Piiratud sõda
Piiratud sõda on riigi poolt peetav sõda, mis kasutab vähem kui tema kogu ressurssi ja mille eesmärk on vähem kui vaenlase täielik lüüasaamine. Väga sageli on just sõja kõrged kulud see, mis teeb piiratud sõja otstarbekamaks kui totaalse sõja. Piiratud sõjas ei sõltu riigi täielik ellujäämine sõja tulemusest. Näiteks kui Augustus saatis oma Rooma leegionid Germaniat vallutama, ei olnud kaalul Rooma Vabariigi saatus. Alates 1945. aastast ja tuumarelvade tulekust on piiratud sõjast saanud tavaline sõjapidamise liik. Pärast Teist maailmasõda on Ameerika Ühendriigid oma ülemaailmse positsiooni tõttu sattunud osalema mitmes piiratud sõjas. Korea, Vietnami, Pärsia lahe ja Iraagi sõjad olid kõik näited piiratud sõdadest. Vähemalt ühe piiratud sõja osapoole eesmärk on säilitada oma vabadust ja säilitada ennast. Sageli kasutatakse strateegiat, eriti palju tugevama vaenlase vastu, et venitada võitlust, kuni teine pool väsib ja otsustab lõpuks loobuda. See toimis George Washingtoni puhul Ameerika revolutsioonisõjas. Kuigi Briti armee oli sel ajal maailma tugevaim armee, venis sõda seni, kuni britid väsisid oma ressursse kurnavast sõjast. Tänapäeval jätkavad Taliban ja teised islamistlikud rühmitused oma sõdu, püüdes oma läänemaailma vaenlasi kurnata.
Probleemid piiratud sõjaga
Piiratud sõjad on harva edukad. Alates Rooma Vabariigi ajast kuni tänapäevani ei ole piiratud sõjapidamine tavaliselt andnud soovitud tulemusi. Samuti on see vastuolus sellega, mida sõjaväejuhtidele õpetatakse, nimelt et iga hinna eest tuleb võita. Need, kes teevad poliitikat, valivad sageli piiratud sõja kesktee, kui nad seisavad silmitsi otsustega, kas pidada täielikku sõda või mitte midagi mitte teha. Ainus probleem mitte midagi tegemata jätmise puhul on Adolf Hitleri näide. Samal ajal kui maailmavõimud ei teinud midagi, jätkas ta nõrgemate riikide vallutamist, kuni lõpuks oli maailmasõda ainus, mis teda peatada suutis.
| “ | "Sõjas on ainult üks taktikaline põhimõte, mis ei allu muutustele. See on kasutada olemasolevaid vahendeid, et tekitada vaenlasele võimalikult palju haavu, surma ja hävingut võimalikult lühikese aja jooksul." Kindral George S. Patton. | ” |
Ajaloolised näited
Piiratud sõja kontseptsioon ei ole uus. Sõjateoreetik Carl von Clausewitz (1780-1831) kirjutas kahte liiki sõjast. Esimese liigi puhul on eesmärk vaenlase täielik hävitamine. Kui see ei ole võimalik, on teine liik piiratud sõda. See on enamasti tingitud sellest, et ühel sõja osapooltest ei ole võimalik vaenlast täielikult hävitada. Napoleoni sõdu (1803-1815), I maailmasõda (1914-19) ja II maailmasõda (1939-1945) loetakse totaalseks sõjaks. Iga sõda, mis on piiratud geograafia, ressursside, eesmärkide tõttu või sõda, mida osalejad on tahtlikult piiranud, on piiratud sõda.
- Krimmi sõda (1853-1856) oli sõda, mida pidasid ühelt poolt Venemaa ning teiselt poolt Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Sardiinia Kuningriik ja Osmanite impeerium. See oli piiratud sõda, mida piiras peamiselt geograafia. Aastatel 1815-1854 olid Suurbritannia ja Venemaa kaks peamist maailmavõimu. Septembris 1854 tungisid liitlased Krimmi, et kaitsta Osmanite impeeriumi Venemaa vastu. Suurbritannia kasutas oma laevu piirkonna kontrollimiseks. 1855. aastal vallutasid liitlased Sevastopoli. Kuid neil ei olnud piisavalt mehi, et hõivata Krimmi poolsaar. Venemaa oli pankrotis ja ei saanud jätkata sõdimist. Venemaa Aleksander II nõustus lõpuks rahunõuetega ja allkirjastas 1856. aastal Pariisi lepingu.
- Falklandi sõda (1982) oli näide piiratud sõjast, mis oli piiratud geograafiliselt, ajaliselt ja vahenditega. Pärast pikka vaidlust Ühendkuningriigi omandiõiguse üle tungisid Argentina väed 2. aprillil 1982 Falklandi saartele. 14. juunil 1982 alistusid Argentiina väed Falklandi saartel. 20. juunil kuulutasid britid sõja lõppenuks. Vaatamata kokkuleppele säilitab Argentina endiselt nõuded Falklandi saartele, Lõuna-Georgiale ja Lõuna-Sandwichi saartele.
- Vietnami sõda (1955-1975) toimus Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel. Põhja-Vietnami toetasid Nõukogude Liit, Hiina ja Põhja-Korea. Lõuna-Vietnami toetasid Ameerika Ühendriigid, Tai, Austraalia, Uus-Meremaa ja Filipiinid. See kommunistlike ja kapitalistlike riikide vaheline konflikt oli osa külmast sõjast ja ühtlasi ka asendussõda. Ameerika juhid ei tunnistanud Vietnami piiratud sõjaks. See selgus 1961. ja 1962. aasta Pentagoni dokumentidest. Selle asemel keskendusid nad sellele, kuidas võidelda sissivõitluse vastu sissisõjas. Nad arvasid, et lahendus peitub sõjalistes operatsioonides ja poliitilistes reformides. Alguses hakkas USA saatma sõjalisi nõustajaid, kes aitasid Lõuna-Vietnami armeed välja õpetada ja toetada. Pärast Tonkini lahe resolutsiooni anti Ameerika Ühendriikide presidendile volitused viia Kagu-Aasias läbi suuremahulisi sõjalisi operatsioone ilma sõda välja kuulutamata. Pärast 58 193 ameeriklase surma Vietnamis otsustas president Richard Nixon Vietnamist lahkuda. Pariisi rahulepingu alusel, mis allkirjastati 27. jaanuaril 1973, tõmbusid USA relvajõud Lõuna-Vietnamist välja ja vangid vahetati välja. 30. aprillil 1975 langes Saigon Põhja-Vietnamile ja sõda lõppes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on piiratud sõda?
V: Piiratud sõda on sõjapidamise liik, mille puhul üks riik kasutab vähem kui tema koguressursse ja mille eesmärk on vähem kui vaenlase täielik lüüasaamine.
K: Miks võib piiratud sõda olla otstarbekam kui totaalne sõda?
V: Piiratud sõda võib olla praktilisem kui totaalne sõda, sest see võib sageli olla palju kulutõhusam ja mõnel juhul ei sõltu riigi saatus sõja tulemusest.
K: Millal muutusid piiratud sõjad tavaliseks?
V: Pärast Teist maailmasõda, kui võeti kasutusele tuumarelvad, muutusid piiratud sõjad normaalseks.
K: Millised on mõned näited piiratud sõdadest alates 1945. aastast?
V: Näideteks on Korea sõda, Vietnami sõda, Pärsia lahe sõda ja Iraagi sõda.
K: Mis on tavaliselt vähemalt ühe osapoole eesmärk piiratud sõjas?
V: Vähemalt ühe osapoole eesmärk piiratud sõjas on säilitada oma vabadus ja säilitada end.
K: Kuidas kasutavad nõrgemad osapooled sellistes konfliktides strateegiat tugevama vaenlase vastu? V: Nõrgemad osapooled võivad kasutada selliseid strateegiaid nagu võitluse venitamine, kuni vastased väsivad ja otsustavad loobuda. Seda võis näha George Washingtoni Ameerika revolutsioonisõja ajal Suurbritannia vastu. Tänapäeval kasutavad seda taktikat ka islamistlikud rühmitused, püüdes oma läänemaailma vaenlasi kurnata.
