Rotterdam

Ajalugu

Tamm ehitati 1260. aastal üle Rotte'i jõe sinna, kus praegu on Hoogstraat. Rotterdami nimi tuleneb sellest tammist. Esialgu oli asula tavaline kaluriküla, kuid üsna varsti sai sellest edukas kaubandussadam. Linn sai linnaõigused 1340. aastal ja linnamüürid 1360. aastal. Rotterdamist sai 15. sajandi keskel Hollandi oluline linn, kui ta võitis väikesed sõjad Delfti ja Gouda vastu. Aastatel 1449-1525 ehitati gooti kirik (Laurenskerk). Linnas elas siis umbes 10 000 inimest. Linn mässas 1573. aastal Hispaania okupatsiooni vastu, saades üheks kaheksakümneaastase sõja peamiseks linnaks. Rotterdami sadam kasvas 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses väga palju. sajandi lõpus oli linnas peaaegu 50 000 inimest. Kuid linn ei olnud väljaspool linnamüüre ehitatud. Linn muutus väga rahvarohkeks.

Rotterdami sadam muutus 19. sajandil üha suuremaks, kui kaevati mitu uut kanalit. Need olid järgmised: Nieuwe Waterweg (uus veetee) ja Voornse Kanaal. Linn kasvas kiiresti tänu tohutule töömahule sadamas. Rahvaarv kasvas 160 000 inimeselt 1880. aastal 315 000 inimeseni 1900. aastal. Ehitati mitmeid uusi linnaosasid, sealhulgas Cool, Crooswerk ja Nieuwe Westen. Rotterdami osaks said ka naaberkohad. 1920. aastal elas linnas esimest korda ajaloos üle 500 000 inimese.

Teine maailmasõda

Natsi-Saksamaa ründas Madalmaid 1940. aasta mais. Madalmaade lahing tõi Rotterdamis kaasa raskeid lahinguid. Rotterdami blitzis pommitasid sakslased 14. mail 1940 Rotterdami. Kahju oli tohutu; 24 000 hoonet hävitati vaid 15 minutiga ning Rotterdami vanast kesklinnast ei jäänud praktiliselt midagi järele. 800 inimest hukkus koheselt ja 80 000 jäi kodutuks. Pommitamine hävitas ka Willemsbrigde, ühe kahest Maasi ületavast brigdist. Sakslased parandasid silla kiiresti, sest see oli linna jaoks elutähtsa tähtsusega. Saksa okupatsiooni ajal annekteeriti (put by) Rotterdami poolt naaberkohad Hillegersberg, Schiebroek, Overschie, Kralingseveer ja Ijsselmonde. 11. novembril 1944 toimus suur razzia. Umbes 50 000 meest vanuses 17-40 aastat Rotterdamist küüditati töölaagritesse. Samuti kaotas linn palju inimesi 1944. aasta näljahädas (hongerwinter (lit: näljatalv)).

Pärast sõda

Rotterdam ehitati pärast sõda kiiresti uuesti üles, kuid moderniseerimine tõi kaasa selle, et paljud vanad hooned ei parandatud, vaid asendati täiesti uute hoonetega. See on viinud selleni, et Rotterdami kesklinn koosneb uutest hoonetest, mis ei ole Euroopa linnades tavaline. Rotterdami sadamad kasvasid veelgi 20. sajandi teisel poolel. Uued piirkonnad, mis on ehitatud otse mere äärde, on Botlek, Maasvlakte ja Europoort. Euromastist (185 m kõrgune) saab Rotterdami ikoon. Rotterdami metroo avatakse 1968. aastal, mis on tollal Madalmaade esimene metroo. 1990. aastatel kasvasid pilvelõhkujad. 1991. aastal valminud Delftse Poort oli 151 m kõrgusega Hollandi kõrgeim pilvelõhkuja, kuni 2009. aastal sai Maastoren 165 m kõrgusega kõrgeimaks hooneks. 1996. aastal valminud uus Erasmusbridge andis Rotterdami linnale uue sümboli.

Rotterdam pärast pommitamist Laurenskerki ümbruses


Projekt Brandgrens (tulekahju piiril) öösel 15. mail 2007


Erasmusbrigde vanast sadamast vaadatuna

Piirkonnad

Rotterdami linn on jagatud 14 linnaosaks, millest igaühes on mitu linnaosa. Piirkonnad on järgmised:

1. Rotterdam Centrum
2. Charlois
3. Delfshaven
4. Feijenoord
5. Hillegersberg-Schiebroek
6. Hoek van Holland
7. Hoogvliet
8. IJsselmonde
9. Kralingen-Crooswijk
10. Noord
11. Overschie
12. Pernis
13. Prins Alexander
14. Rozenburg

Märkimisväärsed inimesed Rotterdamist

• Leo Beenhakker
• Thea Beckman
• Pascal Bosschaart
• Giovanni van Bronckhorst
• Willem Pieterszoon Buytewech
• Ferry Corsten
• Jules Deelder
• Julian "Bean" Delphiki (kirjanduslik tegelane)
• Edsger Dijkstra
• Royston Drenthe
• André van Duin
• Desiderius Erasmus
• Pim Fortuyn
• Ida Gerhardt
• Jacobus van 't Hoff
• Marianne Heemskerk
• Bep van Klaveren
• Rem Koolhaas
• Kruimeltje (kirjanduslik tegelane)
• Ruud Lubbers
• Paul de Leeuw
• Rie Mastenbroek
• Robin van Persie
• Hendrik Martenszoon Sorgh
• Ron Steens
• Marten Toonder