Iiri Vabariik
Iiri Vabariik (iiri keeles Saorstát Éireann ) oli 1916. aasta lihavõttepühade ülestõusuga Ühendkuningriigist iseseisvaks kuulutatud riik, mille asutas 1919. aastal esimene Dáil. See eksisteeris ainult Iiri Vabadussõja ajal 1919-1922 Iiri Vabariikliku Armee ja Ühendkuningriigi vägede vahel.
Ametlikult lakkas see eksisteerimast 1922. aastal sõja lõpetanud Inglise-Iiri lepingu ratifitseerimisega, kui riigi 32 krahvkonnast 26-st sai Iiri Vaba Riik ja ülejäänud kuus jäid Põhja-Iirimaa nime all Ühendkuningriigi koosseisu. Sinn Féin keeldus lepingut aktsepteerimast, öeldes, et Iiri Vabariik eksisteerib, isegi kui ta ei kontrolli ühtegi territooriumi. Seetõttu ei võtnud valitud Sinn Féini TD-d kunagi oma kohad Iiri Vaba Riigi või Ühendkuningriigi parlamendis sisse.
Nimi
Inglise keeles oli revolutsiooniline riik tuntud kui "Iiri Vabariik". Iiri keeles kasutati kahte erinevat nime:
- Poblacht na hÉireann
- "poblacht" oli uus sõna, mille lõid 1916. aastal lihavõtteproklamatsiooni koostajad.
- Saorstát Éireann
- Saorstát koosneb kahest iiri sõnast saor ("vaba") ja stát ("riik"). Selle sõna-sõnaline tõlge oli "vaba riik". Iseseisvusdeklaratsioonis ja muudes 1919. aastal vastu võetud dokumentides kasutati Saorstát Éireann.
Saorstát Éireann oli ka Iiri Vaba Riigi ametlik nimetus.
Iiri Vabariigi valitsus
Seadusandja
See oli Dáil Éireann. See koosnes 1918. aasta üldvalimistel valitud Iiri parlamendi liikmete enamusest. Rahvuslased käsitlesid Dáili valimistena veel kahte üldvalimist, mille kutsus välja Iirimaa lordleitnant, Briti administratsiooni juht Dublini lossis. Teise Dáili liikmed valiti 1921. aasta Põhja-Iirimaa ja Lõuna-Iirimaa parlamentide valimistel; kolmas Dáil valiti 1922. aastal Lõuna-Iirimaa ajutise parlamendina, nagu oli ette nähtud Inglise-Iiri lepinguga.
Oma esimesel koosolekul võttis Dáil vastu Dáili põhiseaduse. Samuti võttis ta vastu iseseisvusdeklaratsiooni.
Ministrid
Dáili põhiseadus andis täidesaatva võimu kabinetile nimega "Aireacht" või "ministeerium". Aireacht'i juhatajat nimetati algselt "Príomh Aire". Ta omakorda nimetas ametisse ministrid. Vastavalt 1919. aasta jaanuaris jõustunud põhiseaduse algversioonile pidi ministreid olema neli:
1. Rahandusminister (Aire Airgid),
2. Siseminister (Aire Gnóthaí Duthchais),
3. Välisminister (Aire Gnóthaí Coigcríoch)
4. Kaitseminister (Aire Cosanta).
1919. aasta aprillis suurendati ministeeriumi suurust kuni üheksa ministrini. Augustis 1921 toimus lõplik ümberkujundamine, kui loodi presidendi ametikoht. Kuus ministrit olid
1. Välisminister,
2. Siseminister,
3. Riigikaitseminister,
4. Rahandusministeeriumi riigisekretär,
5. Kohalike omavalitsuste riigisekretär,
6. Majandusministeeriumi riigisekretär
Mitmed varasemad ministrid, eelkõige Constance Markiewicz, alandati riigisekretäri tasandile. Krahvinna Markiewicz oli esimene naine, kes valiti Briti alamkotta. Ta ei asunud kunagi oma kohale, vaid istus hoopis esimese Dáili liikmena.
Aireacht kohtus nii tihti, kui salajasus ja turvalisus seda võimaldasid.
Inglise-Iiri leping
Inglise-Iiri leping allkirjastati 6. detsembril 1921. aastal. Seejärel tuli see kolm korda kinnitada:
- Ühendkuningriigi poolt, kui leping Tema Majesteedi valitsuse ja Tema Majesteedi alamate vahel Iirimaal;
- Lõuna-Iirimaa alamkoja poolt, sest see koduriigi parlament esindas Tema Majesteedi alamusi Iirimaal;
- Dáil Éireanni poolt vastu võetud, sest Iiri Vabariigi toetajate sõnul oli Iiri Vabariik iseseisev riik ja selle parlament oli suveräänne;
Lõuna-Iirimaa alamkoda ja Dáil Éireann olid samad inimesed, välja arvatud 4 Suurbritannia-meelset alamkoja liiget.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Iiri Vabariik?
V: Iiri Vabariik oli 1916. aasta lihavõttepühade ülestõusuga Ühendkuningriigist iseseisvaks kuulutatud riik, mille asutas 1919. aastal esimene Dáil.
K: Millal eksisteeris Iiri Vabariik?
V: Iiri Vabariik eksisteeris ainult Iiri iseseisvussõja ajal 1919-1922.
K: Millal Iiri Vabariik ametlikult lakkas eksisteerimast?
V: Iiri Vabariik lakkas ametlikult eksisteerimast 1922. aastal, kui ratifitseeriti Inglise-Iiri leping, mis lõpetas sõja.
K: Mis oli Inglise-Iiri lepingu tulemus?
V: Inglise-Iiri lepingu tulemusel sai riigi 32 krahvkonnast 26-st Iiri Vaba Riik ja ülejäänud kuus jäid Põhja-Iirimaa nime all Ühendkuningriigi koosseisu.
K: Kas Sinn Féin nõustus Anglo-Iiri lepinguga?
V: Sinn Féin keeldus lepingut aktsepteerimast, ütles, et Iiri Vabariik on olemas, isegi kui ta ei kontrolli ühtegi territooriumi.
K: Kas valitud Sinn Féini TD-d võtsid oma koha Iiri Vaba Riigi või Ühendkuningriigi parlamendis?
V: Ei, valitud Sinn Féini TDd ei võtnud kunagi oma kohti Iiri Vaba Riigi või Ühendkuningriigi parlamentides.
K: Miks keeldus Sinn Féin Inglise-Iiri lepinguga nõustumast?
V: Sinn Féin keeldus lepingut vastu võtmast, sest nad uskusid, et see ei kehtestanud täielikult Iirimaa iseseisvust ja et Iiri Vabariik oli juba olemas.
