Vasak- ja parempoolne liiklus: määratlus, ajalugu ja riigid

Avasta vasak- ja parempoolse liikluse määratlus, ajalugu ja riigid — miks riigid erinevad, ajaloolised põhjused ning ülevaade tänapäeva sõiduviisidest maailmas.

Sõidutee sõidutee pool tähendab tee poolt, kus sõidukid peavad liikuma — kas tee paremal või vasakul küljel. Riikide seadused määravad selle, mida vahel nimetatakse ka teereegliks. Ühtne sõidupool lihtsustab liiklust, vähendab konfliktkohti ja aitab vähendada otsasõiduohtu. Tänapäeval elab ligikaudu 66,1% maailma inimestest riikides, kus sõidetakse paremal pool, ja umbes 33,9% elab riikides, kus sõidetakse vasakpoolselt. Ärge segage sõidupoolt juhikohaga: vasakpoolne rool (LHD, steering wheel on vasakul) ei tähenda automaatselt vasakpoolselt sõitmist — vastupidi, vasakpoolne rool on tavaliselt parempoolsel sõidu poolel. Põhimõtteliselt kehtib: LHD kasutavad riigid, kus sõidetakse paremal, RHD (parempoolne rool) siis, kui sõidetakse vasakul poolel.

Ajaloost ja miks erinevused tekkisid

Enne autode laialdast levikut sõitsid inimesed suure osa ajast vasakul pool. Selle põhjusena mainitakse sageli paremakäelisust: ratsanikud hoidsid relva või piduri vööd paremas käes ning seetõttu oli mugavam hoida teed vasakul, et parempoolne käsi jääks vabaks. Samuti oli vasakul pool sõitmine mugavam neile, kes seljast maha pidid laskma või teineteisega kohtudes üksteist parempoolse käega tervitama.

18. ja 19. sajandil muutusid tingimused: suuremad hobusevedusid (mitme hobuse meeskonnad) ja kaubavedu nõudsid teistmoodi nähtavust ja ohutust. Juht istus sageli vasakul või keskel, et näha mööduvaid veokeid ja võida paremat kontrolli — see aitas kaasa parempoolse sõidu levikule mõnes regioonis. 1794. aastal võttis Prantsusmaa vastu esimesed parempoolse sõidu seadused ning napoleonlikud vallutused aitasid selle tava levikut mandritel, mida Napoléon mõjutas.

Riigid, mandrid ja erandid

Paljud vasakpoolse liiklusega riigid on olnud endised Briti kolooniad, kuid on ka erandeid. Näiteks sõidavad vasakul pool riigid nagu Jaapan, Tai, Nepal, Bhutan, Mosambiik, Guyana, Suriname, Ida-Timor ja Indoneesia, kuigi mitte kõik neist ei ole kunagi olnud Briti kolooniad. Euroopas on vasakpoolne sõit tänapäeval haruldane: seda järgivad vaid mõned saareriigid — Ühendkuningriik, Iirimaa, Malta ja Küpros.

Mõnel riigil on mandrist erinev tava oma eriterritooriumidel või linnadel: näiteks kogu Hiina sõidab paremal pool, välja arvatud erihalduspiirkonnad Hongkong ja Macau, mis sõidavad vasakul pool.

Muudatused ajaloo jooksul ja näited

Mõned piirkonnad on oma sõidupoolt ajaloos muutnud. Näited olulistest muutustest:

• Suurbritannia mõjuga mandritel püsis vasakpoolsus, samas kui Napoleoni-võimu all ja paljud mandrilised riigid läksid üle paremale poole.
• Prantsusmaa seadusandlus 1794. ja Napoleoni laienemine aitasid parempoolse sõidu laialdast levikut Euroopas ja mõnes Aasia osas.
• Hiljem läksid mitmed endised kolooniad ja mandrid üle paremale poole — näiteks Kanada ja mitmed Lääne-Aafrika riigid muutusid ajaloo jooksul parempoolsuse poole. Sama tee läksid näiteks mõned endised Portugali ja teiste impeeriumide territooriumid, kuigi mõned (nt Mosambiik, Ida-Timor ja Aomen) jäid vasakpoolsuseks.
• Varasemad näited hilisemast ajaloost: Myanmar, Gibraltar, Briti India ookeani territoorium ja mitmed Lääne-Aafrika riigid nagu Ghana, Nigeeria, Sierra Leone ja Gambia on läinud üle paremale poole.
• Mõned kaasaegsed näited muutustest: Rootsi viis suure kuluga, aga eduka ülemineku läbi (Dagen H) 3. septembril 1967 paremale sõidule; Iirimaa ja teised olid samuti ajalooliselt mitmele muutusele allutatud, ent enamik ideid muutustest eeldab suurt planeerimist.

Praktilised tagajärjed ja igapäevaelu

Sõidupool mõjutab palju praktilisi asju:

• Autode konstruktsioon: busside ja sõidukite uste asetus peab vastama sõidupooltele (sisenemine ja väljumine ohutuks teedelt).
• Teemärgistus ja liikluskorraldus: ristmikud, ringteed ja liiklusmärgid tuleb kavandada vastavalt sõidupooltele; ringteel läbiva liikluse suund erineb oluliselt.
• Piiriületused: riigipiiril, kus kaks riiki sõidavad erinevat pidi, on vaja spetsiaalseid üleminekupunkte, kus liiklus suunatakse ümber — sellised üleminekud nõuavad selget märgistust ja sageli sillutatud või raudteeülesehituslikke lahendusi.
• Sõidukite import ja ohutus: riigid, kus imporditakse palju kasutatud autosid, peavad jälgima, kas rooliasend ja tulede suunad vastavad kohalikele nõuetele.

Miks muutused on haruldased?

Sõidupoolt muuta on kulukas ja keeruline: see nõuab teede ümberplaneerimist, märgistuse ja liikluslahenduste muutmist, avalikku teavitustööd ning sageli ka sõidukite ja busside adapteerimist. Seetõttu tehakse selliseid suuri samme vaid tugeva majandusliku või geograafilise vajaduse tõttu — näiteks soov kooskõlastada naaberriikidega või parandada transpordiühendusi.

Kokkuvõtteks: sõidupool on ajalooliste valikute ja praktiliste vajaduste tulemus. Kuigi enamik maailma inimesi elab riikides, kus sõidetakse paremal pool, on seal palju vastukaalulisi traditsioone ja praktilisi erandeid. Mõistmine, miks ja kuidas need erinevused tekkisid, aitab paremini aru saada tänapäevastest liikluskorralduslikest lahendustest ning piirideülese liikluse eripäradest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on sõidutee sõidupool?

K: Mitmes riigis sõidetakse tee paremal poolel?

K: Mida tähendavad RHD ja LHD?

K: Miks otsustasid mõned endised Briti kolooniad sõita vasakpoolsel poolel?

K: Mida tehti ajalooliselt enne autode tekkimist?

Küsimus: Millal võeti Prantsusmaal vastu esimene seadus sõidusuuna kohta?

K: Millised territooriumid keeldusid alguses sõidusuuna muutmisest, kuid muutsid seda lõpuks hiljem?

Otsing