Dáil Éireann — Iirimaa parlamendi alamkoda (TD-de roll ja valimine)
Dáil Éireann — Iirimaa alamkoda: TD-de roll, valimisõigus, valimisprotsess ja seadusandlus. Kiire, selge ülevaade Iirimaa parlamentaarsest süsteemist ja kodanike hääleõigusest.
Dáil Éireann (/dɔɪl ˈɛərən/ ( kuula) sõna-sõnalt Iirimaa Assamblee) on Iirimaa parlamendi alamkoda. Selle liikmed valivad kõik Iirimaa hääleõiguslikud kodanikud (praegu on see 18-aastane). Dáil Éireanni liikmeid nimetatakse Teachta Dala (TD).
Koosseis ja valimine
Dáil koosneb mitmest kümnest kuni sadakondkümnest TD-st; alates 2020. aastast on Dáilil 160 liiget. TD-d valitakse mitmekohalistes valimisringkondades proportsionaalset esindust tagava hääletussüsteemi järgi — Single Transferable Vote (STV), ehk korduv ülekantava hääle süsteem (PR‑STV). Valimise põhimõte on see, et valijad järjestavad kandidaate eelistusjärjekorras (1, 2, 3 jne); hääled loetakse mitmes voorus, üleliigsed häälte jagunemised ja madalaimatega seotud ümberjagamised jätkavad kuni täidetakse kõik mandaadid.
Peamised ülesanded
- Seadusandlus: Dáil arutab ja võtab vastu seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarvet.
- Valitsuse kontroll: TD-d esitavad küsimusi valitsuse ministritele, algatavad uurimisi ja hääletavad usaldushääletustel; Dáilil on võim anda või võtta valitsuselt ametlik toetus (usaldus).
- Valitsuse moodustamine: Dáilist valitakse Taoiseach (peaminister) — ametisse nimetamise eel peab kandidaat saama Dáililt toetuse.
- Kohaliku esindamine: TD-d töötavad oma valijate huvides, aitavad isiklikes ja halduslikel küsimustel ning hoiavad sidet kohalike asutustega.
- Komiteetide töö: Dáilil on alamkomiteed, mis kontrollivad valdkondi (nt majandus, tervishoid) ja vaatavad läbi seadusandlust üksikasjalikumalt.
Organisatsioon ja ametlikud rollid
Istungjuhataja ehk Ceann Comhairle on Dáil-i esimees ja juhib istungeid, tagades debati korra ja objektiivsuse. Dáil koos Seanad-iga (ülemkoda) ja presidentiga moodustab riigi parlamendi ehk Oireachtas. Istungid toimuvad tavaliselt Leinster House'is Dublinis.
Termi ning valimised
Üldised valimised peetakse mitte harvem kui iga viie aasta järel; valimisi võidakse kutsuda esile ka enne tähtaega, kui Dáil lahendatakse või kui valitsus kaotab usalduse ja Taoiseach palub presidendil Dáil-i laialisaatmist. Vabanenud kohad täidetakse vajaduse korral erivalimiste (by‑elections) kaudu.
Ajalugu ja tähtsus
Esimene Dáil kogunes 1919. aastal pärast 1918. aasta valimisi, kui Iiri iseseisvusliikumine kuulutas endise Westminsteri-delegatsiooni asemel kokku kutsutud rahvuskogu. Aastate jooksul on Dáil arenenud tänapäevaseks seadusandlikuks kogu: pärast 1922. aasta Iiri vabaduslepingu perioodi ja 1937. aasta põhiseaduse vastuvõtmist sai sellest keskne osa riigi poliitilises elus. Dáil-i tegevus mõjutab otseselt Iirimaa sise- ja välispoliitikat ning iga päevast elu puudutavaid seadusi ja eelarveotsuseid.
Praktiline pool TD-de tööst
- TD-d teenivad palka ja neil on ametlikud bürood nii Dublinis kui ka oma valimisringkondades.
- Lisaks seadusandlusele tegelevad nad palju ka valijate nõustamise ja individuaalse abi pakkumisega (nt abikäed avalike teenuste, töökohtade küsimustes jmt).
- Paljud TD-d kuuluvad erakondadesse; peamised erakonnad on ajalooliselt olnud näiteks Fianna Fáil, Fine Gael, Sinn Féin, Tööpartei ning Rohelised, kuid Dáil-is võivad olla ka sõltumatud liikmed.
See ülevaade annab pildi Dáil Éireannist kui Iirimaa seadusandlikust ja poliitilisest keskusest, mille kaudu kodanikud (hääleõiguslikud alates 18. eluaastast) osalevad riigi valitsemises ja esindamises.
Ajalugu
Esimene Dáil
Esimene Dáil valiti 1918. aasta Briti üldvalimistel. Sinn Féini inimesed, kes valiti, ei läinud alamkojale. Selle asemel jäid nad Dublinisse ja moodustasid Esimese Dáili.
Esimene Dáil võttis vastu Iiri Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja moodustas valitsuse.
Esimene Briti naisparlamendiliige oli krahvinna Markiewicz. Kuna ta oli Sinn Féiner, läks ta hoopis esimesse Dáil Éireanni. Seetõttu arvavad paljud inimesed, et Lady Astor oli Suurbritannia esimene naisparlamendiliige.
Teine Dáil
1922. aastal, Vabadussõja ajal, võtsid britid vastu Iirimaa valitsuse seaduse. Selle seadusega loodi kaks parlamenti, üks Põhja-Iirimaa ja teine Lõuna-Iirimaa jaoks. Lõuna-Iirimaal valimisi ei toimunud, sest seal kandideeris ainult Sinn Féin. Nad ei kogunenud Lõuna-Iirimaa alamkoda. Selle asemel kogunesid nad ja ainus ainult Põhja-Iirimaal valitud Sinn Feiner teise Dáilina.
Teise Dáili esimesel päeval ütles Iiri Vabariigi president Éamon de Valera, et Suurbritanniaga poleks vaja sõdida ega läbirääkimisi pidada, kui Briti peaminister mäletaks, et ta on öelnud, et
Poola on ise valinud oma valitsuse üldise valimisõiguse alusel ja on talumatu, et mõni väljastpoolt tulev riik tuleb ja surub talle peale valitsuse, mida ta ei taha.
De Valera ütles, et kui Poolal on õigus oma valitsusele, siis ka Iirimaal.
Teine Dáil ratifitseeris (st kinnitas) Inglise-Iiri lepingu häältega 64:57. Pärast seda kogunesid 64 lepingut pooldavat liiget Lõuna-Iirimaa alamkoda koos nelja ülikooli parlamendisaadikuga ja hääletasid uuesti lepingu vastuvõtmise poolt.
Kolmas Dáil
Kolmas Dáil oli kaks asja.
- Iseseisvusmeelne Dáil, mis järgnesid esimesele ja teisele Dáilile ning
- Ajutine parlament, mis järgnes Lõuna-Iirimaa alamkoja koosseisule
Kolmas Dáil võttis vastu Iiri Vaba Riigi põhiseaduse ja pärast 6. detsembrit 1922 oli see Iiri Vaba Riigi Oireachtase alamkoda.
Dáili arutelud
Ametlikuks protokolliks kõigest, mida Dáilis räägitakse, on inglise keel: Dáil Debates või iiri keeles: Díospóireachtaí Dála. Esimene köide (raamat) algab päeval, mil kolmas Dáil kogunes, seega nimetatakse esimese Dáili protokolli raamatuks F ja teine Dáil algab raamatuga S.
Dáili valimised
Parlamendiliikmed valitakse mitmeliikmelistes valimisringkondades, erinevalt Briti alamkojast või Ameerika Ühendriikide esindajatekojast, mis on ühemehelised valimisringkonnad. Igas valimisringkonnas võib olla kolm, neli või viis saadikut. Valijad võivad hääletada nii paljude kandidaatide poolt, kui nad soovivad, kuid nad reastavad neid eelistusjärjekorras, 1,2,3...
Selle väljaselgitamine, kes on valitud, võib mõnikord võtta kaks või isegi kolm päeva, sest hääli loetakse ühtse ülekantava hääletussüsteemi raames mitu korda.
Kui Dáil Éireanni esimees, keda nimetatakse Ceann Comhairle'iks, soovib kandideerida uuesti, ei pea ta olema valitud. Seadus ja põhiseadus ütlevad, et talle antakse koht oma vanas valimisringkonnas.
Dáil Éireanni volitused
Dail on Oireachtase kahest kojast võimsam.
Taoiseach (peaminister), Tánaiste (asepeaminister) ja rahandusminister peavad olema Dáil Éireanni liikmed.
Maksude tõstmise seaduseelnõud peavad algama Dáilist ja Seanad ei saa neid vetostada.
Dáil võib seaduseelnõu vastu võtta isegi siis, kui Seanad on selle vastu, kuid ülemkohus võib otsustada, et seadus ei ole põhiseadusega lubatud. Samuti võib president enne allkirjastamist küsida ülemkohtult, kas seaduseelnõu ei ole põhiseadusega lubatud.
Seotud leheküljed
- Oireachtas
- Seanad Éireann
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dáil Éireann?
V: Dáil Éireann on Iirimaa parlamendi alamkoda.
K: Kes valib Dáil Éireanni liikmed?
V: Dáil Éireanni liikmed valivad kõik Iirimaa kodanikud, kes on hääleõiguslikus eas (18-aastased).
K: Kuidas nimetatakse Dáil Éireanni liikmeid?
V: Dáil Éireanni liikmeid nimetatakse Teachta Dala (TD).
K: Kui vana peab olema, et Iirimaal hääletada?
V: Iirimaal peab hääletamiseks olema vähemalt 18-aastane.
K: Mida tähendab "Dáil Éireann" inglise keeles?
V: Inglise keeles tähendab "Dáil Éireann" tõlkes "Iirimaa Assamblee".
K: Mis on parlamendi alamkoja eesmärk?
V: Parlamendi alamkoja eesmärk on esindada ja arutada kodanike nimel.
K: Kas Iiri parlamendis on ka ülemkoda?
V: Jah, lisaks alamkojale on olemas ka ülemkoda, mida tuntakse nime all Seanad Éireann.
Otsige