Ookeaniline (mereline) kliima: omadused, tüübid ja näited

Ookeaniline (mereline) kliima: omadused, tüübid ja näited — selgitus, sademed, hooajalised erinevused ning linnad nagu Dublin, London ja Bergen.

Ookeanilises kliimas, mida nimetatakse ka merekliimaks, on tavaliselt leebed talved ja jahedamad (mitte väga kuumad) suved. Ilm on sageli muutlik ja pilvine, sademeid on aasta läbi mõõdukalt või palju. Enamik sellist tüüpi kliimavöötme alasid liigitatakse Köppeni kliimaklassifikatsioonis Cfb‑klassi — st temperatuuri suhtes pehme (temperate) kliima, kus suvel on soe, kuid harva väga kuum ning sademed jaotuvad enam‑vähem kogu aastale. Sellise kliimaga linnade näideteks on: Dublin, London, Bergen, Bilbao, Pariis, Brüssel, Amsterdam, Hamburg, Melbourne ja Auckland.

Peamised omadused

• Temperatuur: talved on leebed (kesktemperatuur talvekuudel jääb Köppeni C‑rühma piiridesse — sõltuvalt klassifikatsiooni variandist keskmise külma kuu piiriks võidakse kasutada −3 °C või 0 °C) ja suved on jahedamad kui kontinentaalses kliimas. Cfb‑tüübil on soojaima kuu keskmine alla 22 °C ja vähemalt neli kuud üle 10 °C.
• Sademed: jaotuvad enamasti ühtlaselt läbi aasta — ette tuleb vihma, udu ja lörtsi; talvel võib esineda lumetabamusi, kuid madalal maal on lumi suhteliselt haruldane ja kiiresti sulav.
• Pilvisus ja niiskus: sageli pilvine, niiske ja tuuline; udu ja rünkpilved on tavalised.
• Suur muutlikkus: ilm võib muutuda kiiresti, kuna piirkondi mõjutavad merelt tulevad tsüklonid, frontid ja muutuvad tuuleolud.

Tüübid Köppeni järgi

• Cfb — klassikaline ookeaniline kliima: soe suvi (mitte kuum), mõõdukas sademehulk aasta läbi ning vähemalt neli kuud üle 10 °C.
• Cfc (subarktiline ookeaniline) — jahedama suvega variant, kus soojaid (üle 10 °C) kuid vaid 1–3 kuud; seda tüüpi kliima leiab näiteks Fääri saartel ja kõrgematel põhjapoolsetel rannikualadel. Tekstis mainitud subarktiline versioon viitab just sellele Cfc‑alatüübile.
• Cwb ja Cwc — subtroopiline mägikliima ehk kõrgrõhkkonna tingimustes esinev niiske, kuid kuival talvel jahedam variant. Mõnikord loetakse neid ookeanilise kliima alatüüpideks, eriti kui tegemist on mägiste aladega, kus mereline mõju hoiab temperatuuri leebema kui ümbritseval madalmaal.

Miks ookeaniline kliima tekib?

Ookeanilise kliima peamine põhjus on mereline mõjutus: suur veehoidla (meri või ookean) talletab soojust ning leevendab tempereatuuri kõikumisi. Lisaks mängivad rolli

• põhjavööndi läänepoolsed tuuled (edela‑ ja läänekaanid), mis toovad merelt niiske õhu rannikualadele,
• ookeanivoolud (nt Põhja‑Atlandi juures mõjutab läänepoolsust soojendav hoovus nagu Golfi hoovus / North Atlantic Drift),
• reljeef — mäed võivad õhukoguseid pidurdada ja tekitada orograafilist sademetamist (nt läänepoolsetes mäestikualades on vihma rohkem).

Levik ja tüüpilised piirkonnad

• Põhja‑Lääne‑Euroopa rannikud (Briti saared, Iirimaa, lääne‑Prantsusmaa, Benelux, Lääne‑Saksamaa, Põhja‑Hispaania rannikud).
• Põhja‑Lõuna‑Ameerika Vaikse ookeani looderannik (Oma variatsiooniga — nt Vancouveri ja Seattle lähivaldused).
• Ookeani külgmised alad Lõuna‑Austraalias (nt Melbourne) ja Uus‑Meremaal (nt Auckland).
• Loode‑Jaamari ja Tšiili kesk‑rannik; osa lõunapoolsetest merelistest aladest Lõuna‑Ameerikas.

Loodus ja majanduslikud mõjud

• Taimestik: tihti esinevad temperaarsed leht‑ ja segametsad (näiteks tamm, haab, kask, nulg), samuti rohumaad ja niidud paljudes piirkondades. Kliima sobib hästi karjakasvatuseks ja rohumaade lõimumiseks.
• Põllumajandus: sobib piima‑ ja loomakasvatuseks, teraviljaks (nt oder, kaer), kartuliks ja köögiviljakasvatuseks; oluliseks piiranguks on lühikesed kuumaperioodid ja rohke pilvisus.
• Linnastumine ja elu: niiske, jahe kliima nõuab head hoonete soojustamist ja ehitustehnilisi lahendusi niiskuse ning hallituse vältimiseks. Merelähedased linnad on samas ka olulised sadama‑ ja kaubanduskeskused.

Kuidas ookeaniline kliima erineb teistest tüüpidest?

• Võrreldes Vahemere kliimaga on ookeanilises kliimas suved oluliselt jahedamad ja sademed aasta läbi ühtlasemad (Vahemere kliimas esinevad kuivad suved).
• Võrreldes kontinentaalse kliimaga on talved leebemad ja tempereatuuri kõikumised väiksemad tänu merelisele mõjule.

Kliimamuutuse mõju

Kliimasoojenemine mõjutab ookeanilisi alasid mitmel viisil:

• soojemate suvede ja leebemate talvede sagenemine;
• sademeerinevuste muutumine — intensiivsemad vihmahood, samas lokaalsete kuivaperioodide suurenemise võimalus;
• lumekatte vähenemine madalamates kohtades ja muutused veeringes ning orkaanide/tsüklonite mustrites;
• rannikualadel tõuseb merevee tase, mis suurendab üleujutuste ja erosiooni riski.

Kokkuvõte

Ookeaniline (mereline) kliima on iseloomulik rannikualadele, mida mõjutab meri: leebed talved, jahedad suved, ühtlane sademete jaotus ning muutlik ilm. Köppeni süsteemis ilmneb see eelkõige Cfb‑tüübi kaudu, sealhulgas jahedamad variante nagu Cfc ning mõnikord ka mägised subtroopsed variandid Cwb/Cwc. Selline kliima toetab tihedaid metsi, pastoraalmajandust ja tihedat inimasustust paljudel Põhja‑Lääne‑Euroopa ja teiste mõõnaga mereliste piirkondade rannikualadel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ookeanikliima?

K: Kuidas liigitatakse ookeaniline kliima Köppeni kliimaklassifikatsioonis?

K: Millised on ookeanilise kliima sademed?

K: Kas ookeanilises kliimas on soojad suved?

K: Millistes linnades on ookeaniline kliima?

K: Kas ookeanilise kliima subarktiline versioon on olemas?

K: Kas subtroopilist kõrgmäestiku kliimat peetakse okeanilise kliima alatüübiks?

Otsing