Junkers Ju 87 ehk Ju 87 oli Saksa kerge pommitaja Teises maailmasõjas. Seda kasutati sukeldumispommitajana. Selle meeskond koosnes piloodist ja tema taga olevast navigaatorist/raadiooperaatorist. Ta käsitses ka tagumist kuulipildujat. Ju 87 võis maha lasta 500 kg pomme. Mõned Ju-87 modifitseeriti tankide vastu suunatud ründelennukiks. Neid valmistati üle 6500.
See on üldiselt tuntud kui Stuka, mis on lühend sõnast Sturzkampfflugzeug, mis tähendab saksakeelset sukeldumispommitajat.
Ju 87 iseloomustasid omapärane välimus ja mitmed spetsiaalsed lahendused sukeldumispommitamise jaoks: tal olid kaldega alakiirised (invertded gull-wing) tiivad, tugev kere ja erilised lahendid, mis võimaldasid kontrollitud terava nurga all sukeldumist ning ohutut väljatõmbumist. Lennukitel olid tiibadel ja kere all pidurplaadid (dive brakes), mis vähendasid kiirust sukeldumise ajal ja aitasid pommi viskamise täpsust tõsta. Lennuki maandumisratas oli enamasti fikseeritud ja kaetud aerodünaamiliste katetega (spats), mis andis sellele iseloomuliku profiili.
Relvastus sõltus modifikatsioonist: tavalise pommikoormuse kõrval kandis Stuka kaks fikseeritud ette suunatud kuulipildujat ning meeskonna taga oli kaitsev vaba- või kinnitatud kuulipilduja. Hilisemad versioonid, näiteks Ju 87G, varustati tugevamate kanuuni- tüüpi relvadega (tuntud on muudatused, mis lisasid 37 mm suurtükke tankivastaseks rünnakuks).
Ju 87 saavutas varajases sõjas (Poola, Norra, Prantsusmaa ja algne Blitzkriegi faas) suurt edu tänu täpsusele, madalale kõrgusele ja psühholoogilisele mõjule: paljudel masinatel olid all torude juures paigaldatud sirenid, nn "Jericho-Trompete", mille ulguv hääl oli mõeldud vastasele kartuse tekitamiseks. Samas oli Stuka suhteliselt aeglane ja haavatav: tugev õhutõrje ja kiiremad hävituslennukid (näiteks Briti ja Nõukogude hävitajad) hakkasid teda järjest enam ründama, mistõttu tema roll rindevardas vähenes mitmel rindel, eriti Battle of Britain'i ja hilisematel ida- ja läänerinde operatsioonidel.
Ju 87 oli mitmete erinevate variatsioonide aluseks — varasemad mudelid keskendusid sukeldumispommitamisele, hilisemad parandasid mootori-, kaitse- ja relvastuse võimekust. Lennukit kasutas peamiselt Saksamaa Luftwaffe, aga seda nähti lahingutes ka Põhja-Aafrika, Balkanil ja Ida-Euroopas. Kuigi Ju 87 jäi meelde kui üks Teise maailmasõja ikoonilisemaid lennukeid, kaotas ta sõja jooksul oma domineeriva positsiooni vastase õhujõudude ja paremate hävitajate levikuga.
Tänapäeval on Junkers Ju 87 enamasti ajalooline sümbol — seda tuntakse nii tehnilise lahenduse kui ka oma mõju tõttu sõja algusaegade taktikalisele ja psühholoogilisele küljele.