailmas. Lisaks laevadele kasutatakse konteinereid rahvusvahelisel lennutranspordil üldiselt ka lennukitel. Suurte raudteevõrkudega riigid kasutavad endiselt suures osas kaubaveoks konteinereid.



Sadamad

Kogu maailma sadamad on kohandatud konteineritega toimuvale kaubaveole. Konteinereid vedavad laevad on suured ning sadamates peab olema sügavus ja suurus laevade sildumiseks. Hiina on ülekaalukalt suurim konteinervedude kasutaja maailmas. Konteinerilaevad ei saa mööda Thamesi Londonisse, mistõttu ehitati Suffolki rannikul asuvasse Felixtowe'ile kaasaegne konteinersadam. Felixtowe'i sadam on Ühendkuningriigi suurim konteinersadam, kus veetakse 35% Ühendkuningriigi konteinerlastist. Siiski on see alles 29. kõige tihedama liiklusega konteinersadam maailmas.

Maailma suurim konteinersadam on Shanghai (Hiina), teine on Singapur ja kolmas Rotterdam (Madalmaad). USA suurim konteinersadam on Lõuna-Louisiana, mis on 9. kohal, vahetult enne Houstonit. Need edetabelid on esitatud miljonite tonnide kaupa.

Konteinerite kasutamine on suurendanud laadimise ja mahalaadimise tõhusust. Samuti on muutunud lühiajaline ladustamine ja käitlemine sadamates.



Küsimused ja vastused

K: Mis on konteinerdamine?


V: Konteinerdamine on kaubaveosüsteem, mis põhineb mitmesugustel teraskonteineritel.

K: Millised on konteinerite standardsuurused konteinerite puhul?


V: Konteinerid konteinerdamises on ehitatud standardsuuruste järgi.

K: Kuidas toimivad konteinerid konteinerdamises?


V: Konteinerid konteinerdamises saab laadida ja lossida, virnastada, transportida pikkade vahemaade taha.

K: Mis on konteinerdamise eelis?


V: Konteinerdamise eeliseks on oluliselt vähenenud transpordikulud ja toetatud rahvusvahelise kaubanduse suur kasv.

K: Millal konteinerdamise süsteem välja arenes?


V: Konteinerdamise süsteem kujunes välja pärast Teist maailmasõda.

K: Kas konteinerid on konteinerdamise süsteemis võimalik ühest transpordiliigist teise üle viia?


V: Jah, konteinerid konteinerisüsteemis saab konteinereid ühelt transpordiliigilt teisele - laevadele, raudteele ja poolhaagisega veoautodele - üle viia, ilma neid avamata.

K: Millised on muud nimetused teraskonteinerite kohta konteinerdamises?


V: Konteinerite muud nimetused on "laevakonteinerid", "ISO-konteinerid" jne.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3