2003. aasta Iraagi invasioon: USA-juhtitud sissetung, põhjused ja tagajärjed

2003. aasta sissetung Iraaki (20. märts 2003 – 1. mai 2003) oli sõda, mille algatasid peamiselt Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik koos mitme liitlasriigiga (nt Austraalia, Poola ja teised). Sissetungi väljakuulutatud eesmärgiks oli lõpetada Saddam Husseini režiimi võim, neutraliseerida oletatavad ohtlikud relvastussüsteemid ja väidetav side terrorismiga. Põhjalik rahvusvaheline debatt ja vastuolud selle kohta, kas rünnak oli õigustatav, on jäänud püsivaks osaks sündmuse pärandist.

Põhjused ja ettekäänded

Peamine ametlik väide sõja alustamise õigustuseks oli see, et Briti ja Ameerika Ühendriikide valitsused uskusid, et Iraagil on ohtlikud massihävitusrelvad (näiteks keemia- või tuumarelvad), mida saaks kasutada teiste riikide vastu. Selle tõttu tõsteti esile vajadust neutraliseerida oht enne, kui relvi saaks kasutada. Pärast sissetungi läbi viidud otsingud ja Iraagi varustuse ülevaatused ei leidnud lootuspärast tõendusmaterjali selle kohta, et laiaulatuslikud WMD-programmid olid olemas.

Teine sageli toodud põhjus oli terrorismiga seotud argument: väideti, et Iraagis leidub varjupaiku ja võimalikke kontakte al-Qaida või teiste terrorismiorganisatsioonidega. Näiteks mainiti Abu Musab al-Zarqawi'd kui al-Qaida üks mõjukamaid liidreid regioonis ning kahtlustati tema tegevust Iraagis pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid. Kuigi otsese seose olemasolu 11. septembri rünnakute kavandamises ei kinnitunud, kasvas avalik ja poliitiline surve tegutseda.

Lisaks esitati mitmesuguseid muid õigustusi – näiteks režiimi inimõigusrikkumised ja vajadus Iraagi „demokraatlike muutuste“ järele –, kuid need põhjused olid samuti rahvusvaheliselt vastuolulised. UN-i relvainspektorid (näiteks Hans Blix) olid enne sõda tegevuses, kuid USA ja Ühendkuningriigi juhtkond otsustasid ikkagi rünnata ilma uue ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonita. Sõja eel toimusid ülemaailmsed protestid ja suured meeleavaldused sõja vastu.

Sissetungi käik

Sissetung algas 20. märtsil 2003 õhulöökide ja maapealsete operatsioonidega (operatsioon, mida Ameerika Ühendriigid nimetasid Operation Iraqi Freedom). Algfaasis kasutati laialdaselt õhurünnakuid ja suurt tulistamist – sageli nimetatud ka kui „shock and awe“ – et murda Iraagi sõjalist vastupanu ja katkestada juhtimisahelad.

Mitmel rindel toimusid maapealsed dessanditoimingud: langebvarjurid ja eriväed tegid operatsioone põhjas, osa liitlasvägesid ründas merelt ning suurem pealetung tuli lõunast läbi Kuveidist. 9. aprilliks 2003 langes Baghdad ja paljud Iraagi ametlikud võimuinstantsid lakkasid toimimast; Saddam Hussein režiim kukutati formaalselt, kuigi suurem poliitiline ja julgeolekuprobleemide lahendamine jäi alles okupatsiooniperioodi jaoks.

Ohvrid ja kahjud

Sõjalised ja tsiviilkaod olid suured ning nende täpsed arvud on allikati vaidlustatud. Ameerika Ühendriikide vägede kaotused sissetungi ja peamiselt 2003.–2011. teenistuse ajal ulatuvad tuhandetesse (USA ametlikud andmed näitavad umbes 4 400–4 500 surma; allikad varieeruvad sõltuvalt perioodist ja arvestusmeetodist). Ühendkuningriigi kaotused aga olid oluliselt väiksemad – umbes 179 hukkunut. Liitlasvägede kokkuvõtlikud kaod ja haavatute arvud on samuti märkimisväärsed.

Iraagi tsiviilohvrite arv on olnud enim vaidlustatud teema: erinevad uuringud ja registrid annavad erinevaid hinnanguid. Mõned arvud viitavad kümnetele tuhandetele kuni üle 100 000 tsiviilohvri (erinevad allikad, eri perioodid ja meetodid annavad erinevaid tulemusi). Sõda ja sellele järgnenud konflikt põhjustasid suurt humanitaarset kriisi, internatsionaalset pagulastevoogu ja laialdasi infrastruktuurikahjusid.

Rahvusvaheline reaktsioon ja õiguslikud vaidlused

Invasioon oli rahvusvaheliselt tugevalt vastuoluline. USA ja Ühendkuningriigi juhtkond rõhutasid, et kiire toimevõtmine oli vajalik ohu tõkestamiseks, samas kui paljud riigid ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid kritiseerisid sõja alustamist ilma selge ÜRO mandaatita. Sõda tekitas laialdast vastuseisu – nii poliitilist kui ka avalikku – ning mõjutas pikaajalisi suhteid mitmete riikidega.

Pikaajalised tagajärjed

Sissetungi otsene tulemus oli Saddam Husseini režiimi kukutamine ja Iraagi poliitiline ümberkujundamine: okupeerinud võimud viisid läbi poliitilisi reforme, korraldasid valimisi (nt esimesed demokraatlikud parlamendivalimised 2005. aastal) ning rakendasid de-Ba'athification poliitikat, millel oli suur mõju riigi administratiivsele ja julgeolekulisele struktuurile.

Kuid sissetungist kujunes pikaajaline ebastabiilsus: asus kasvama relvastatud vastupanu (insurgency), eskaleerus sektaarne vägivald vahel šiiitide, sunnarite ja kurdide ning kasvas terrorism. Abu Musab al-Zarqawi ja tema võrgustik olid osa sellest konfliktist; al-Zarqawi suri 2006. aastal Ameerika vägede õhurünnakus. Pidev vägivald, poliitiline lõhestatatus ja majanduslikud raskused lõid eeldused hilisemale uue jõustruktuuri — sealhulgas äärmusliku rühmituse ISIS/ISIL tõusmisele — mis sai oluliseks teguriks 2010ndatel.

Õiguslikult ja moraalselt on 2003. aasta sissetung jätnud püsiva jälje rahvusvahelisele õigusele, humanitaarpoliitikale ja usaldusväärsusele luureandmete esitamisel poliitilistel eesmärkidel. Sissetungi põhjendused WMD-de ja terrorismi seoste osas osutusid enamiku neutraalsete hindajate järgi eksitavaks või alahinnatuks ning see tekitas suuri retoorilisi ja usalduskahjusid USA ja Ühendkuningriigi suhetes teiste riikidega.

Kokkuvõte

2003. aasta sissetung Iraaki oli kiirelt läbiviidud sõjaline operatsioon, mis saavutas lühiajalise eesmärgi režiimi kukutamise, kuid mille pikemad tagajärjed olid laialdased: humanitaarne kahju, püsiv julgeolekukriis, poliitiline ümberkujundus ja rahvusvaheline vaidlus õiguslikkuse üle. Selle sündmuse pärand mõjutab Lähis-Ida poliitikat ja rahvusvahelist julgeolekupoliitikat veel aastaid hiljem.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Millised riigid osalesid 2003. aasta Iraagi sissetungis?

K: Mis oli sõja alustamise peamine põhjus?

K: Kas Saddam Hussein osales 11. septembri rünnakute kavandamises?

K: Kuidas tungisid sõdurid Iraaki?

K: Mitu NATO sõdurit hukkus selle sõja ajal?

K: Kui palju inimesi sai selle sõja ajal haavata?

K: Mitu Iraagi tsiviilisikut hukkus selle konflikti ajal?

Otsing