Dáil Éireann (/dɔɪl ˈɛərən/ ( kuula) sõna-sõnalt Iirimaa Assamblee) on Iirimaa parlamendi alamkoda. Selle liikmed valivad kõik Iirimaa hääleõiguslikud kodanikud (praegu on see 18-aastane). Dáil Éireanni liikmeid nimetatakse Teachta Dala (TD).
Koosseis ja valimine
Dáil koosneb mitmest kümnest kuni sadakondkümnest TD-st; alates 2020. aastast on Dáilil 160 liiget. TD-d valitakse mitmekohalistes valimisringkondades proportsionaalset esindust tagava hääletussüsteemi järgi — Single Transferable Vote (STV), ehk korduv ülekantava hääle süsteem (PR‑STV). Valimise põhimõte on see, et valijad järjestavad kandidaate eelistusjärjekorras (1, 2, 3 jne); hääled loetakse mitmes voorus, üleliigsed häälte jagunemised ja madalaimatega seotud ümberjagamised jätkavad kuni täidetakse kõik mandaadid.
Peamised ülesanded
- Seadusandlus: Dáil arutab ja võtab vastu seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarvet.
- Valitsuse kontroll: TD-d esitavad küsimusi valitsuse ministritele, algatavad uurimisi ja hääletavad usaldushääletustel; Dáilil on võim anda või võtta valitsuselt ametlik toetus (usaldus).
- Valitsuse moodustamine: Dáilist valitakse Taoiseach (peaminister) — ametisse nimetamise eel peab kandidaat saama Dáililt toetuse.
- Kohaliku esindamine: TD-d töötavad oma valijate huvides, aitavad isiklikes ja halduslikel küsimustel ning hoiavad sidet kohalike asutustega.
- Komiteetide töö: Dáilil on alamkomiteed, mis kontrollivad valdkondi (nt majandus, tervishoid) ja vaatavad läbi seadusandlust üksikasjalikumalt.
Organisatsioon ja ametlikud rollid
Istungjuhataja ehk Ceann Comhairle on Dáil-i esimees ja juhib istungeid, tagades debati korra ja objektiivsuse. Dáil koos Seanad-iga (ülemkoda) ja presidentiga moodustab riigi parlamendi ehk Oireachtas. Istungid toimuvad tavaliselt Leinster House'is Dublinis.
Termi ning valimised
Üldised valimised peetakse mitte harvem kui iga viie aasta järel; valimisi võidakse kutsuda esile ka enne tähtaega, kui Dáil lahendatakse või kui valitsus kaotab usalduse ja Taoiseach palub presidendil Dáil-i laialisaatmist. Vabanenud kohad täidetakse vajaduse korral erivalimiste (by‑elections) kaudu.
Ajalugu ja tähtsus
Esimene Dáil kogunes 1919. aastal pärast 1918. aasta valimisi, kui Iiri iseseisvusliikumine kuulutas endise Westminsteri-delegatsiooni asemel kokku kutsutud rahvuskogu. Aastate jooksul on Dáil arenenud tänapäevaseks seadusandlikuks kogu: pärast 1922. aasta Iiri vabaduslepingu perioodi ja 1937. aasta põhiseaduse vastuvõtmist sai sellest keskne osa riigi poliitilises elus. Dáil-i tegevus mõjutab otseselt Iirimaa sise- ja välispoliitikat ning iga päevast elu puudutavaid seadusi ja eelarveotsuseid.
Praktiline pool TD-de tööst
- TD-d teenivad palka ja neil on ametlikud bürood nii Dublinis kui ka oma valimisringkondades.
- Lisaks seadusandlusele tegelevad nad palju ka valijate nõustamise ja individuaalse abi pakkumisega (nt abikäed avalike teenuste, töökohtade küsimustes jmt).
- Paljud TD-d kuuluvad erakondadesse; peamised erakonnad on ajalooliselt olnud näiteks Fianna Fáil, Fine Gael, Sinn Féin, Tööpartei ning Rohelised, kuid Dáil-is võivad olla ka sõltumatud liikmed.
See ülevaade annab pildi Dáil Éireannist kui Iirimaa seadusandlikust ja poliitilisest keskusest, mille kaudu kodanikud (hääleõiguslikud alates 18. eluaastast) osalevad riigi valitsemises ja esindamises.