Sotsiaaldemokraatia
Sotsiaaldemokraatia on valitsemissüsteem, millel on sotsialismiga sarnased väärtused, kuid kapitalistlikus raamistikus. Demokraatiast nime saanud ideoloogia, kus inimestel on sõnaõigus valitsuse tegevuses, toetab konkurentsivõimelist majandust rahaga, aidates samal ajal inimesi, kelle töökohad ei maksa palju. See muudab inimeste jaoks lihtsamaks, et nad saaksid end ühiskonnas ülal pidada, kuna neil on suurem kaitse, kui nad kaotavad oma töökoha. Sotsialism paneb rõhku kõigi võrdsetele õigustele ning erinevates tööstusharudes on palju valitsuse omandit või reguleerimist, mis sunnib ettevõtteid mängima valitsuse reeglite järgi. Sellist valitsemisviisi hindavad kõrgelt inimesed, kes elavad riikides, mis peavad rohkem võitlema külma vastu kui teised, nagu näiteks põhjapoolsed Põhjamaad Rootsi, Taani, Soome, Norra ja Island. Ideoloogia liikumine on leidnud huvi ka teistes riikides, mille süsteemid ei toimi sel viisil, sest see on hästi toiminud nende puhul, kus see on olemas.
Hoolimata üldlevinud veendumusest, et sotsiaaldemokraatia on põhimõtteliselt sotsialistlik, hoiab selle poliitika kapitalismi paigal ja sotsialistidele ei meeldi sotsiaaldemokraadid sageli. Sotsiaaldemokraadid toetavad keynesi majandusteadust, mille kohaselt peaks valitsus sekkuma ja aitama inimesi, kellel puudub töökoht. Sotsiaaldemokraatia puhul on ettevõtjad tööstuse omanikud nagu tavalises kapitalistlikus majanduses. Sotsialismi puhul kuuluvad need hoopis töölistele, mis on väga erinev.
Punane roos, sotsiaaldemokraatia sümbol.
Praktika versus teooria
Praktikas ei toimi ükski poliitiline teooria lihtsalt. Nõukogude Liit ja selle erinevad satelliidid on hea näide. Töötajad ei omanud ei oma töökohta ega oma kodu, mitte mingis mõttes. Kogu võim oli koondunud suhteliselt väikese arvu inimeste kätte partei tipus.
Samuti ei olnud kapitalistlikud süsteemid vaeste ja abivajajate abistamisest tühjad. Hea näide on Inglismaa, kus vaeste abistamine oli kättesaadav igas maakonna koguduses, ammu enne, kui olid olemas riiklikud sotsiaalteenused. Seda tava tunti heategevusena. Samuti kasvas Suurbritannias pärast industrialiseerimise algust oluline keskklass. Seega ei ole õige mõelda, et sellised ühiskonnad koosnevad lihtsalt omanikest ja töölistest või rikastest ja vaestest.
Sotsiaaldemokraatide arusaam oma teooriast jaguneb. Terminid nagu "turusotsialism" ja "kolmas tee" on püüded mõtestada ümber, mida sotsiaaldemokraatia tänapäeval tähendab.
Seotud leheküljed
- Sotsialistlik Internatsionaal
- Heaoluriik
Küsimused ja vastused
K: Mis on sotsiaaldemokraatia?
V: Sotsiaaldemokraatia on valitsemissüsteem, millel on sotsialismiga sarnased väärtused, kuid kapitalistlikus raamistikus.
K: Mille järgi on ideoloogia nime saanud?
V: Ideoloogia on nime saanud demokraatiast, kus inimestel on sõnaõigus valitsuse tegevuses.
K: Mis on sotsialismi põhirõhk?
V: Sotsialismi põhirõhk on võrdsed õigused kõigile.
K: Millised riigid hindavad sotsiaaldemokraatlikku valitsemisviisi?
V: Sellised riigid nagu Rootsi, Taani, Soome, Norra ja Island hindavad sotsiaaldemokraatlikku valitsemisviisi.
K: Kas sotsiaaldemokraatia on põhimõtteliselt sotsialistlik?
V: Hoolimata üldlevinud arvamusest, et sotsiaaldemokraatia on põhimõtteliselt sotsialistlik, hoiab selle poliitika kapitalismi alles.
K: Mida sotsiaaldemokraadid toetavad?
V: Sotsiaaldemokraadid toetavad keynesi majandusteadust, mille kohaselt peaks valitsus sekkuma ja aitama inimesi, kellel puudub töökoht.
K: Kellele kuuluvad sotsiaaldemokraatias tööstusharud?
V: Sotsiaaldemokraatias kuuluvad tööstusharud ettevõtjatele nagu tavalises kapitalistlikus majanduses.
