Al-Anbar (araabia keeles الأنبار; al-'Anbār või Anbar) on Iraagi läänepoolne piirkond. Pindalalt suurim Iraagi provints, mis piirneb Süüria, Jordaania ja Saudi Araabiaga. Al Anbar on valdavalt sunniitidest araabia moslemid. Selle pealinn on Ar Ramadi.

Provintsi nimi tuleneb araabia انبار, 'Anbār, ja tähendab "viljahoidlaid", kuna see piirkond oli Lakhmidide kuningriigi läänepiiril asuv esmane sissesõidutee. Selle piirkonnaga on seotud kuulus sunniitlik teoloog Abu Hanifa an-Nu'man, kes arendas välja ühe sunniitlike madh'habide (mõttekoolkondade) hulka kuuluva hanafi koolkonna.

Enne 1976. aastat tunti provintsi Ramadi nime all; enne 1962. aastat tunti seda Dulaimi nime all.

Geograafia ja kliima

Al-Anbar on maastikult valdavalt kõrbe- ja poolkõrbeala, mille suur osa on hõredalt asustatud. Provintsis kulgeb suur osa Eufrati jõest, mille kallastel asuvad piirkonna tähtsaimad linnad nagu Ar Ramadi, Falluja ja Heet. Pindala on märkimisväärne (umbes 138 000–139 000 km²), mis teeb sellest Iraagi suurima haldusüksuse pindala järgi. Kliima on ekstreemne: suved on väga kuumad ja kuivad, talved leebemad, lühikese ja vähese sademega perioodiga.

Halduse ja peamised linnad

Provintsi halduskeskus on Ar Ramadi. Teised olulised linnad ja keskused on:

  • Falluja — oluline tööstus- ja kaubanduskeskus Eufrati ääres;
  • Heet (Al-Hīt) — asub Eufrati orus ja on tuntud põllumajanduse poolest;
  • Haditha — lähedal Haditha hüdroelektrijaamale (Haditha Dam);
  • Al-Qaim ja Rawa — läänepiiri lähedal, strateegilise asukohaga piiriületuskohtade lähedal;
  • Rutba — kõrbelinn lääneosas, tähtis transpordisõlm Lääne-Iraagis.

Demograafia ja ühiskond

Al-Anbar on peamiselt araabia tribaalsete suunitlusega ja enamus elanikkonnast on sunniitlikke moslemeid. Suured hõimud, nagu Dulaim, mängivad piirkonnas olulist sotsiaalset ja poliitilist rolli. Täpne rahvaarv varieerub hinnangute ja konflikti tõttu: enne laialdasi häiringuid 2010. aastate keskpaigas hinnati elanikkonda sageli miljonitesse, kuid sõjalised konfliktid ja sisemine pagulaskriis on elanikearvu ja paiknemist mõjutanud.

Majandus ja infrastruktuur

Majandus põhineb peamiselt:

  • põllumajandusel Eufrati oru lähedal — viljakad alad ja niisutatav põllumajandus;
  • kaubandusel ja transiidil Lähis-Ida läänepiiri lähedal;
  • mõnel juhul nafta ja gaasi ümbruses toimuvatel tegevustel, kuigi suured naftavarud on enamasti Lõuna- ja Põhja-Iraagis.

Oluline infrastruktuurielement on Haditha hüdroelektrijaam, mis reguleerib osa Eufrati voolust ja annab piirkonnale elektrit ning veemajanduse võimalusi.

Ajalugu ja hiljutised konfliktid

Al-Anbaril on pikk ajalugu, mis hõlmab antiikseid kuningriike (näiteks Lakhmidid) ning islami keskseid mõtlejaid nagu Abu Hanifa. 20. ja 21. sajandil on piirkond olnud strateegiliselt oluline ning kogenud mitmeid konflikte. Alates 2000. aastate algusest oli provints keskne ala Iraagi sõja ja sellele järgnenud vägivalla lainete käigus. 2014. aastal hõivasid äärmuslikud rühmitused (sh ISIS) suuri alasid Al-Anbarist; selle tagajärjel toimusid suurt laastamist ja elanikkonna massilised ümberasustamised. Pikki lahinguid peeti eelkõige Ar Ramadi ja Falluja kontrolli pärast. Alates 2016.–2017. aastast viisid Iraagi relvajõud koos rahvusvahelise koalitsiooniga läbi operatsioone, et piirkonna alad tagasi vallutada, mille järel algas taastamine ja taasasustamine, kuid tagajärjed on jätkuvalt tuntavad.

Kultuur ja pärand

Kuigi laialdast modernset infrastruktuuri on piiratud, on Al-Anbar tähtis araabia tribaalsete tavade, islami õigusteadlaste pärandi ja kohalike mehhanismide poolest. Piirkonna ajalooline roll karavaaniteel ja Eufrati oru asulad annavad sellele erilise kultuurilise identiteedi.

Väljakutsed ja taastumine

Praegused peamised väljakutsed on:

  • sõjajärgsed taastamistööd elamute, teede ja veesüsteemide taastamiseks;
  • tagasiasustamine ja pagulaste integreerimine;
  • julgeoleku ja kohalike võimude stabiliseerimine;
  • majanduse mitmekesistamine ja töökohtade loomine.

Rahvusvahelised organisatsioonid, Iraagi valitsus ja kohalikud kogukonnad töötavad koos taastamistööde ja humanitaarabi toetamise nimel, kuid olukord on kohati ebastabiilne ning taastumine võtab aega.

Al-Anbar on seega piirkond, mille maastik ja strateegiline asukoht on selle ajaloo ja kaasaegsete sündmuste kujundamisel olnud määravad — suur ja hõredalt asustatud, kuid kultuuriliselt ja geopoliitiliselt oluline Iraagi osa.