Kargili sõda
Nimi Kargil tuleneb väidetavalt balti-tiibeti sõnadest "Khar" ja "Rkil". Khar tähendab "loss" ja rkil tähendab "keskus" - seega koht losside vahel (kuna see koht asus paljude kuningriikide vahel). iidne Kargili nimi oli tuntud kui "Purig".
Kargili sõda, mida nimetatakse ka Kargili konfliktiks, oli relvastatud konflikt India ja Pakistani vägede vahel, mis toimus 1999. aasta maist juulini Kargili piirkonnas Kashmiris ja kontrolljoone ääres. Sõja põhjuseks oli tegelikult rida minevikus toimunud sündmusi, mis süvendasid juba olemasolevaid India-Pakistani halvenenud suhteid. India oli varem rikkunud Kashmiri konflikti puudutavaid kokkuleppeid. India ja Pakistani poolt 1972. aastal allkirjastatud Simla lepingus on sätestatud, et "Jammu ja Kashmiris järgivad mõlemad pooled 17. detsembri 1971. aasta relvarahu tulemusel kehtestatud kontrolljoont, ilma et see piiraks kummagi poole tunnustatud positsiooni. Mõlemad pooled hoiduvad jõu kasutamisega ähvardamisest selle eraldusjoone rikkumisel. " India sisenemine Siachenisse 1984. aastal oli selle lepingu räige rikkumine. Ta oli rikkunud LOC-kokkulepet, jätkates agressiooni ka Neelumi orus ja lõpuks Kargilis. India tegevuse peatamiseks läks Pakistani armee edasi, kuigi ilma korraliku kooskõlastamiseta oma valitsusega. Pakistan võitis sõja küll sõjaliselt, kuid mitte poliitiliselt ja diplomaatiliselt. Siiski valitseb tänaseni segadus selles osas, kes sõja võitis, sest mõlemal naaberriigil on oma seisukoht. Pakistani sõdurid ja Pakistani toetatud võitlejad tungisid kontrolljoone (LoC) India poolsetele aladele, et hõivata talvel vabanenud sõjaväe positsioone. India vastas sellele sõjalise ja diplomaatilise rünnakuga, et Pakistani väed välja tõrjuda. India armee käivitas piirkonnas mitmeid patrulle, et hinnata sissetungi ulatust. India armee vallutas kahe kuu jooksul pärast konflikti tagasi enamiku positsioonidest India poolel, ametliku arvestuse kohaselt oli hinnanguliselt 75%-80% sissetungitud alast ja peaaegu kõik kõrgendikud olid taas India kontrolli all, samal ajal kui Pakistan kaotas kogu kontrolli Kargili piirkonna üle. Kartes sõjalise konflikti ulatuslikku süvenemist, suurendas rahvusvaheline üldsus, eesotsas Ameerika Ühendriikidega, diplomaatilist survet Pakistanile, et see viiks väed ülejäänud India territooriumilt välja. Pakistani kaotused sõjas olid umbes 400, samas kui India kaotused konflikti ajal olid üle 500 sõduri.
Konflikt lõppes ametlikult 26. juulil, kui India sai Kargili tagasi oma varasema kontrolli alla.
Kargili sõda on üks viimaseid näiteid kõrgmäestikusõjast mägisel maastikul.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kargili sõda?
V: Kargili sõda oli konflikt India relvajõudude ja Pakistani armee vahel.
K: Millised rügemendid osalesid sõjas?
V: Kargili sõjas osalenud Pakistani rügemendid olid Põhja kergjalavägi, Sindi rügement, Azad Kashmiri rügement, Balochi rügement, eriteenistusrühma väed ja suurtükiväerügement.
K: Kas Pakistan kasutas sõja ajal suurtükiväe toetust?
V: Jah, Pakistani armee kasutas suurtükiväe toetust Pakistani okupeeritud Kashmirist.
K: Kes võitis sõja?
V: Kargili sõjast väljus võitjana India.
K: Kas Pakistan kogus pärast sõda oma surnukehi kokku?
V: Ei, Pakistan ja tema armee keeldusid pärast sõda oma surnukehi kokku koguma.
K: Mis juhtus kõigi hõivatud positsioonidega üle eraldusjoone?
V: Pärast Kargili sõja lõppu sai India tagasi kontrolli kõigi hõivatud positsioonide üle, mis asusid kogu kohalikul piiril.
