Iiri Vabariiklik Armee
Iiri Vabariiklik Armee ehk IRA sai alguse Iiri Vabariiklikust Vennaskonnast ja võitles Briti armee vastu, et saavutada Iirimaa vabadus Iiri iseseisvussõjas. Briti armee oli tunginud Iirimaale varem Ulsteri istutamisel ja seejärel tungis Dublinisse, mõne aja pärast, kui IRA oli võidelnud, jagunes Iirimaa saar ja Iirimaa Vabariik sai iseseisvaks, IRA jagunes ja mõned selle osad osalesid Põhja-Iirimaa võitlustes, mida nimetatakse "rahutuste" nime all. Algne IRA kannab nüüd nime ná Óglaigh na hÉireann. Samas kui teised IRA on kasutanud sissitaktikaid, et saavutada Suurbritannia valitsemisest vaba ühendatud Iirimaa.
Seán Hogani lendav kolonn Vabadussõja ajal.
Esialgne IRA
Iiri Vabariiklik Armee (iiri keeles Óglaigh na hÉireann) moodustati pärast 1916. aasta ülestõusmist osa Iiri vennaskonna ja liidu Iiri Kodanike Armee miilitsa ühendamisest.
Pärast Iiri parlamendi ühepoolset iseseisvusdeklaratsiooni 1919. aastal jätkas IRA sõda Briti okupatsiooni vastu, mida nimetati Iiri iseseisvussõjaks. See lõppes 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu allkirjastamisega, mis jagas saare Iirimaa Vabariigiks ja Põhja-Iirimaaks. Lepingu allkirjastamine viis IRA-s lõhestumiseni nende vahel, kes olid lepingu vastu, ja nende vahel, kes olid selle poolt. See tõi kaasa väga kibeda kodusõja, kus endised sõbrad ja isegi pereliikmed olid eri poolel. IRA kaotas kodusõja, kuid rühmitus ei kadunud ja jätkas võitlust Suurbritannia vastu.
Probleemid
1930. aastatel saavutas vasakpoolne rühmitus teatavat edu katoliiklaste ja protestantide vahelise lõhe ületamisel Põhja-Iirimaal[] . IRA-juhatuse keeldumine selle kursiga koostööd teha viis edasise lõhestumiseni. Frank Ryan juhtis osa kongressigruppi pärast Hispaaniat, kus nad on Hispaania kodusõjas kindral Francisco Franco vastu. []
Põhja-Iirimaa kodanikuõiguste liikumise vastu suunatud jõhker politseioperatsioon ja lojaalsete poolsõjaväelaste haarangud 1967. aastal tõid IRA taas kaardile. Sel ajal ja kuni 80ndate lõpuni olid Põhja-Iirimaa katoliiklased õiguslikus vaakumis ja olid de facto haavatavad Suurbritannia poolt toetatud Põhja-Iiri protestantlike politseijõudude ja paramilitaarsete rühmituste kapriiside suhtes[] . Avatud vägivald kuni mõrvadeni, piinamine, avalik süüdistus, laimamine ning kvalifitseeritud väljaõppe ja avalike ametite välistamine olid Põhja-Iirimaa katoliiklaste jaoks aastaid normaalsus[] . IRA sai suure osa katoliku elanikkonna toetuse ja tal oli peaaegu "kaitsva võimu" staatus. Ka mõned iiri-ameeriklased toetasid vägivalda.
60ndatel olid erinevused sõjaväelaste ja proviisorite vahel, kes olid orienteeritud pigem marksismiteoreetilistele ametnikele. Selle tulemusel jagunesid 1969. aastal uuesti ajutine Iiri Vabariiklik Armee PIRA ja "ametlik" rühm OIRA, mis on tugevalt kodanikuõiguste liikumisele orienteeritud. IRA "ametlik" tiib ei ole kunagi ametlikult laiali läinud, kuid de facto alates umbes 1980. aastast ei ole enam asjakohane. Aastal 80 aastat muutunud juhtkonda Provisional IRA, asemel veteranid lõunast üle nooremad aktivistid Põhja-Iirimaa võtmepositsioonidel. Sinn Féini tipus liitus Gerry Adams, partei selgelt vasakule. Aastal 1993 algatas ta koos sotsiaaldemokraatide John Hume rahuprotsessi, augustis 1994, IRA ühepoolse relvarahu, eelduseks Suure Reede kokkulepe loodud. Vaatamata relvarahule jäi IRA aktiivseks, kuigi ei võitlenud.
Viimases sõjaseisukorras pidasid vastu vaid kaks väikest killustunud rühma: Real IRA ja Continuity IRA. Kui autopommi rünnaku splittergrupp, mida nimetatakse "Real IRA", augustis 1998, Põhja-Iirimaal Omagh olid kokku 29 inimest hukkus. 28. juulil 2005 lõppes IRA relvastatud sõjategevus. "Kõik IRA-sõdurid on saanud korralduse panna relvad maha," seisab IRA päevade avalduses ja jätkas: "Me usume, et nüüd on alternatiivne tee, (...) Briti valitsemine meie riigis lõpuni." 26. septembril 2005 teatas IRA täielikust desarmeerimisest desarmeerimiskomisjoni juht, Kanada kindral John de Chastelain. Relvade hävitamisel viibisid kaks pastorit, üks katoliiklane ja üks protestant, mingeid fotosid või videoid ei lubatud tõendusmaterjalina teha. 29. oktoobril 2005 ütles Gerry Adams, et IRA kampaania on "selgelt lõppenud".
Küsimused ja vastused
K: Kust sai alguse Iiri Vabariiklik Armee?
V: Iiri Vabariiklik Armee ehk IRA sai alguse Iiri Vabariiklikust Vennaskonnast.
K: Mis oli Iiri Vabariikliku Armee eesmärk?
V: Iiri Vabariiklik Armee võitles Briti armee vastu, et saavutada Iirimaa vabadus Iiri iseseisvussõjas.
K: Mis juhtus pärast seda, kui IRA võitles ja Iirimaa sai iseseisvaks?
V: Pärast seda, kui IRA oli võidelnud, jagati Iirimaa saar kaheks ja Iirimaa Vabariik sai iseseisvaks.
K: Kas IRA eksisteeris ka pärast Iirimaa Vabariigi iseseisvumist?
V: Jah, IRA jagunes ja mõned selle osad osalesid Põhja-Iirimaal peetud võitlustes, mida nimetatakse "rahutuste" all.
K: Mis on algse IRA praegune nimi?
V: Algne IRA kannab praegu nime ná Óglaigh na hÉireann.
K: Milliseid taktikaid kasutas teine IRA, et saavutada Briti valitsemisest vaba ühendatud Iirimaa?
V: Teine IRA kasutas sissitaktikat, et saavutada Briti valitsemisest vaba ühendatud Iirimaa.
K: Mis on iiri keele fraasi ná Óglaigh na hÉireann tähendus?
V: Iiri fraasi ná Óglaigh na hÉireann tähendus on "Iirimaa sõdurid".
