Kargili sõda 1999 — India ja Pakistani relvastatud konflikt Kashmiris
Kargili sõda 1999: põhjalik ülevaade India ja Pakistani relvastatud konfliktist Kashmiris — sündmused, põhjused, lahingud ja rahvusvaheline mõju.
Kargili nime päritolu ei ole üheselt tõestatud. Mõned allikad seostavad seda balti‑tiibeti päritolu sõnadega "Khar" ja "Rkil", kus khar tähendaks „lossi“ ja rkil „keskust“ — ehk koht losside vahel; ajalooliselt on piirkonda mõnikord nimetatud ka "Purig". Need seletused on siiski osaliselt hägused ja etümoloogilised tõlgendused varieeruvad.
Põhijooned ja taust
Kargili sõda, mida sageli kutsutakse ka Kargili konfliktiks, oli relvastatud konflikt India ja Pakistani vägede vahel 1999. aasta maist juulini Kargili piirkonnas Kashmiris ning kontrolljoone (LoC) lähedal. Konflikti tõukejõudeks olid kauem kestnud India–Pakistanisisesed pinged, Kashmirit puudutavad vaidlused ja varasemad sõjalised kokkupõrked.
1972. aasta Simla lepingualusel oli kokkulepe, et 1971. aasta relvarahu tulemuseks kujunenud kontrolljoon (LoC) jääb alaliseks eraldusjooneks. Interpretatsioonid ja vaidlused selle leppe ning piirkondlike liikumiste üle olid osa konfliktitaustast. 1980ndate ja 1990ndate sündmused, sealhulgas vägivallaepisoodid Siachenis ja teistes Lõuna‑Aasia mäestike aladel, suurendasid vastasseisu usaldamatust.
Sissetung ja India vastus
1999. aasta mais tungisid mägisele LoC-ile ja sellest läänepoolsetele India poolt kontrollitavatele aladele künkastele ja kõrgendikele sõdurid ja relvastatud võitlejarühmitused. Rünnakute eesmärk näis olevat India ühenduste ja logistika segamine Srinagari ja Leh vahel ning strateegiliste kõrgendike hõivamine, mis võimaldaks kontrollida liikumist orus ja mõjutada sõjalist tasakaalu.
India reageeris kiiresti mitmeastmelise sõjalise operatsiooniga, mida nimetati Operation Vijay. Peale maismaavägede kasutas India ka õhujõude — Operation Safed Sagar — raskete pommitamiste ja õhulöökidega mägistel kõrgendikel. Sõjategevus toimus äärmiselt keerulises kõrgmäestikuolukorras, kus mõlemad pooled pidid tegutsema külma, vähese hapnikuga ja raskesti ligipääsetaval maastikul. India armee korraldas laialdasi patrulle, suurt tulejõu kasutust ning mäkketõusuoperatsioone, et tagasi võtta sissetungitud positsioonid.
Kaotused, diplomaatia ja konfliktile lõpp
Vaidlus konflikti tulemusest on seni olnud osa poliitilisest narratiivist mõlemas riigis. India väidab, et tõrjus Pakistani jõud tagasi ja vallutas enamik sissetoodud positsioone, samas kui Pakistan esialgu eitaski oma regulaarvägede otsest sekkumist. Rahvusvaheline üldsus, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, avaldas Pakistanile diplomaatilist survet, et vältida konflikti eskaleerumist ja saavutada lahendust. Selline surve aitas kaasa Pakistani vägede ja toetatud võitlejate tagasivõtmisele LoC-i tagaküljele.
Konflikt lõppes ametlikult 26. juulil 1999, kui India oli suurel määral taastanud kontrolli Kargili piirkonna üle ja Pakistan alustas oma jõudude tagasitoomist. Mõlema poole kaotused varieeruvad allikate lõikes; ametlike ja hinnanguliste andmete põhjal oli India sõjaväe hukkunute arv ligi 500–530, Pakistani poole kaotused on hinnanguliselt paarisajast kuni umbes 400 hukkununi, sõltuvalt allikast. Lisaks oli suuri materiaalseid ja inimressursside kulutusi mõlemale poolele.
Olulisus ja tagajärjed
- Strateegiliselt näitas Kargili konflikt, kui haavatavaks võivad osutuda kõrgel asuvad logistilised liinid ning kui tähtis on varandus ja kõrgendike kontroll mägisõjas.
- India kasutas konflikti käigus õhujõude mäel toimuvates operatsioonides ulatuslikumalt kui varem, mis aitas tulevikus defineerida õhulaevanduse rolli mägimaalides.
- Diplomaatiliselt näitas juhtum, kui tähtis on rahvusvaheline survestamine eskalatsiooni piiramiseks: konflikt ei kasvanud suuremaks sõjaliseks lahinguks kahe tuumariigi vahel just seetõttu, et rahvusvahelised suunised ja vahendused pidurdasid otsest hõõrumist.
- Kargili sõda jäi Lõuna‑Aasia ajaloos üheks olulisemaks piirikonfliktiks 1990ndatel — näide kõrgmäestikusõjast ja riikide vahelisest keerulisest poliitilisest ning sõjalisest dünaamikast.
Teadmiseks
Kargili episood on endiselt õrn teema India ja Pakistani avalikus diskussioonis. Arusaam, „kes võitis“, sõltub poliitilisest tõlgendusest: sõjalises mõttes saavutas India eesmärgi paljude positsioonide tagasivallutamisega, kuid konflikti poliitilised ja diplomaatilised tagajärjed ning sellega seotud süüdistused jäid kahe riigi vahel püsima. Ajaloolased ja analüütikud käsitlevad sündmust kui keerulist kombinatsiooni sõjalisest taktikast, geograafilistest piirangutest ja rahvusvahelisest diplomaatilisest surveastmest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kargili sõda?
V: Kargili sõda oli konflikt India relvajõudude ja Pakistani armee vahel.
K: Millised rügemendid osalesid sõjas?
V: Kargili sõjas osalenud Pakistani rügemendid olid Põhja kergjalavägi, Sindi rügement, Azad Kashmiri rügement, Balochi rügement, eriteenistusrühma väed ja suurtükiväerügement.
K: Kas Pakistan kasutas sõja ajal suurtükiväe toetust?
V: Jah, Pakistani armee kasutas suurtükiväe toetust Pakistani okupeeritud Kashmirist.
K: Kes võitis sõja?
V: Kargili sõjast väljus võitjana India.
K: Kas Pakistan kogus pärast sõda oma surnukehi kokku?
V: Ei, Pakistan ja tema armee keeldusid pärast sõda oma surnukehi kokku koguma.
K: Mis juhtus kõigi hõivatud positsioonidega üle eraldusjoone?
V: Pärast Kargili sõja lõppu sai India tagasi kontrolli kõigi hõivatud positsioonide üle, mis asusid kogu kohalikul piiril.
Otsige