Iiri Vabariik (1919–1922): iseseisvuse ja Iiri Vabadussõja ülevaade
Iiri Vabariik 1919–1922: põhjalik ülevaade iseseisvusest, Iiri Vabadussõjast, poliitilistest konfliktidest ja Inglise‑Iiri lepingust — ajalugu, mõju ja tähendus.
Iiri Vabariik (iiri keeles Saorstát Éireann) oli 1916. aasta lihavõttepühade ülestõusuga algatatud iseseisvusliikumise poliitiline ja sõjalis-revolutsiooniline järeldus, mida formalselt väljendas 1919. aastal kokku kutsutud esimene Dáil. Väljakuulutatud Iiri Vabariik eksisteeris ühelt poolt de jure ja poliitilise ideaalina Dáil Éireann’i ning tema valitsuse jaoks ja teiselt poolt de facto vaid senikaua, kuni seda toetas ja kaitses Iiri Vabariikliku Armee ning kuni kestis relvakonflikt Ühendkuningriigi vägedega.
Taust ja väljakuulutamine
1916. aasta lihavõttepühade ülestõusuga kuulutasid tõusnud Iiri vabariiklased riigi iseseisvaks ja panid aluse laiemale rahvuslikule ärkamisele. Selle poliitiline jätk oli Sinn Féin’i ja teiste jõudude toetus ning 21. jaanuaril 1919 kogunenud esimene Dáil, kes kuulutas end Iiri seadusandlikuks kogu ning kinnitas Iiri iseseisvuse ja riigi asutamise. Dáil nimetas valitsuse ja püüdis toetada iseseisvust nii sise- kui ka välispoliitiliselt, kuigi rahvusvaheline tunnustus jäi piiratud.
Iiri Vabadussõda (1919–1921)
Alates 1919. aastast toimus relvastatud vastasseis Dáil’i kontrolli all oleva Iiri vabariikliku liikumise ja Briti võimude vahel. Konflikti sõjaline osa kulmineerus Iiri Vabadussõjas, kus peamiselt geriljavõitluse taktikat kasutav Iiri Vabariikliku Armee (IRA) kohtus Briti armee, erivägede ja tsiviilkorraüksustega. Sõjategevus põhjustas suuri ühiskondlikke ja majanduslikke pingeid ning laialdasi inim- ja materiaalset kaotusi mõlemal poolel.
- 1919 – esimese Dáil’i koosolek ja iseseisvuse deklareerimine;
- 1919–1921 – eskaleeruv geriljavaigenus ja Briti vastutegevus;
- Juli 1921 – relvarahu kuupäevade lähedal toimuvad läbirääkimiste ettevalmistused;
- 6. detsember 1921 – Inglise‑Iiri leping (Anglo‑Irish Treaty) allkirjastati Londoni läbirääkimistel;
- 1922 – lepingu ratifitseerimine ja uue poliitilise reaalsuse kujunemine, mis viis osalise iseseisvuse ja riigi ümberkujundamiseni.
Leping, jagunemine ja tagajärjed
Inglise‑Iiri leping lõi aluse Iiri Vaba Riigi (Irish Free State) asutamiseks kui Briti ühisomandust meenutavale dominioonile, mis hõlmas 26-st 32-st krahvkonnast enamikku, samas kui kuus krahvkonda jäid Põhja-Iirimaa nime all Ühendkuningriigi koosseisu. Lepingu tingimused, sh kuninga institutsiooni ja osalise ustavuse nõue, tekitasid Iiri iseseisvusliikumises terava lõhe.
Sinn Féin keeldus lepingut aktsepteerimast, öeldes, et Iiri Vabariik eksisteerib endiselt, isegi kui tema kontroll territooriumi üle oli piiratud. Seetõttu ei võtnud valitud Sinn Féini TD-d kunagi oma kohti Iiri Vaba Riigi ega Ühendkuningriigi parlamendis sisse — see oli osa varasematest ja jätkuvatest abstentionismipõhimõtetest.
Lepingust ja selle tagajärgedest puhkes Iirimaal 1922. aastal sisuline konflikt — irooniapõhine Iiri kodusõda — mida peeti pro‑ ja antilepinguliste jõudude vahel. Leping lõpetas otsesed suured lahingud Briti ja vabariiklike jõudude vahel, kuid see tekitas pikaajalisema poliitilise ja ühiskondliku jagunemise, mille mõju oli tuntav aastakümneid.
Tähtsus ja pärand
Iiri Vabariigi periood 1919–1922 oli Iiri riigiks kujunemise kriitiline ja vastuoluline etapp: see tähistas ühtlasi iseseisvusideoloogia konkretiseerumist kui ka reaalsuse — vägede ja rahvusvaheliste lepingute — poolt seatud piiride teket. Kuigi de jure väljakuulutatud vabariik ei saanud täielikku rahvusvahelist tunnustust ega püsivat kontrolli kogu saare üle, kujunesid selle ajaloolised otsused, deklaratsioonid ja institutsioonid aluseks hilisematele iseseisvuspüüdlustele ja tänapäevase Iiri riigi arengule.
Nimi
Inglise keeles oli revolutsiooniline riik tuntud kui "Iiri Vabariik". Iiri keeles kasutati kahte erinevat nime:
- Poblacht na hÉireann
- "poblacht" oli uus sõna, mille lõid 1916. aastal lihavõtteproklamatsiooni koostajad.
- Saorstát Éireann
- Saorstát koosneb kahest iiri sõnast saor ("vaba") ja stát ("riik"). Selle sõna-sõnaline tõlge oli "vaba riik". Iseseisvusdeklaratsioonis ja muudes 1919. aastal vastu võetud dokumentides kasutati Saorstát Éireann.
Saorstát Éireann oli ka Iiri Vaba Riigi ametlik nimetus.
Iiri Vabariigi valitsus
Seadusandja
See oli Dáil Éireann. See koosnes 1918. aasta üldvalimistel valitud Iiri parlamendi liikmete enamusest. Rahvuslased käsitlesid Dáili valimistena veel kahte üldvalimist, mille kutsus välja Iirimaa lordleitnant, Briti administratsiooni juht Dublini lossis. Teise Dáili liikmed valiti 1921. aasta Põhja-Iirimaa ja Lõuna-Iirimaa parlamentide valimistel; kolmas Dáil valiti 1922. aastal Lõuna-Iirimaa ajutise parlamendina, nagu oli ette nähtud Inglise-Iiri lepinguga.
Oma esimesel koosolekul võttis Dáil vastu Dáili põhiseaduse. Samuti võttis ta vastu iseseisvusdeklaratsiooni.
Ministrid
Dáili põhiseadus andis täidesaatva võimu kabinetile nimega "Aireacht" või "ministeerium". Aireacht'i juhatajat nimetati algselt "Príomh Aire". Ta omakorda nimetas ametisse ministrid. Vastavalt 1919. aasta jaanuaris jõustunud põhiseaduse algversioonile pidi ministreid olema neli:
1. Rahandusminister (Aire Airgid),
2. Siseminister (Aire Gnóthaí Duthchais),
3. Välisminister (Aire Gnóthaí Coigcríoch)
4. Kaitseminister (Aire Cosanta).
1919. aasta aprillis suurendati ministeeriumi suurust kuni üheksa ministrini. Augustis 1921 toimus lõplik ümberkujundamine, kui loodi presidendi ametikoht. Kuus ministrit olid
1. Välisminister,
2. Siseminister,
3. Riigikaitseminister,
4. Rahandusministeeriumi riigisekretär,
5. Kohalike omavalitsuste riigisekretär,
6. Majandusministeeriumi riigisekretär
Mitmed varasemad ministrid, eelkõige Constance Markiewicz, alandati riigisekretäri tasandile. Krahvinna Markiewicz oli esimene naine, kes valiti Briti alamkotta. Ta ei asunud kunagi oma kohale, vaid istus hoopis esimese Dáili liikmena.
Aireacht kohtus nii tihti, kui salajasus ja turvalisus seda võimaldasid.
Inglise-Iiri leping
Inglise-Iiri leping allkirjastati 6. detsembril 1921. aastal. Seejärel tuli see kolm korda kinnitada:
- Ühendkuningriigi poolt, kui leping Tema Majesteedi valitsuse ja Tema Majesteedi alamate vahel Iirimaal;
- Lõuna-Iirimaa alamkoja poolt, sest see koduriigi parlament esindas Tema Majesteedi alamusi Iirimaal;
- Dáil Éireanni poolt vastu võetud, sest Iiri Vabariigi toetajate sõnul oli Iiri Vabariik iseseisev riik ja selle parlament oli suveräänne;
Lõuna-Iirimaa alamkoda ja Dáil Éireann olid samad inimesed, välja arvatud 4 Suurbritannia-meelset alamkoja liiget.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Iiri Vabariik?
V: Iiri Vabariik oli 1916. aasta lihavõttepühade ülestõusuga Ühendkuningriigist iseseisvaks kuulutatud riik, mille asutas 1919. aastal esimene Dáil.
K: Millal eksisteeris Iiri Vabariik?
V: Iiri Vabariik eksisteeris ainult Iiri iseseisvussõja ajal 1919-1922.
K: Millal Iiri Vabariik ametlikult lakkas eksisteerimast?
V: Iiri Vabariik lakkas ametlikult eksisteerimast 1922. aastal, kui ratifitseeriti Inglise-Iiri leping, mis lõpetas sõja.
K: Mis oli Inglise-Iiri lepingu tulemus?
V: Inglise-Iiri lepingu tulemusel sai riigi 32 krahvkonnast 26-st Iiri Vaba Riik ja ülejäänud kuus jäid Põhja-Iirimaa nime all Ühendkuningriigi koosseisu.
K: Kas Sinn Féin nõustus Anglo-Iiri lepinguga?
V: Sinn Féin keeldus lepingut aktsepteerimast, ütles, et Iiri Vabariik on olemas, isegi kui ta ei kontrolli ühtegi territooriumi.
K: Kas valitud Sinn Féini TD-d võtsid oma koha Iiri Vaba Riigi või Ühendkuningriigi parlamendis?
V: Ei, valitud Sinn Féini TDd ei võtnud kunagi oma kohti Iiri Vaba Riigi või Ühendkuningriigi parlamentides.
K: Miks keeldus Sinn Féin Inglise-Iiri lepinguga nõustumast?
V: Sinn Féin keeldus lepingut vastu võtmast, sest nad uskusid, et see ei kehtestanud täielikult Iirimaa iseseisvust ja et Iiri Vabariik oli juba olemas.
Otsige