Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) ehk Islamiriik Iraagis ja Süürias (ISIS) ehk Islamiriik (IS) on sunniitlik džihadistlik võitlejarühmitus, mida araabia keeles sageli nimetatakse Daesh. See on tegutsenud erinevates piirkondades, sh Liibüas, Nigeerias, Süürias ja Põhja-Iraagis. Rühmitus on mõjutatud islami wahhabistlikust ja laiemast salafi-džihadistlikust ideoloogiast ning on tugevalt šiiitluse vastane; teda on sageli kirjeldatud kui šiiiafoobset. ISIL on püüdnud pretendeerida iseseisvale riigi staatusele oma kontrolli all olnud territooriumidel, eriti Iraagis ja Süürias.
Nimed, taust ja algus
Rühmituse juured ulatuvad Iraagi sõja algusaastatesse. Üks varasemaid ja silmapaistvamaid aluseid oli Abu Musab al-Zarqawi juhitud rühmitus, mis kuulutas 2004. aastal truudust Al-Qaedale ja töötas edasi kui Al-Qaeda in Iraq (AQI). 2000ndate lõpus ja 2010. alguses rühmitus läbis mitmeid ümberkorraldusi ning laienes Süüria kodusõja tingimustes. Lõpuks nimetati see Iraagi Islamiriigiks (ISI) ja 2013–2014 kasvas organisatsioon nii jõuliseks, et 2014. aasta 29. juunil kuulutas selle juht Abu Bakr al-Baghdadi välja "kalifaadi" osadel Iraagi ja Süüria territooriumil ning muutis nime sageli kasutatavaks ISIL/ISIS/IS. 2014. aasta lõpus katkestas Al-Qaeda pärast sisulist konflikti ISILiga kõik sidemed.
Ideoloogia ja eesmärgid
Ideoloogia põhineb radikaalsel salafi-jihadismil. Oluline tunnus on takfir — teiste muslimite märkimine kõrvale heidetuteks või pattu teinudks —, mis õigustab rühmituse jaoks vägivalla kasutamist isegi teiste moslemite vastu. ISIL püüab taastada ajaloolise kalifaadi ja kehtestada oma tõlgenduse lõppjärgu shariaalust seadusandlust kogu selle "kalifaadi" territooriumil.
Rühmitus kasutab religioosse retoorika kõrval ka tugevat sektariaalset ja võimu- ning territoriaalset eesmärgistamist. ISIL on levitanud kõiki neid ideid oma propaganda kaudu ning on kasutanud lubadusi nagu varaline tasu, odavad abielud või seksiorjad, et meelitada ja ära kasutada uusi võitlejaid — eriti haavatavast olukorrast tulenevaid inimesi.
Struktuur ja rahvusvahelised võrgustikud
- Alguses oli rühmitus tugevalt keskne, kuid aja jooksul on see muutunud võrgustikuks: keskne juhtkond ja autonoomsed piirkondlikud alamüksused.
- ISIL on saanud volitusi ja avaldanud mõju mitmele rühmitusele väljaspool Iraaki ja Süüriat, sealhulgas Liibüa, Saheli piirkonna, Nigeeria (seal on IS-lik võimalus seoses Boko Harami lõimumisega teatud foonil) ja Põhja-Aafrikas.
- Rühmituse võrgustik hõlmab välisvõitlejaid, kohalikke liikmeid, propagandaüksusi, rahastamis- ja logistikaüksuseid ning ka kriminaalseid tegevusi, mille kaudu raha hangitakse.
Tegevus ja taktika
ISIL on tuntud oma äärmusliku jõhkruse poolest: massimõrvad, pantvangivõtmised, julmad avalikud hukkamised, seksuaalne orjastamine, piirkondade rahastamine nafta müügist, kultuuripärandi hävitamine (nt Palmyra varemete osaline hävitamine Süürias) ning süsteemne kodanikuvastane repressioon. Nad on kasutanud kergesti levivat ja professionaalset propagandat, sealhulgas videoid ja sotsiaalmeediat, et värvata välisvõitlejaid ning julgustada õigusvastast tegevust ka väljaspool oma territooriumi.
Strateegiliselt on ISIL kasutanud konventsionaalse sõjategevuse elemente (nt territooriumi vallutamine ja haldamine) koos terrorirünnakute ja geriljatehnikatega. Ajapikku, eriti rahvusvahelise koalitsiooni surve all, on rühmitus liikunud rohkem asünkroonsesse juhtimisse ning on kasutanud ka iseseisvateks operatsioonideks inspireerivate juhendeid ja käske.
Mõju, ohvrid ja inimõiguste rikkumised
ISIL on põhjustanud suurte inimohvrite ja hävitustöö: sadu tuhandeid inimeste ümberasustamisi, massilisi mõrvu, rahvusvähemuste tagakiusamist ja suurt kultuurivara kaotust. Rahvusvahelised ja kohalike inimõiguste organisatsioonid on dokumenteerinud sõjakuritegusid, kaasaarvatud genotsiidi- või genotsiidile omased tegudega seotud süüdistused mõnede rühmade suhtes.
Rahvusvaheline vastus ja kriminaalvastutus
Rahvusvaheline kogukond, sh ÜRO, Euroopa Liit ja mitmed riigid (sh USA) on ISIL-i klassifitseerinud terroristliku organisatsioonina ning moodustanud koalitsioone ja piirkondlikke koostöömehhanisme rühmituse vastaseks võitluseks. Alates 2014. aastast toimusid õhuoperatsioonid, maaoperatsioonid, sanktsioonid, rahastamise jälgimine ja õigusalased toimetused, mis viisid rühmituse territoriaalse kaardi drastilise kahanemiseni aastatel 2015–2019.
Samuti on rahvusvahelised kohtud, riiklikud uurimised ja inimõiguste organisatsioonid töötanud välja tõendeid üksikisikute vastutusele võtmiseks sõjakuritegude ja terrorismi eest.
Propaganda, värbamine ja mõju internetis
ISIL kasutas väga tõhusalt professionaalseid propagandaformaate: kõrgekvaliteedilised videod, ajakirjad, sotsiaalmeedia ja anonüümsemad suhtlustööriistad. Need materjalid olid mõeldud nii laiale värbamisele kui ka lokaliseeritud sõnumite edastamiseks konkreetsetele sihtrühmadele. Mitmed riigid ja tehnoloogiaettevõtted on pärast 2014. aastat pingutanud, et piirata sellise sisu levikut ning katkestada online-värbamist.
Praegune olukord ja tulevik
Kuigi ISIL kaotas enamiku kontrollitavatest territooriumidest 2017–2019 ja kalifaat kui territoriaalne entiteet on suurel määral lõppenud, ei ole rühmitus täielikult kadunud. See on reorganiseerunud kui hajutatud insurgentvõrgustik ja säilitab alliansse mitmetes piirkondades. ISIL-i võime viia läbi rünnakuid ja innustada üksikuid terrorirünnakuid on säilinud, ning tema ideoloogiline mõju jätkab mõnes piirkonnas vägivallale soodustamist.
Kokkuvõtteks: ISIL/ISIS/Daesh on tõsine ja mitmetahuline turvaoht, mille tegevus on põhjustanud suurt inimlikku kannatust ning Esilekerkinud vastuseid nii sõjalises, poliitilises kui õiguslikus plaanis. Vastus sellele ohule nõuab rahvusvahelist koostööd, kohalike riikide tugevust, sotsiaalset taastamist ning vastumeetmeid propaganda ja värbamise vastu.

