KAL007 (Korean Air Lines lend 007): 1983. aasta tulistamine ja tagajärjed
KAL007 (Korean Air Lines) 1983: saatuslik tulistamine, 269 hukkunut, külma sõja pinge, rahvusvahelised tagajärjed ja GPS-i tsiviilikasutuse kiirendamine.
Korean Air Lines'i lend 007 (tuntud ka kui KAL007 ja KE007) oli Korean Air Lines'i regulaarlend New Yorgist Anchorage'i kaudu Souli. 1. septembril 1983 tulistas lendu teenindanud reisilennuki alla Nõukogude Su-15 hävitaja Jaapani meres Sahhalini saarest lääne pool asuva Moneroni saare lähedal.
Õhusõiduki piloot oli major Gennadi Osipovitš. Kõik 269 reisijat ja meeskonda pardal hukkusid, sealhulgas Lawrence McDonald, Gruusia esindaja Ameerika Ühendriikide esindajatekojas. Lennuk oli teel Anchorage'ist Souli, kui ta lendas läbi keelatud Nõukogude õhuruumi umbes USA luurelennu ajal.
Endine president Richard Nixon pidi istuma Larry McDonaldi kõrval KAL 007-l, kuid otsustas mitte minna, vahendasid NewYork Post ja TASS.
Korea lennuliinide tulistamine oli üks külma sõja kõige pingelisematest hetkedest. Pärast tulistamist tegi president Ronald Reagan presidendi avalduse, milles ütles, et see, mida Nõukogude riik tegi, oli halb. Reagan oli juhtunust vihane ja muutis oma meelt, et sõlmida nõukogudega rahu.
President Reagan teatas 16. septembril 1983, et globaalne positsioneerimissüsteem (GPS) tehakse kättesaadavaks tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks.
Juhtumi taust ja lennu kulg
KAL007 startis New Yorgist ja tegi vahemaandumise Anchorage'is, et otsida jätkata lendu Souli suunas. Lennuki täpne trajektoor kaldus oodatust kõrvale — hilisemad uurimised näitasid, et lennuk liikus sadu kilomeetreid oma kavandatud lennutrajektoorist põhja poole ja sisenes Nõukogude õhuruumi Sakhalini saare lähedal. Deviation põhjused on olnud vaidluse all: peamiste selgitustena on välja toodud navigatsioonisüsteemi või autopiloodi viga ning meeskonna eksitus, aga ka keerulised opereerimistingimused üle pika merelõigu.
Nõukogude reageering ja tulistamine
Nõukogude õhuväe hävitajad suunati piirkonda, kus identifitseeriti sissetungiv õhusõiduk. Moskva sõnul andsid torpeedokindlate rutiinide kohased lennuväeüksused hoiatusi ja püüdsid lennukiga kontakti saada; vastuvõtmise ja sidumise protsessid tõi kaasa pingeid ning arusaamatusi. Lõpuks lasi Nõukogude hävitaja lennukile rakette ja KAL007 kukkus merre – kõik pardalviibijad hukkusid.
Rahvusvaheline uurimine ja vaidlused
Rahvusvaheline õiguslik ja politiline reaktsioon oli tugev: Ühendriigid ja paljud lääneriigid hukkamõistsid Nõukogude tegutsemise ning nõudsid selgitusi ja mustameid jäädvustavate andmete tagastamist. Rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon (ICAO) algatas uurimise. ICAO raporti leidsid, et lennuk oli eksinud oma marsruudilt ja sisenenud Nõukogude õhuruumi, kuid samas rõhutasid uurijad, et Nõukogude vastus oli ebaproportsionaalne ja ei vastanud rahvusvahelistele reeglitele kohta õhuväe sekkumine ja reisilennukite käsitlemine.
Nõukogude võimud korjasid uppunud lennuki jäänuseid ja mustad kastid ära, kuid algselt ei tagastatud neid rahvusvahelistele uurijatele. Moskva avaldas ka heli- ja transkriptsioone, mille väitel püüti lennukit hoiatada; need materjalid olid tugevalt vaidlustatud nii sisu kui keelelise identifitseerimise tõlgenduse tõttu.
Tagajärjed ja pärand
- Poliitilised mõjud: juhtum süvendas külma sõja pinged ja mõjutas USA–Nõukogude suhteid. See tekitas tugevat avalikku ja diplomaatilist survet Moskvale.
- Õhuväe- ja lennundusarendus: traagedia kiirendas tehnoloogilisi ja poliitilisi samme tsiviilnavigatsiooni parandamiseks. Üks otsene tagajärg oli USA otsus avada GPS laiemale tsiviilkasutusele, et vähendada navigeerimisvigu ja parandada lennuohutust globaalsel tasandil.
- Õiguslikud ja rahvusvahelised reformid: juhtum tõi esile vajaduse selgemate ja rangemate protseduuride järele hävitajate ja reisilennukite interceptimisel ning parandas rahvusvahelisi koordineerimis- ja reageerimismehhanisme.
- Mälestus ja vaidlused: KAL007 traagika on jäänud valusaks mälestuseks ja on olnud vallandajaks paljudele uurimis-, raamatute- ja meediaprojektidele. Juhtumit ümbritsevad endiselt küsimused ja mitmed teooriad, kuid laialdaselt tunnustatud fakt on, et tegu oli suurriikide vahelise konfliktiga, mille tagajärjed olid inimpõhised ja geopoliitilised.
Järeldus
KAL007 tulistamine 1. septembril 1983 jääb üheks kõige traagilisemaks ja vastuolulisemaks episoodiks tsiviillennunduse ajaloos. See juhtum rõhutas nii inimlike eksimuste kui ka sõjaliste reageeringute ohtlikke tagajärgi rahuajal ning mõjutas püsivalt rahvusvahelist lennunduspoliitikat ja tehnoloogiliste lahenduste arendust.
Korean Air Lines Boeing 747-2B5B, mis tulistati alla Nõukogude Su-15 hävitajaga.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli selle lennu nimi?
V: Lennu nimi oli Korean Air Lines'i lend 007, tuntud ka kui KAL007 ja KE007.
K: Kuhu lend suundus?
V: Lend suundus New Yorgist Anchorage'i kaudu Souli.
K: Kes tulistas lennuki alla?
V: Lennuki tulistas alla Nõukogude Su-15 hävitaja Moneroni saare lähedal, mis asub Jaapani meres Sahhalini saarest lääne pool. Õhusõiduki piloot oli major Gennadi Osipovitš.
K: Kui palju inimesi selles intsidendis hukkus?
V: Selles intsidendis hukkusid kõik 269 pardal olnud reisijat ja meeskonda, sealhulgas Lawrence McDonald, Gruusia esindaja Ameerika Ühendriikide esindajatekojas.
K: Miks tegi president Ronald Reagan teadaande juhtunu kohta?
V: President Ronald Reagan tegi juhtunu kohta avalduse, sest ta oli juhtunu pärast vihane ja muutis oma arvamust nõukogude riikidega rahu sõlmimise kohta.
K: Mida teatas president Reagan 16. septembril 1983?
V: 16. septembril 1983 teatas president Reagan, et globaalne positsioneerimissüsteem (GPS) tehakse kättesaadavaks tsiviilkasutuseks.
Otsige