Germaania: Roomlaste nimetus, geograafia ja germaanlaste ajalugu
Avasta Germaania — roomlaste antud nimi, germaanlaste ajalugu ja metsane geograafia Reini‑st Karpaatideni. Ajaloolised faktid, kaart ja kultuuripärand.
Germania oli roomlaste nimi, mis algselt anti Reini jõe ääres elanud hõimule. Seda rahvast on kirjeldatud kui teutooni rahvaga seotud põliskogukondi; nende olemasolust on kirjalikke viiteid juba 4. sajandil eKr. Aja jooksul laienes nime kasutus: Gallialased muutsid selle rahva nimest territooriumi nimeks, nii hakati Germaania't mõistma laiemalt piirkonnana, mitte üksnes ühe hõimu territoriaalnimega.
Geograafia
Rooma allikates kujutati Germaaniat sageli kui suure, metsase ja rasket ligipääsetavusega ala. Piirkond oli suur, metsane ja kõrbe põhjas, millest Rooma teadis väga vähe. Traditsiooniliselt kirjeldatakse Germaaniat nii, et see ulatus läänest Reini (Rein) jõe äärest idas kuni Karpaatide mägedes ning Vistula jõe ääres. Põhjas piirnes see Põhjamerega ja lõunas Hister (Doonau) jõega.
Rahvad ja kultuur
Germaania ei olnud ühtne riik, vaid mitmeid sugulasrahvaid hõlmav ala. Elanikud jagunesid paljudeks hõimudeks (näiteks kasteldmid, saksid, markomannid, sartaid jpt), kelle elu põhines põllumajandusel, karjakasvatusel, küttimisel ning metsandusel. Keeleliselt kuulus suur osa neist hõimudest hilisemat Proto-Germaani haru ja see sawivad hiljem välja erinevatena germaani keelte rühmadena. Kauba- ja kultuurivahetus Rooma maailmaga oli tiheim rannikualadel ja jõgede ääres, kus roomlaste ning germaanlaste vahel toimusid nii kaupmehe- kui ka sõjalised kontaktid.
Suhted Roomaga
Rooma ja germaanlaste suhted olid ambivalentseid: olid nii kaubandus- ja liitlassuhted kui ka rängad kokkupõrked. Julius Caesar kirjeldas gallic sõjades germaani hõime Galias ja piiriüleste rünnakute ohtu. Keisriajal korraldasid roomlased mitu kampaaniat Germaania suunas — lõplik katse idaosa täielikult vallutada toimus Rooma keisrienda administratsiooni all, kuid tuli kokku tõsiseid tagasilööke. Eriti tuntud on Teutoburgi lahing (9. pKr), kus germaani hõimuliitlased purustasid Varuse juhitud rooma armeekorpuse; see sündmus mõjutas oluliselt Rooma otsust hoida kindlalt piire Reini ja Doonau joontel.
Pärand
Germaania kujunemine ja germaani hõimude hilisem migratsioon aitasid kaasa Euroopa poliitilise kaardistumise muutumisele varajases keskaegses ajastus — paljud nendest hõimudest rajasid hiljem kuningriike, mis osalesid Lääne-Rooma taandumisel ja uue ajaloolise reaalsuse kujunemisel. Nimi "Germaania" on säilinud ajaloolises kirjanduses ja andis aluse euroopa keelte nimetustele germaanlastele ning kaasaegse riigi nimele Germany (eesti keeles Saksamaa vastav nimi on 'Saksamaa').
Germania kaart
Hõimud
Germania Inferior
Germaania oli koduks väga paljudele germaani ja mõnedele keldi hõimudele. Germania põhjapoolseid provintse nimetati "Germania Inferior". Mõned siin teadaolevalt elanud hõimud olid Menapii, Batavi, Condrusi, Atuataci ja Eburones. Rooma kindlustuste lähedal Reini idakaldal elasid Frisii, Chauci, Istavones, Sicambri, Marsii, Cattii ja Ubii hõimud. Ubiid olid roomlastega sõbralikud ja varustasid roomlasi ratsaväega ning valvasid roomlaste jaoks piiri.
Germania Superior
"Germania Superior" ehk Lõuna-Germaania oli Triboci, Rauraci (keldi), Nemetes, Caeroesi, Sequani (gallia) ja Helvetii (gallia) hõimude koduks. Reinist ida pool ja Doonau ääres elasid marvingiidid, varisciid (ka narisciid), burgundid, hermundurid, suebid ja cherusciid.
Rooma vallutus
Gallia sõja ajal lõpetas Julius Caesar germaanide kohaloleku Alsace'is, hävitades Ariovistose. Ta ehitas 55. aastal eKr. silla üle Reini ja sisenes Germaniasse. Ta veenis suebid ja teised hõimud, et nad ei sekkuks Gallias, mis oli Rooma territoorium. Peale seda, kui ta 53. aastal eKr teist korda Germaniasse tungis ja sõdis mitme hõimu vastu, jättis ta Germania rahule. Sellega kehtestas ta Reini kui piiri Germania ja Rooma Gallia vahel. Aastatel 49-45 eKr oli Caesar hõivatud kodusõjaga. Seejärel mõrvati ta 44. aastal eKr.
Germania okupeerimine Rooma poolt algas 15. aastal eKr. Alpide eesmäed vallutati Augustuse valitsemisajal. See koos Caesari poolt vallutatud maadega lääne pool Reini jõge sai nende tugipunktiks. Roomlased püüdsid tuua Rooma võimu alla maad kuni Elbe jõeni põhja pool. Aastal 7 pKr võttis Rooma ette, et Germania oli Rooma võimu all, kui Publius Quinctilius Varus sai Rooma poolt okupeeritud Germania valitsejaks. Kuna nad olid nii võimsad, ei arvestanud roomlased germaani hõimude vastupanuga.
Teutoburgi metsa lahing
Aastal 9 pKr oli Varus koos kolme leegioni Rooma tipptasemel vägedega liikumas püsivasse baasi Reini ääres. Oli tulnud teateid kohalike hõimude mässust, millega Varus kavatses tegeleda. Varus oli kindel, et Saksamaa okupeerimine oleks lihtne. Ta oli hea administraator, kuid mitte sõdur. Teutoburgi metsas marssides sattus Rooma armee kolm leegioni varitsuslaste varitsusse. Kolme päeva jooksul tapeti kuni 30 000 Rooma sõdurit, nende perekondi ja orje rahvaste poolt, keda nad nimetasid barbariteks. See lahing oli Rooma suurim lüüasaamine.
Saksa väejuht Arminius mõistis nii Rooma armee tugevusi kui ka nõrkusi. Ta teadis, et Rooma leegioni ei tohi rünnata avalikus lahingus. Teutoburgi metsas meelitas ta 17., 18. ja 19. leegioni varitsusse. Kohtumise käigus peeti lahing mitmes kohas. Need, keda ei tapetud, võeti vangi. Kui keiser Augustus uudist kuulis, hüüdis ta väidetavalt: "Quintilius Varus, anna mulle tagasi mu leegionid!". Numbreid XVII (17), XVIII (18) ja XIX (19) ei kasutatud enam kunagi leegioni numbritena.
Germanicus sai käsu kosta leegioni kaotuse eest. Aastal 14 pKr alustas ta uuesti Germania vallutamist. Kahe aasta pärast otsustas ta siiski, et on Rooma suure kaotuse eest piisavalt kätte maksnud, ja naasis Rooma. Ta jättis Germaania oma vaenujalgadele. Arminius mõrvati 21. aastal pKr sugulaste poolt sisevõitluse tõttu.
Saksamaal Teutoburgi metsas asuv monument, mis meenutab sõjapealik Arminiuse võitu Rooma leegioni üle 9. aastal pKr.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid germaanlased?
V: Germaani rahvas oli teutooniline hõim, kes elas algselt Reini jõe ääres.
K: Millal mainiti germaani rahvast?
V: Esimest korda mainiti germaani rahvast 4. sajandil eKr.
K: Mida tegid gallialased nimega Germania?
V: Gallialased muutsid Germania nime rahva nimest territooriumi nimeks.
K: Kui suur oli Germania nime all tuntud territoorium?
V: Germania oli tohutu metsane kõrbemaa, mis ulatus läänest Reini jõe ääres ida poole ning Karpaatide ja Vistula jõe äärde. Põhjas piirnes see Põhjamerega ja lõunas Histeri jõega.
K: Kas Rooma teadis Germaniast palju?
V: Ei, Rooma teadis Germaniast väga vähe.
K: Kus asus Germania põhjapiir?
V: Germania põhjapiiriks oli Põhjameri.
K: Milline oli Germania lõunapiir?
V: Germania lõunapiiriks oli Histeri jõgi (Doonau).
Otsige