Arminius (Hermann) — Cheruskide pealik ja Teutoburgi metsa lahingu võitja
Arminius (Hermann) — Cheruskide pealik ja Teutoburgi metsa lahingu võitja: germaani ühtsus, Rooma lüüasaamine ja ajalooline pöördepunkt Euroopa ajaloos.
Arminius, tuntud ka kui Armin või Hermann (s. 18 eKr/17 eKr Magna Germanias; surn. 21 pKr Germanias) oli Cheruskide pealik ja germaani hõimuliidrite seas silmapaistev sõjaväeline juht. Ta oli tõenäoliselt Segimeri poeg ning veetis noorusaastad Rooma mõjulises keskkonnas: ta teenis rooma liitlasväe (auxilia) ohvitserina, omandas rooma sõjaväe väljaõppe ja tundis hästi rooma taktikaid. Need teadmised aitasid tal hiljem korraldada ja juhtida samastumisväärset germaani koalitsiooni, mis suutis vastu seista Rooma vallutustele.
Teutoburgi metsa lahing
Arminius suutis ühendada mitu germaani hõimu ja tõi nad 9. aastal pKr kokku kavalaks ambushiks Varuse vägede vastu. Nad hävitasid Rooma armee Teutoburgi metsa lahingus, milles hävisid kolm Rooma leegionit (tuntud kui legioonid XVII, XVIII ja XIX) koos abivägedega. See oli roomlaste ajaloo üks rängemaid kaotusi: kindral Publius Quinctilius Varus sooritas pärast kaotust enesetapu. Ajaloolaste sõnul tekitas tapatalgud Romal sügava šoki — väidetavalt hüüdis keiser Augustus pärast uudist: "Quintili Vare, legiones redde!" ("Quintilius Varus, anna tagasi mu leegionid!").
Järgnevad sündmused
Pärast lahingut saatis Arminius kohe Varuse mahalõigatud pea Maroboduusile, markomannide kuningale ja teisele kõige võimsamale germaani valitsejale, pakkudes Rooma-vastast liitu. Maroboduus keeldus ning saatis pea edasi roomlastele matmiseks; ta püsis algselt neutraalse positsiooni. Hiljem puhkes kahe germaani juhtiva jõu vahel lühiajaline võimuvõitlus, mis tõi kaasa piirkonnas pinged, kuid ei otsustanud germaani maade saatust üheselt.
Rooma ei jätnud vastustamata: keiser Tiberius ja hiljem Germaanikus viisid läbi tagakiusamisi ja sõjakäike (aastatel 14–16 pKr), mille eesmärk oli hävitada Arminiuselt ja tema liitlastele toetust. Kuigi Germaanikus saavutas mitmeid lahingu- ja rüüstamisretki ning leidis Teutoburgi lahingu mälestuseks arheoloogilisi jälgi, ei taasalustanud Rooma püsivat kontrolli üle Reinu idapoole — Reinu jõgi jäi mõlemale poole piiriks, mis kujundas edaspidist Rooma ja germaanlaste suhtlust.
Arminius — lõp ja pärand
Arminius jätkas püüdlusi tugevdada oma autoriteeti germaani keskkonnas, kuid samal ajal kasvas tema vastu rahulolematus teiste hõimujuhtide ja sugulaste seas. 21. aastal pKr langes ta sisevandenõu ohvriks ja tapeti omaenda sugulaste või rivaalide rünnaku käigus (21 pKr). Peamine kirjalik info Arminiuse elust ja tegudest pärineb peamiselt roomlastelt (Tacitus, Velleius Paterculus, Dio Cassius), mistõttu osa detailidest on vastuolulised või ebaüheselt tõlgendatavad.
Arminiusest sai sajandite vältel oluline sümbol. 19. sajandil tõusis tema kujutamine rahvusliku saksa ühtsuse ja vabaduse ikoonina (saksa nimi "Hermann"). Teutoburgi lahingu võimalikku toimumiskohta seostatakse tänapäeval peamiselt Kalkriese leiukohaga, kus arheoloogilised uurimised on leidnud lahinguga seotud objekte ja kinnitusi suurele lahingule sellel alal.
Oluline tähendus: Arminius mõjutas oluliselt Rooma poliitikat germaani territooriumil — tema võit Teutoburgi metsas sundis Roomat ümber hindama oma idapoliitikat ning on saanud ajalooliselt tuntuks kui näide sellest, kuidas oskuslik kohaliku juhiga ühenduse loomine ja taktikaline üllatus võivad avaldada pikaajalist mõju suursuurvõimu plaanidele.
Rooma vastus
Hiljem, 14. aastal pKr, viis Rooma kindral Germanicus, keiser Tiberiuse vennapoeg, tohutu 8-leegionilise armee (leegion oli kuni 5000 meest) Germaniasse Arminiuse juhitud hõimude koalitsiooni vastu.
Pärast seda, kui ta oli külastanud Teutoburgi metsas toimunud katastroofilist lahingut, kus 9. aastal pKr oli tapetud 15/20 000 roomlast, ja matnud nende säilmed, alustas ta massiivset rünnakut Arminiuse hõimu, Cheruskide südalinna vastu.
Arminius meelitas esialgu Germanicuse ratsaväe lõksu ja tekitas väiksemaid kaotusi, kuni Rooma jalaväe edukas võitlus sundis sakslasi murduma ja metsa põgenema. See võit koos asjaoluga, et talv oli kiiresti lähenemas, tähendas, et Germanicus pidi järgmiseks sammuks viima oma armee tagasi oma talvekorterisse Reini ääres.
Hoolimata oma onu, keiser Tiberiuse kahtlustest, suutis Germanicus koguda veel ühe suure armee ja tungis järgmisel aastal, 16. aastal, uuesti Saksamaale. Ta sundis Weseri ületamist tänapäeva Mindeni lähedal, kandes suuri kaotusi. Seejärel kohtus ta Arminiuse armeega lahingus, mida sageli nimetatakse Weseri lahinguks.
Germanicuse parem taktika ning paremini väljaõpetatud ja varustatud leegionid tekitasid Saksa armeele tohutuid kaotusi, kusjuures kaotused olid väikesed. Üks viimane lahing peeti Angivari müüril tänapäeva Hannoverist lääne pool, kus kordusid sakslaste suured kaotused, sundides neid põgenema.
Kui tema peamised eesmärgid olid saavutatud ja talv lähenes, käskis Germanicus oma armee tagasi oma talvelaagritesse, kusjuures laevastik sai Põhjamere tormi tõttu mõningaid kahjustusi. Selle tormi tõttu hukkus siiski vaid väike arv roomlasi. Pärast veel mõningaid rüüsteretki üle Reini, mille tulemusel saadi tagasi kaks kolmest 9. aastal kaotatud leegioni kotkast, kutsuti Germanicus tagasi Rooma ja Tiberius teatas talle, et talle antakse triumf ja ta paigutatakse ümber teise väejuhatusse.
Arminiuse surm
Viis aastat hiljem tapeti Arminius rivaalitsevate germaani pealike käsul. Kuigi Arminius ei suutnud germaani hõimude vahel ühtsust säilitada, oli Rooma leegioni kaotusel Teutoburgi metsas kaugeleulatuv mõju germaani hõimudele ja Rooma impeeriumile. Germanicuse sõjakäik oli viimane suurem Rooma sõjaline jõupingutus Reini jõest ida pool.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Arminius?
V: Arminius, tuntud ka kui Armin või Hermann, oli tšeruskide pealik.
K: Mille poolest oli Arminius tuntud?
V: Arminius oli tuntud selle poolest, et ta ühendas rühma germaani hõimusid, et võidelda roomlaste vastu, ning selle poolest, et ta hävitas Rooma armee Teutoburgi metsa lahingus.
K: Millal Arminius sündis ja millal ta suri?
V: Arminius sündis 18. aastal eKr/17. aastal eKr Magna Germanias ja suri 21. aastal pKr Germanias.
K: Mis oli Teutoburgi metsa lahing?
V: Teutoburgi metsa lahing oli lahing, milles Arminius ja tema grupp germaani hõimusid hävitasid Rooma armee, mis oli suurim sõjaline katastroof, mida roomlased kunagi kannatanud olid.
K: Mida tegi Arminius pärast Teutoburgi metsa lahingut?
V: Pärast Teutoburgi metsa lahingut saatis Arminius kohe Varuse mahalõigatud pea markomannide kuningale Maroboduusile ja pakkus Rooma-vastast liitu.
K: Kas Maroboduus võttis Arminiuse liidu vastu?
V: Ei, Maroboduus lükkas Arminiuse liidu tagasi ja saatis selle asemel Varuse pea Rooma matmiseks, jäädes kogu järgneva sõja jooksul neutraalseks.
K: Kas Arminius ja Maroboduus puhkesid sõda?
V: Jah, hiljem puhkes Arminiuse ja Maroboduuse vahel lühiajaline, tulemusteta sõda.
Otsige