Islamiriik (ISIL/ISIS/Daesh): definitsioon, ajalugu ja ideoloogia
Islamiriik (ISIL/ISIS/Daesh): põhjalik definitsioon, ajalugu ja ideoloogia — tekkimine, eesmärgid, tegevuspiirkonnad ja mõju regionaalsele julgeolekule.
Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) ehk Islamiriik Iraagis ja Süürias (ISIS) ehk Islamiriik (IS) on sunniitlik džihadistlik võitlejarühmitus, mida araabia keeles sageli nimetatakse Daesh. See on tegutsenud erinevates piirkondades, sh Liibüas, Nigeerias, Süürias ja Põhja-Iraagis. Rühmitus on mõjutatud islami wahhabistlikust ja laiemast salafi-džihadistlikust ideoloogiast ning on tugevalt šiiitluse vastane; teda on sageli kirjeldatud kui šiiiafoobset. ISIL on püüdnud pretendeerida iseseisvale riigi staatusele oma kontrolli all olnud territooriumidel, eriti Iraagis ja Süürias.
Nimed, taust ja algus
Rühmituse juured ulatuvad Iraagi sõja algusaastatesse. Üks varasemaid ja silmapaistvamaid aluseid oli Abu Musab al-Zarqawi juhitud rühmitus, mis kuulutas 2004. aastal truudust Al-Qaedale ja töötas edasi kui Al-Qaeda in Iraq (AQI). 2000ndate lõpus ja 2010. alguses rühmitus läbis mitmeid ümberkorraldusi ning laienes Süüria kodusõja tingimustes. Lõpuks nimetati see Iraagi Islamiriigiks (ISI) ja 2013–2014 kasvas organisatsioon nii jõuliseks, et 2014. aasta 29. juunil kuulutas selle juht Abu Bakr al-Baghdadi välja "kalifaadi" osadel Iraagi ja Süüria territooriumil ning muutis nime sageli kasutatavaks ISIL/ISIS/IS. 2014. aasta lõpus katkestas Al-Qaeda pärast sisulist konflikti ISILiga kõik sidemed.
Ideoloogia ja eesmärgid
Ideoloogia põhineb radikaalsel salafi-jihadismil. Oluline tunnus on takfir — teiste muslimite märkimine kõrvale heidetuteks või pattu teinudks —, mis õigustab rühmituse jaoks vägivalla kasutamist isegi teiste moslemite vastu. ISIL püüab taastada ajaloolise kalifaadi ja kehtestada oma tõlgenduse lõppjärgu shariaalust seadusandlust kogu selle "kalifaadi" territooriumil.
Rühmitus kasutab religioosse retoorika kõrval ka tugevat sektariaalset ja võimu- ning territoriaalset eesmärgistamist. ISIL on levitanud kõiki neid ideid oma propaganda kaudu ning on kasutanud lubadusi nagu varaline tasu, odavad abielud või seksiorjad, et meelitada ja ära kasutada uusi võitlejaid — eriti haavatavast olukorrast tulenevaid inimesi.
Struktuur ja rahvusvahelised võrgustikud
- Alguses oli rühmitus tugevalt keskne, kuid aja jooksul on see muutunud võrgustikuks: keskne juhtkond ja autonoomsed piirkondlikud alamüksused.
- ISIL on saanud volitusi ja avaldanud mõju mitmele rühmitusele väljaspool Iraaki ja Süüriat, sealhulgas Liibüa, Saheli piirkonna, Nigeeria (seal on IS-lik võimalus seoses Boko Harami lõimumisega teatud foonil) ja Põhja-Aafrikas.
- Rühmituse võrgustik hõlmab välisvõitlejaid, kohalikke liikmeid, propagandaüksusi, rahastamis- ja logistikaüksuseid ning ka kriminaalseid tegevusi, mille kaudu raha hangitakse.
Tegevus ja taktika
ISIL on tuntud oma äärmusliku jõhkruse poolest: massimõrvad, pantvangivõtmised, julmad avalikud hukkamised, seksuaalne orjastamine, piirkondade rahastamine nafta müügist, kultuuripärandi hävitamine (nt Palmyra varemete osaline hävitamine Süürias) ning süsteemne kodanikuvastane repressioon. Nad on kasutanud kergesti levivat ja professionaalset propagandat, sealhulgas videoid ja sotsiaalmeediat, et värvata välisvõitlejaid ning julgustada õigusvastast tegevust ka väljaspool oma territooriumi.
Strateegiliselt on ISIL kasutanud konventsionaalse sõjategevuse elemente (nt territooriumi vallutamine ja haldamine) koos terrorirünnakute ja geriljatehnikatega. Ajapikku, eriti rahvusvahelise koalitsiooni surve all, on rühmitus liikunud rohkem asünkroonsesse juhtimisse ning on kasutanud ka iseseisvateks operatsioonideks inspireerivate juhendeid ja käske.
Mõju, ohvrid ja inimõiguste rikkumised
ISIL on põhjustanud suurte inimohvrite ja hävitustöö: sadu tuhandeid inimeste ümberasustamisi, massilisi mõrvu, rahvusvähemuste tagakiusamist ja suurt kultuurivara kaotust. Rahvusvahelised ja kohalike inimõiguste organisatsioonid on dokumenteerinud sõjakuritegusid, kaasaarvatud genotsiidi- või genotsiidile omased tegudega seotud süüdistused mõnede rühmade suhtes.
Rahvusvaheline vastus ja kriminaalvastutus
Rahvusvaheline kogukond, sh ÜRO, Euroopa Liit ja mitmed riigid (sh USA) on ISIL-i klassifitseerinud terroristliku organisatsioonina ning moodustanud koalitsioone ja piirkondlikke koostöömehhanisme rühmituse vastaseks võitluseks. Alates 2014. aastast toimusid õhuoperatsioonid, maaoperatsioonid, sanktsioonid, rahastamise jälgimine ja õigusalased toimetused, mis viisid rühmituse territoriaalse kaardi drastilise kahanemiseni aastatel 2015–2019.
Samuti on rahvusvahelised kohtud, riiklikud uurimised ja inimõiguste organisatsioonid töötanud välja tõendeid üksikisikute vastutusele võtmiseks sõjakuritegude ja terrorismi eest.
Propaganda, värbamine ja mõju internetis
ISIL kasutas väga tõhusalt professionaalseid propagandaformaate: kõrgekvaliteedilised videod, ajakirjad, sotsiaalmeedia ja anonüümsemad suhtlustööriistad. Need materjalid olid mõeldud nii laiale värbamisele kui ka lokaliseeritud sõnumite edastamiseks konkreetsetele sihtrühmadele. Mitmed riigid ja tehnoloogiaettevõtted on pärast 2014. aastat pingutanud, et piirata sellise sisu levikut ning katkestada online-värbamist.
Praegune olukord ja tulevik
Kuigi ISIL kaotas enamiku kontrollitavatest territooriumidest 2017–2019 ja kalifaat kui territoriaalne entiteet on suurel määral lõppenud, ei ole rühmitus täielikult kadunud. See on reorganiseerunud kui hajutatud insurgentvõrgustik ja säilitab alliansse mitmetes piirkondades. ISIL-i võime viia läbi rünnakuid ja innustada üksikuid terrorirünnakuid on säilinud, ning tema ideoloogiline mõju jätkab mõnes piirkonnas vägivallale soodustamist.
Kokkuvõtteks: ISIL/ISIS/Daesh on tõsine ja mitmetahuline turvaoht, mille tegevus on põhjustanud suurt inimlikku kannatust ning Esilekerkinud vastuseid nii sõjalises, poliitilises kui õiguslikus plaanis. Vastus sellele ohule nõuab rahvusvahelist koostööd, kohalike riikide tugevust, sotsiaalset taastamist ning vastumeetmeid propaganda ja värbamise vastu.
Lipu
Pitsat
Võitlus
Iraagi sõja haripunktis oli ISIL Iraagi Al Anbari, Ninawa, Kirkuki, suurema osa Salah ad Dini, osa Babili, Diyala ja Bagdadi provintsidest. See väitis, et Baqubah on tema pealinn. Käimasolevas Süüria kodusõjas on rühmitus suurel määral esindatud Süüria Ar-Raqqa, Idlibi ja Aleppo kubermangudes.
Rühmitus on rünnanud valitsuse ja sõjaväe sihtmärke. Ta on võtnud endale vastutuse rünnakute eest, mille käigus on hukkunud tuhandeid Iraagi tsiviilisikuid. Ajal, mil koalitsioonijõud Iraagis viibisid, kannatas rühmitus mõningaid tagasilööke. Arvatakse, et 2012. aastaks oli ta enamiku oma jõududest taastanud ja suurendas oma liikmete arvu enam kui kahekordseks, umbes 2500-ni.
2013. aastal lekkisid Al Jazeerale Al-Qaida juhi Ayman al-Zawahiri kiri ja helisalvestus. Selles lahutas al-Zawahiri ISILi Süüria fraktsioon. Rühmituse liider Abu Bakr al-Baghdadi oli selle otsuse vastu islami seaduse alusel. Rühmitus on sellest ajast alates jätkanud tegevust Süürias. Alates 2013. aasta aprillist saavutas see kiiret sõjalist edu suures osas Põhja-Süürias, kus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus nimetas neid "tugevaimaks rühmituseks". Nad on taotlenud avalikkust, avaldades videoid ajakirjanike ja teiste sõjavangide dekapiteerimisest (mahalöömisest), mida on teinud peamiselt nende liige Jihadi John. Ta tapeti 2015. aasta novembris.
Ülemaailmne kalifaat
2014. aasta juunis kuulutas ta välja ülemaailmse kalifaadi. 2014. aastal võitles ISIL edukalt Iraagis laiaulatusliku pealetungi käigus. Pärast seda pealetungi on ISIL väidetavalt haaranud kontrolli suurema osa Mosulist, Iraagi suuruselt teisest linnast, seda ümbritsevast Ninive provintsist ja Fallujahi linnast. 2015. aasta kevadel võitles ISIL kontrolli üle Tikriti, Salah ad Dini kubermangu halduskeskuse üle.
2016. aasta kevadel võttis Iraagi armee Fallujahi tagasi. 2016. aasta lõpus võttis armee tagasi Ramadi Al Anbari provintsis ja 2017. aasta alguses vallutasid Iraagi valitsusväed tagasi Mosuli. Oktoobris langes Raqqa, endine peakorter.
Film
2014. aasta film "Sinine mees", mis on seotud John F. Burnsi kirjutatud New York Timesi artikliga "Uncovering Iraq's Horrors in Desert Graves", mainib ka šiiamoslemite massilist tapmist Islamiriigi poolt aastatel 2003-2006.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ISIL?
V: ISIL on wahhabistlik džihadistlik võitleja- ja terrorirühmitus, mida tuntakse ka kui Iraagi ja Levandi Islamiriiki või Iraagi ja Süüria Islamiriiki.
K: Mis on ISILi teine nimi?
V: Araabia keeles nimetatakse ISILi sageli "Daesh".
K: Millistes riikides ISIL tegutseb?
V: ISIL tegutseb Liibüas, Nigeerias, Süürias ja väikeses osas Põhja-Iraagis.
K: Mis on ISILi eesmärk?
V: ISILi eesmärk on rajada kalifaat Iraagi sunniitide enamusega piirkondades, mis hiljem laieneb ka Süüriasse.
K: Milline on ISILi värbamisstrateegia?
V: Rühmitus värbab uusi liikmeid, lubades neile seksiorje või odavaid abielusid.
K: Milline religioosne sekt mõjutab ISILi?
V: ISIL on mõjutatud islami wahhabi sektist.
K: Kuidas suhtub ISIL šiiitlusse?
V: ISIL on šiiitluse vastu ja seda on kirjeldatud kui "šiiafoobiat".
Otsige