KNIL (Koninklijk Nederlandsch-Indisch Leger) — Hollandi koloniaalarmee Indoneesias
KNIL — Koninklijk Nederlandsch-Indisch Leger: Hollandi koloniaalarmee Indoneesias (1800–1949). Sügav ülevaade sõjast, kolonialismist ja Indoneesia iseseisvumisest.
KNIL on Hollandi sõjaväe lühend. See armee asus seal, mida praegu nimetatakse Indoneesiaks. Ametlik nimi on Koninklijk Nederlandsch-Indisch Leger (Kuninglik Hollandi Ida-India armee).
KNIL loodi 19. sajandi alguses kui Hollandi koloniaalväeüksus, et hoida ja laiendada Hollandi mõju koloonias, mida nimetati tollal Nederlandsch Indië. Indoneesia oli Hollandi koloonia aastatel 1800-1949; KNILi peamine ülesanne oli seal korda ja võimu säilitada. Oma ajaloo jooksul osales KNIL nii koloniaalpoliitika täideviimisel kui ka ridades võitlustes kohalike mässude ja vägivallapuhangute mahasurumisel.
Koosseis ja värbamine
KNIL oli segakoosseisuline väeüksus: selle ridades teenisid nii Hollandi ametnikud ja Euroopa päritolu sõdurid kui ka kohaliku päritoluga mehed — Indoneesia eri saartelt värvatud sõdurid (nt ambonlased, mollukslased, minahasanid, timorlased). Ametlik sõnakasutus ja juhtkond olid valdavalt hollandi keeles, aga igapäevases teenistuskeeles kasutati ka kohalikke keeli. KNILis oli oma eripära võrreldes emamaal teeniva kuningliku armeega: seal oli rohkem paikseid üksusi, tavapäraseid kolonialismi eesmärke toetavaid pataljone ja spetsialiseerunud väeosi.
Teenistus ja operatsioonid
19. sajandil ning 20. sajandi alguses oli KNIL aktiivne laialivalguvates kolonialsetes kampaaniates, sh Acehi sõjas (1873–1904) ja mitmetes kohalikus vastupanus purustamise operatsioonides. KNIL kasutas nii jalaväge kui ka hiljem teenistusse võetud lennuväe- ja mereüksusi; neil oli oma erisüsteem varustuse, väljaõppe ja julgeoleku tagamiseks suures saarestikus.
Teise maailmasõja ajal (1942–1945) mobiliseeriti KNIL suurel hulgal. Jaapani sissetungi ajal langes suur osa Indoneesiast Jaapani võimu alla, KNIL-i paljud üksused hävitati või miilitasid laiali, mõned võitlesid edasi koos liitlastega.
1945. aastast iseseisvuseni
Kui Indoneesia kuulutas end 1945. aastal iseseisvaks, pidasid hollandlased sõda koloonia säilitamiseks. KNIL mobiliseeriti uuesti osalema koloniaalse kontrolli taastamises. Pärast Teist maailmasõda toimusid nii läbirääkimised kui ka relvastatud konfliktid — Hollandi vägede ja KNILi osalusel toimusid nn politseilõigud (holld. politionele acties) 1947. ja 1948. aastal. Need operatsioonid olid rahvusvaheliselt vastuolulised ning lõid tugeva vastupanuliikumise indoneeslaste seas.
Indoneesia iseseisvuse sõjalise kampaania ja diplomaatiliste läbirääkimiste tulemusena tunnistas Hollandi valitsus lõpuks 1949. aastal Indoneesia iseseisvuse; selle järel KNIL ametlikult kaotas oma koloniaalse olemuse ja hakati selle üksusi ümber organiseerima või laiali saatma.
Laialijagamised, ümberasustamine ja pärand
Pärast 1949. aastat demobiliseeriti paljud KNILi teenrid. Suur osa kohalikest sõduritest — eriti mollukslased ja ambonlased, kes olid kõige lojaalsemad Hollandi võimule — otsustasid mitte jääda iseseisva Indoneesia võimu alla. Tuhanded neist ja nende pered siirdusid 1950. aastatel Hollandisse, kus tekkis suur mollukslaste kogukond. Samuti anti mõned KNILi üksused üle uutele Indoneesia relvajõududele või kontinentaalsele Hollandi kaitseväele.
KNILi pärand on mitmetahuline: üksikult tunnustatakse nende rolli Indoneesia kaasaegse ajaloo kujunemisel ning professionaalse ja distsiplineeritud koloniaalväe olemasolu. Samas on KNIL seotud ka vastuoluliste ja sageli vägivallainstrumentaalsete kampaaniatega, kus rünnati kohalikke omakorda tugeva vastuvõtuga indoneeslaste seas. Need sündmused on jätnud püsiva jälje nii Indoneesia kui ka Hollandi ajaloo- ja mälupraktikasse.
Vormiriietus ja muude üksuste eripärad
KNILi vormiriietus ja sümboolika peegeldasid nii Hollandi armeest laenatud elemente kui ka kohalikke kohandusi – soojema kliima tõttu kasutati kergemaid kuue- ja kuivarõivaid ning omavahel kombineeriti euroopalikke ja jäikemaid kolonialsete tingimustega seotud varustuselemente. Hilisemal perioodil oli KNILil ka oma lennuväeosa ning teisi logistikastruktuure, mis pidasid ära suurte saartega seotud transpordi- ja julgeolekuprobleeme.
Kord ja vastuolud
KNILi tegevus oli sageli seotud tugeva distsipliini ja professionaalse organiseeritusega, kuid ka rahvusvaheliselt ja kohalike seas kritiseeritud repressiivsete meetmetega. Arutelud KNILi rolli üle Indoneesia iseseisvumisel ja kolonialismi mõjust jätkuvad nii ajaloolaste kui ka selle perioodi üle elanud kogukondade seas.
KNIL jäi ajalukku kui Hollandi koloniaalarmee, mis teenis sajandeid kestnud kroonilistist ja muutuvat mandaat- ja võimuasendit Indoneesias — ning mille tagajärjed mõjutasid nii inimesi kui riike mõlemas suunas.
Otsige