Dáil Éireann

Ajalugu

Esimene Dáil

Esimene Dáil valiti 1918. aasta Briti üldvalimistel. Sinn Féini inimesed, kes valiti, ei läinud alamkojale. Selle asemel jäid nad Dublinisse ja moodustasid Esimese Dáili.

Esimene Dáil võttis vastu Iiri Vabariigi iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja moodustas valitsuse.

Esimene Briti naisparlamendiliige oli krahvinna Markiewicz. Kuna ta oli Sinn Féiner, läks ta hoopis esimesse Dáil Éireanni. Seetõttu arvavad paljud inimesed, et Lady Astor oli Suurbritannia esimene naisparlamendiliige.

Teine Dáil

1922. aastal, Vabadussõja ajal, võtsid britid vastu Iirimaa valitsuse seaduse. Selle seadusega loodi kaks parlamenti, üks Põhja-Iirimaa ja teine Lõuna-Iirimaa jaoks. Lõuna-Iirimaal valimisi ei toimunud, sest seal kandideeris ainult Sinn Féin. Nad ei kogunenud Lõuna-Iirimaa alamkoda. Selle asemel kogunesid nad ja ainus ainult Põhja-Iirimaal valitud Sinn Feiner teise Dáilina.

Teise Dáili esimesel päeval ütles Iiri Vabariigi president Éamon de Valera, et Suurbritanniaga poleks vaja sõdida ega läbirääkimisi pidada, kui Briti peaminister mäletaks, et ta on öelnud, et

Poola on ise valinud oma valitsuse üldise valimisõiguse alusel ja on talumatu, et mõni väljastpoolt tulev riik tuleb ja surub talle peale valitsuse, mida ta ei taha.

De Valera ütles, et kui Poolal on õigus oma valitsusele, siis ka Iirimaal.

Teine Dáil ratifitseeris (st kinnitas) Inglise-Iiri lepingu häältega 64:57. Pärast seda kogunesid 64 lepingut pooldavat liiget Lõuna-Iirimaa alamkoda koos nelja ülikooli parlamendisaadikuga ja hääletasid uuesti lepingu vastuvõtmise poolt.

Kolmas Dáil

Kolmas Dáil oli kaks asja.

• Iseseisvusmeelne Dáil, mis järgnesid esimesele ja teisele Dáilile ning
• Ajutine parlament, mis järgnes Lõuna-Iirimaa alamkoja koosseisule

Kolmas Dáil võttis vastu Iiri Vaba Riigi põhiseaduse ja pärast 6. detsembrit 1922 oli see Iiri Vaba Riigi Oireachtase alamkoda.

Dáili arutelud

Ametlikuks protokolliks kõigest, mida Dáilis räägitakse, on inglise keel: Dáil Debates või iiri keeles: Díospóireachtaí Dála. Esimene köide (raamat) algab päeval, mil kolmas Dáil kogunes, seega nimetatakse esimese Dáili protokolli raamatuks F ja teine Dáil algab raamatuga S.

Dáili valimised

Parlamendiliikmed valitakse mitmeliikmelistes valimisringkondades, erinevalt Briti alamkojast või Ameerika Ühendriikide esindajatekojast, mis on ühemehelised valimisringkonnad. Igas valimisringkonnas võib olla kolm, neli või viis saadikut. Valijad võivad hääletada nii paljude kandidaatide poolt, kui nad soovivad, kuid nad reastavad neid eelistusjärjekorras, 1,2,3...

Selle väljaselgitamine, kes on valitud, võib mõnikord võtta kaks või isegi kolm päeva, sest hääli loetakse ühtse ülekantava hääletussüsteemi raames mitu korda.

Kui Dáil Éireanni esimees, keda nimetatakse Ceann Comhairle'iks, soovib kandideerida uuesti, ei pea ta olema valitud. Seadus ja põhiseadus ütlevad, et talle antakse koht oma vanas valimisringkonnas.

Dáil Éireanni volitused

Dail on Oireachtase kahest kojast võimsam.

Taoiseach (peaminister), Tánaiste (asepeaminister) ja rahandusminister peavad olema Dáil Éireanni liikmed.

Maksude tõstmise seaduseelnõud peavad algama Dáilist ja Seanad ei saa neid vetostada.

Dáil võib seaduseelnõu vastu võtta isegi siis, kui Seanad on selle vastu, kuid ülemkohus võib otsustada, et seadus ei ole põhiseadusega lubatud. Samuti võib president enne allkirjastamist küsida ülemkohtult, kas seaduseelnõu ei ole põhiseadusega lubatud.

Seotud leheküljed

• Oireachtas
• Seanad Éireann