Germania oli roomlaste nimi, mis algselt anti Reini jõe ääres elanud hõimule. Seda rahvast on kirjeldatud kui teutooni rahvaga seotud põliskogukondi; nende olemasolust on kirjalikke viiteid juba 4. sajandil eKr. Aja jooksul laienes nime kasutus: Gallialased muutsid selle rahva nimest territooriumi nimeks, nii hakati Germaania't mõistma laiemalt piirkonnana, mitte üksnes ühe hõimu territoriaalnimega.
Geograafia
Rooma allikates kujutati Germaaniat sageli kui suure, metsase ja rasket ligipääsetavusega ala. Piirkond oli suur, metsane ja kõrbe põhjas, millest Rooma teadis väga vähe. Traditsiooniliselt kirjeldatakse Germaaniat nii, et see ulatus läänest Reini (Rein) jõe äärest idas kuni Karpaatide mägedes ning Vistula jõe ääres. Põhjas piirnes see Põhjamerega ja lõunas Hister (Doonau) jõega.
Rahvad ja kultuur
Germaania ei olnud ühtne riik, vaid mitmeid sugulasrahvaid hõlmav ala. Elanikud jagunesid paljudeks hõimudeks (näiteks kasteldmid, saksid, markomannid, sartaid jpt), kelle elu põhines põllumajandusel, karjakasvatusel, küttimisel ning metsandusel. Keeleliselt kuulus suur osa neist hõimudest hilisemat Proto-Germaani haru ja see sawivad hiljem välja erinevatena germaani keelte rühmadena. Kauba- ja kultuurivahetus Rooma maailmaga oli tiheim rannikualadel ja jõgede ääres, kus roomlaste ning germaanlaste vahel toimusid nii kaupmehe- kui ka sõjalised kontaktid.
Suhted Roomaga
Rooma ja germaanlaste suhted olid ambivalentseid: olid nii kaubandus- ja liitlassuhted kui ka rängad kokkupõrked. Julius Caesar kirjeldas gallic sõjades germaani hõime Galias ja piiriüleste rünnakute ohtu. Keisriajal korraldasid roomlased mitu kampaaniat Germaania suunas — lõplik katse idaosa täielikult vallutada toimus Rooma keisrienda administratsiooni all, kuid tuli kokku tõsiseid tagasilööke. Eriti tuntud on Teutoburgi lahing (9. pKr), kus germaani hõimuliitlased purustasid Varuse juhitud rooma armeekorpuse; see sündmus mõjutas oluliselt Rooma otsust hoida kindlalt piire Reini ja Doonau joontel.
Pärand
Germaania kujunemine ja germaani hõimude hilisem migratsioon aitasid kaasa Euroopa poliitilise kaardistumise muutumisele varajases keskaegses ajastus — paljud nendest hõimudest rajasid hiljem kuningriike, mis osalesid Lääne-Rooma taandumisel ja uue ajaloolise reaalsuse kujunemisel. Nimi "Germaania" on säilinud ajaloolises kirjanduses ja andis aluse euroopa keelte nimetustele germaanlastele ning kaasaegse riigi nimele Germany (eesti keeles Saksamaa vastav nimi on 'Saksamaa').
