Iirimaa (iiri: Éire [ˈeːɾʲə] ( kuula)), tuntud ka kui Iirimaa Vabariik, on Euroopa riik, mis hõivab suurema osa Iirimaa saarest. Riik on Euroopa Liidu liige ja asub saare lääne- ja keskosas; umbes viis kuuendikku saarest kuulub Vabariigile, ülejäänud osa on Põhja-Iirimaaks, mis on osa Ühendkuningriigist. Vabariigi pealinn on Dublin, teine suur linn on Cork. Elanike arv on tänapäeval ligikaudu 5 miljonit (rahvastiku muutused sõltuvad loendustest ja hinnangutest).
Geograafia ja loodus
Iirimaa maastik on vaheldusrikas: seal on rohelisi põlde ja karjamaid, rabad ja turbasood, madalad mäeahelikud ning pikk rannajoon, millele iseloomulikud on kaljused lahed ja lahed. Riigi suurim jõgi on Shannon, mis kulgeb saart läbivalt. Kliima on peamiselt ookeaniline — talved on leebed ja suved jahedad, sademeid tuleb ühtlaselt aastaringselt.
Keel ja kultuur
Ofitsiaalsed keeled: Iiri keel on Iirimaa esimene ametlik keel ning inglise keel inglise keel. on teine ametlik keel ja laialt kasutusel igapäevaelus, äris ning meedias. Iiri keelt õpetatakse kõikides koolides ning seda räägitakse emakeelena ka mõnes piirkonnas, mida nimetatakse Gaeltacht'i. Avalikud sildid ja dokumendid on sageli kahes keeles.
Kultuuriliselt on Iirimaal tugev kirjandus- ja muusikatraditsioon (rahvalaulud, traditsiooniline kitarr- ja vioolimuusika), lisaks tuntud kirjanduslik pärand ja teatriajalugu. Pühad ja rahvatraditsioonid, näiteks St. Patricku päev, on laialt levinud ja tähtsad riiklikud sündmused.
Poliitika ja ajalugu lühidalt
Iirimaa Vabariik on parlamentaarne demokraatia. Riigi poliitilise süsteemi keskmes on kaks peamist institutsiooni: president (esindusfunktsioonid) ja parlament (Taoiseach ehk peaminister juhib valitsust). Iirimaa iseseisvus lõi aluse 20. sajandi alguse poliitilistele arengutele — 1922. aastal tekkis Iirimaa Vabadriik (later Irish Free State) ning 1949. aastal kuulutati välja Iiri Vabariik. See ajalugu jättis püsimõju suhetele Põhja-Iirimaaga ja Ühendkuningriigiga, sealhulgas 20. sajandi keskpaiga ja lõpu konfliktilise perioodi (The Troubles), mille järel tehti rahulepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid.
Majandus
Iirimaa majandus on kaasaegne ja kõrge sissetulekuga: olulised sektorid on teenused (eriti finantsteenused ja tehnoloogia), farmaatsia- ja meditsiinitehnika ning põllumajandus (piimatootmine ja veisekasvatus). Riik on meelitänud palju välisinvesteeringuid tänu soodsale maksukeskkonnale ja hea ligipääsu Euroopa turule. Rahaühik on euro, mis võeti kasutusele 1999. aastal (paberrahana 2002. aastal).
Pealinn ja linnad
Dublin on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus — seal asuvad riigiasutused, ülikoolid, rahvusmuuseumid ja arvukad rahvusvahelised ettevõtted. Cork on suuruselt teine linn Vabariigis ja oluline sadama- ning tööstuskeskus. Teised märkimisväärsed linnad on Galway, Limerick ja Waterford, mis on tuntud oma kultuuri, hariduse ja tööstuse poolest.
Turism ja vaatamisväärsused
Iirimaad külastavad turistid eelkõige loodusvaadete (nt kaljud, rannad, rahvuspargid), ajalooliste piltlike linnade, muuseumide ja traditsioonilise muusika tõttu. Kuulsamad turismiobjektid hõlmavad nii kiriklikku ja keldi pärandit kui ka looduslikke vaatamisväärsusi.
Kui soovite, võin lisada täpsemaid andmeid (näiteks värske rahvastiku- ja majandusnäitajad, geograafilised kaardid või nimekirja tuntud vaatamisväärsustest) või kohandada teksti konkreetse sihtrühma (õpilased, reisijuhid jt) jaoks.
