2003. aasta sissetung Iraaki
2003. aasta sissetung Iraaki (20. märts 2003 - 1. mai 2003) oli sõda, mida Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Austraalia, Poola ja mõned teised riigid pidasid Iraagi vastu, et lõpetada Saddam Husseini valitsemine. Peamine põhjus, miks sõda algas, oli väidetavalt see, et Briti ja Ameerika Ühendriikide valitsused uskusid, et Iraagil on ohtlikud massihävitusrelvad (näiteks keemia- või tuumarelvad), mida saaks kasutada teiste riikide vastu. Pärast sissetungi selgus, et see ei olnud tõsi.
Teine põhjus sõja alustamiseks oli see, et paljud inimesed arvasid, et Abu Musab al-Zarqawi, üks al-Qaida juhtidest, peidab end pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid Iraagis. Kuigi Saddam Hussein ei olnud seotud 11. septembri rünnakute kavandamisega, süüdistasid paljud inimesed teda selles, et ta andis al-Qaedale turvalise koha, kus end Ameerika Ühendriikide eest varjata. Sõda oli äärmiselt vastuoluline. Paljud britid ja ameeriklased süüdistasid Briti peaministrit Tony Blairi ja Ameerika presidenti George W. Bushi.
Langevarjurid maandusid Iraagi põhjaosas ja mõned sõdurid ründasid merelt, kuid enamik tungis lõunast, Kuveidist. Iraagi sõjas hukkus 4734 NATO sõdurit, sealhulgas 4600 USA sõjaväelast, 179 Ühendkuningriigi sõjaväelast ja 139 muud NATO sõdurit, kokku 4900 ohvrit. Iraagis sai haavata 31 882 USA sõjaväelast ja üle 3600 Ühendkuningriigi sõjaväelase. Samuti hukkus üle 100 000 Iraagi tsiviilisiku, kes ei olnud sõdurid.
Kuulus Saddam Husseini kuju, mille USA väed kukutasid maha.
Aftermath
30. detsembril 2008 tapeti Tikritis USA sõdur Christopher Lotter kättemaksuks Saddami 30. detsembri 2006. aasta hukkamise eest [1]. 18. aprillil 2010 tapeti ISISe juhid Abu Ayyub al-Masri ja Abu Abdullah al-Rashid al-Baghdadi 10 km kaugusel Tikritist asuvas varjatud majas toimunud rünnakus.
ÜRO peasekretär ütles, et "meie seisukohast ja põhikirja seisukohast oli [sõda] ebaseaduslik".
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millised riigid osalesid 2003. aasta Iraagi sissetungis?
V: 2003. aasta Iraagi sissetungis osalesid Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Austraalia, Poola ja mõned teised riigid.
K: Mis oli sõja alustamise peamine põhjus?
V: Peamine põhjus, miks sõda algas, oli väidetavalt see, et Briti ja Ameerika Ühendriikide valitsused uskusid, et Iraagil on ohtlikud massihävitusrelvad (näiteks keemia- või tuumarelvad), mida saaks kasutada teiste riikide vastu.
K: Kas Saddam Hussein osales 11. septembri rünnakute kavandamises?
V: Ei, Saddam Hussein ei olnud seotud 9/11 rünnakute planeerimisega.
K: Kuidas tungisid sõdurid Iraaki?
V: Langevarjurid maandusid Iraagi põhjaosas ja mõned sõdurid ründasid merelt, kuid enamik neist tungis Lõuna-Kuwaitist.
K: Mitu NATO sõdurit hukkus selle sõja ajal?
V: Selle sõja ajal hukkus 4734 NATO sõdurit, sealhulgas 4600 USA sõjaväelast, 179 Ühendkuningriigi sõjaväelast ja 139 muud NATO sõdurit, kokku 4900 ohvrit.
K: Kui palju inimesi sai selle sõja ajal haavata?
V: Selle sõja ajal sai haavata 31 882 USA sõjaväelast ja üle 3600 Ühendkuningriigi sõjaväelase.
K: Mitu Iraagi tsiviilisikut hukkus selle konflikti ajal?
V: Selle konflikti ajal hukkus üle 100 000 Iraagi tsiviilisiku, kes ei olnud sõdurid.
