Rotterdam – Madalmaade sadamalinn ja Erasmuse ülikool

Rotterdam – Madalmaade suur sadamalinn ja Erasmuse Ülikool: avasta sadamaelu, modernne arhitektuur, kultuur ja tipptasemel õppevõimalused.

Rotterdam on Madalmaade suuruselt teine linn. Seal elab umbes 650 000 inimest. Linnapiirkonnas elab umbes 1,1 miljonit inimest. Rotterdamis on ka üks maailma suurimaid sadamaid. See on Euroopa suurim sadam. Linn asub mitme jõe ääres, millest kõige rohkem Maas. Rotterdamis, nagu kogu Madalmaades, on ookeaniline kliima (Cfb Koeppeni kliimaklassifikatsiooni järgi).

Ajalugu ja linnaplaneerimine

Rotterdami ajalugu on tugevalt seotud sadama- ja kaubandustraditsiooniga. Linn sai olulise pöörde 20. sajandi teisel veerandil, kui II maailmasõja ajal 1940. aastal aset leidnud pommitamised hävitasid suure osa kesklinnast. Pärast seda algas ulatuslik uuestisünni aeg: linna ehitati modernse ja eksperimenteeriva arhitektuuriga üles, mis eristabki Rotterdamit teistest Hollandi linnadest.

Sadam ja majandus

Rotterdami sadam on üks maailma võtmetähtsusega tööstus- ja logistikakeskusi. Sadama tugevused on suur konteineri- ja üldveo läbilaskevõime, väga head ühendused Euroopa sisealadega (raudtee- ja veeteed) ning suur tööstuskompleks lõunas. Sadam mängib keskset rolli Hollandi majanduses ning on oluline nafta-, keemia- ja transpordisektori sõlm.

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Rotterdam on kuulus oma kaasaegse ja tihti julge arhitektuuri poolest. Olulised vaatamisväärsused ja linnamärgid:

• Erasmusbrug (Erasmuse sild) – ikooniline kaarjas sild, mis ühendab linnaosasid ja on sageli linnapildi sümbol.
• Kubusmajad (Cube Houses) – eksperimentaalne elamuarhitektuur, kus majad on pööratud kuubikud.
• Markthal – suur siseruumiline turg koos korterite ja skulptuurse arhitektuuriga.
• Euromast – vaatetorn, kust avaneb panoraamvaade sadamale ja linnale.
• Maritime Museum ja mitmed kunstimuuseumid (nt Museum Boijmans Van Beuningen) pakuvad nii püsiekspositsioone kui ajutisi näitusi.

Haridus ja teadus

Seal asub ka ülikool: Rotterdami Erasmuse Ülikool. Erasmuse ülikool on rahvusvaheliselt tuntud eelkõige majanduse, ärinduse, ühiskonnateaduste ja meditsiin (Erasmus MC) valdkondades. Ülikool meelitab üliõpilasi ja teadlasi kogu maailmast ning panustab oluliselt linna teadus- ja innovatsioonikeskkonda.

Kultuur ja meelelahutus

Rotterdam on mitmekultuuriline linn, kus toimub palju festivale, kontserte ja filmisündmusi. Linnas leidub arvukalt restorane, disainipoode ja ööelu. Spordifännidele on tähtis jalgpalliklubi Feyenoord ning kuulus staadion De Kuip.

Transpordiühendused

Rotterdam on piirkonnas hästi ühendatud: linnas on rongi-, metroo- ja trammiliiklus ning kiired ühendused teiste Hollandi linnadega (nt Amsterdam, Haag). Lennuühendusena teenindab piirkonda Rotterdam The Hague Airport ning suuremad rahvusvahelised lennujaamad asuvad mõne tunni kaugusel.

Keskkond ja tulevik

Rotterdam rõhub sadama säästlikkusele ja rohelistele lahendustele: logistika optimeerimine, roheenergia kasutamine ja linnaruumi ümberehitus on olulised teemad. Kuna linn on madalal merepinnal, on ka kliimamuutuste ja veetaseme tõusu vastu suunatud kaitsemeetmed ja innovatsiooniprojektid esmatähtsad.

Külastajale

• Parimad vaatamisväärsused: Erasmusbrug, Markthal, Kubusmajad, Euromast ja sadamaala.
• Liikumine: mugav ühistransport ning jalgrattasõbralikud teed.
• Keel: ametlik keel on hollandikeel (ennast huvitatuna leiab ka ingliskeelse teeninduse ja info paljudes kohtades).

Rotterdam on dünaamiline, tööstus- ja kultuurilinn, mis ühendab suured majandusinteressid, kaasaegse arhitektuuri ja rahvusvahelise õhkkonna.

Ajalugu

Tamm ehitati 1260. aastal üle Rotte'i jõe sinna, kus praegu on Hoogstraat. Rotterdami nimi tuleneb sellest tammist. Esialgu oli asula tavaline kaluriküla, kuid üsna varsti sai sellest edukas kaubandussadam. Linn sai linnaõigused 1340. aastal ja linnamüürid 1360. aastal. Rotterdamist sai 15. sajandi keskel Hollandi oluline linn, kui ta võitis väikesed sõjad Delfti ja Gouda vastu. Aastatel 1449-1525 ehitati gooti kirik (Laurenskerk). Linnas elas siis umbes 10 000 inimest. Linn mässas 1573. aastal Hispaania okupatsiooni vastu, saades üheks kaheksakümneaastase sõja peamiseks linnaks. Rotterdami sadam kasvas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses väga palju. sajandi lõpus oli linnas peaaegu 50 000 inimest. Kuid linn ei olnud väljaspool linnamüüre ehitatud. Linn muutus väga rahvarohkeks.

Rotterdami sadam muutus 19. sajandil üha suuremaks, kui kaevati mitu uut kanalit. Need olid järgmised: Nieuwe Waterweg (uus veetee) ja Voornse Kanaal. Linn kasvas kiiresti tänu tohutule töömahule sadamas. Rahvaarv kasvas 160 000 inimeselt 1880. aastal 315 000 inimeseni 1900. aastal. Ehitati mitmeid uusi linnaosasid, sealhulgas Cool, Crooswerk ja Nieuwe Westen. Rotterdami osaks said ka naaberkohad. 1920. aastal elas linnas esimest korda ajaloos üle 500 000 inimese.

Teine maailmasõda

Natsi-Saksamaa ründas Madalmaid 1940. aasta mais. Madalmaade lahing tõi Rotterdamis kaasa raskeid lahinguid. Rotterdami blitzis pommitasid sakslased 14. mail 1940 Rotterdami. Kahju oli tohutu; 24 000 hoonet hävitati vaid 15 minutiga ning Rotterdami vanast kesklinnast ei jäänud praktiliselt midagi järele. 800 inimest hukkus koheselt ja 80 000 jäi kodutuks. Pommitamine hävitas ka Willemsbrigde, ühe kahest Maasi ületavast brigdist. Sakslased parandasid silla kiiresti, sest see oli linna jaoks elutähtsa tähtsusega. Saksa okupatsiooni ajal annekteeriti (put by) Rotterdami poolt naaberkohad Hillegersberg, Schiebroek, Overschie, Kralingseveer ja Ijsselmonde. 11. novembril 1944 toimus suur razzia. Umbes 50 000 meest vanuses 17-40 aastat Rotterdamist küüditati töölaagritesse. Samuti kaotas linn palju inimesi 1944. aasta näljahädas (hongerwinter (lit: näljatalv)).

Pärast sõda

Rotterdam ehitati pärast sõda kiiresti uuesti üles, kuid moderniseerimine tõi kaasa selle, et paljud vanad hooned ei parandatud, vaid asendati täiesti uute hoonetega. See on viinud selleni, et Rotterdami kesklinn koosneb uutest hoonetest, mis ei ole Euroopa linnades tavaline. Rotterdami sadamad kasvasid veelgi 20. sajandi teisel poolel. Uued piirkonnad, mis on ehitatud otse mere äärde, on Botlek, Maasvlakte ja Europoort. Euromastist (185 m kõrgune) saab Rotterdami ikoon. Rotterdami metroo avatakse 1968. aastal, mis on tollal Madalmaade esimene metroo. 1990. aastatel kasvasid pilvelõhkujad. 1991. aastal valminud Delftse Poort oli 151 m kõrgusega Hollandi kõrgeim pilvelõhkuja, kuni 2009. aastal sai Maastoren 165 m kõrgusega kõrgeimaks hooneks. 1996. aastal valminud uus Erasmusbridge andis Rotterdami linnale uue sümboli.

Rotterdam pärast pommitamist Laurenskerki ümbruses


Projekt Brandgrens (tulekahju piiril) öösel 15. mail 2007


Erasmusbrigde vanast sadamast vaadatuna

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Rotterdami rahvaarv?

K: Milline on Rotterdami kliima?

K: Kus asub Euroopa suurim sadam?

K: Milline jõgi voolab läbi Rotterdami?

K: Kas Rotterdamis on ülikool?

K: Millal sai Rozenburg Rotterdami linna osaks?

Otsing