Iraagi ja Levandi Islamiriik
Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) ehk Islamiriik Iraagis ja Süürias (ISIS) ehk Islamiriik (IS) on sunniitlik džihadistlik võitlejarühmitus. Araabia keeles nimetatakse seda sageli "Daesh". See tegutseb Liibüas, Nigeerias, Süürias ja väikeses osas Põhja-Iraagis. See on mõjutatud islami wahhabistlikust versioonist. Ta pretendeerib iseseisva riigi staatusele oma kontrolli all olevatel territooriumidel Iraagis, Liibüas, Nigeerias ja Süürias. Ta on šiiitluse vastane ja teda on kirjeldatud kui "šiiafoobi".
Rühmitus sai alguse Iraagi sõja algusaastatel ja ühines 2004. aastal Al-Qaedaga. ISIL koosnes erinevatest mässuliste rühmitustest. Selle eesmärk oli rajada kalifaat Iraagi sunniitide enamusega piirkondades, hiljem laiendades seda ka Süüriale. 2014. aasta veebruaris katkestas Al-Qaeda pärast kaheksakuist võimuvõitlust kõik sidemed ISILiga.
ISIL on millenaristlik, mis tähendab, et ta usub, et ühiskond muutub väga palju ja kõik, mida me teame, lõpeb varsti. Rühmitus värbab uusi liikmeid, lubades neile seksiorje või odavaid abielusid.
Lipu
Pitsat
Võitlus
Iraagi sõja haripunktis oli ISIL Iraagi Al Anbari, Ninawa, Kirkuki, suurema osa Salah ad Dini, osa Babili, Diyala ja Bagdadi provintsidest. See väitis, et Baqubah on tema pealinn. Käimasolevas Süüria kodusõjas on rühmitus suurel määral esindatud Süüria Ar-Raqqa, Idlibi ja Aleppo kubermangudes.
Rühmitus on rünnanud valitsuse ja sõjaväe sihtmärke. Ta on võtnud endale vastutuse rünnakute eest, mille käigus on hukkunud tuhandeid Iraagi tsiviilisikuid. Ajal, mil koalitsioonijõud Iraagis viibisid, kannatas rühmitus mõningaid tagasilööke. Arvatakse, et 2012. aastaks oli ta enamiku oma jõududest taastanud ja suurendas oma liikmete arvu enam kui kahekordseks, umbes 2500-ni.
2013. aastal lekkisid Al Jazeerale Al-Qaida juhi Ayman al-Zawahiri kiri ja helisalvestus. Selles lahutas al-Zawahiri ISILi Süüria fraktsioon. Rühmituse liider Abu Bakr al-Baghdadi oli selle otsuse vastu islami seaduse alusel. Rühmitus on sellest ajast alates jätkanud tegevust Süürias. Alates 2013. aasta aprillist saavutas see kiiret sõjalist edu suures osas Põhja-Süürias, kus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus nimetas neid "tugevaimaks rühmituseks". Nad on taotlenud avalikkust, avaldades videoid ajakirjanike ja teiste sõjavangide dekapiteerimisest (mahalöömisest), mida on teinud peamiselt nende liige Jihadi John. Ta tapeti 2015. aasta novembris.
Ülemaailmne kalifaat
2014. aasta juunis kuulutas ta välja ülemaailmse kalifaadi. 2014. aastal võitles ISIL edukalt Iraagis laiaulatusliku pealetungi käigus. Pärast seda pealetungi on ISIL väidetavalt haaranud kontrolli suurema osa Mosulist, Iraagi suuruselt teisest linnast, seda ümbritsevast Ninive provintsist ja Fallujahi linnast. 2015. aasta kevadel võitles ISIL kontrolli üle Tikriti, Salah ad Dini kubermangu halduskeskuse üle.
2016. aasta kevadel võttis Iraagi armee Fallujahi tagasi. 2016. aasta lõpus võttis armee tagasi Ramadi Al Anbari provintsis ja 2017. aasta alguses vallutasid Iraagi valitsusväed tagasi Mosuli. Oktoobris langes Raqqa, endine peakorter.
Film
2014. aasta film "Sinine mees", mis on seotud John F. Burnsi kirjutatud New York Timesi artikliga "Uncovering Iraq's Horrors in Desert Graves", mainib ka šiiamoslemite massilist tapmist Islamiriigi poolt aastatel 2003-2006.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ISIL?
V: ISIL on wahhabistlik džihadistlik võitleja- ja terrorirühmitus, mida tuntakse ka kui Iraagi ja Levandi Islamiriiki või Iraagi ja Süüria Islamiriiki.
K: Mis on ISILi teine nimi?
V: Araabia keeles nimetatakse ISILi sageli "Daesh".
K: Millistes riikides ISIL tegutseb?
V: ISIL tegutseb Liibüas, Nigeerias, Süürias ja väikeses osas Põhja-Iraagis.
K: Mis on ISILi eesmärk?
V: ISILi eesmärk on rajada kalifaat Iraagi sunniitide enamusega piirkondades, mis hiljem laieneb ka Süüriasse.
K: Milline on ISILi värbamisstrateegia?
V: Rühmitus värbab uusi liikmeid, lubades neile seksiorje või odavaid abielusid.
K: Milline religioosne sekt mõjutab ISILi?
V: ISIL on mõjutatud islami wahhabi sektist.
K: Kuidas suhtub ISIL šiiitlusse?
V: ISIL on šiiitluse vastu ja seda on kirjeldatud kui "šiiafoobiat".
