Falklandi sõda 1982: Ühendkuningriigi ja Argentina konflikt saarte üle

Falklandi sõda 1982 – süvianalüüs Ühendkuningriigi ja Argentina konfliktist, Falklandi saarte ajaloost, sõjategevusest ja poliitilistest tagajärgedest.

Falklandi sõda oli sõda Ühendkuningriigi ja Argentina vahel Falklandi saarte pärast 1982. aastal. Falklandi saared asuvad Argentinast umbes 480 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeani lõunaosas. Konflikt kestis peamiselt aprillist juunini 1982 ja lõppes Ühendkuningriigi sõjalise võiduga ning Briti kontrolli taastamisega saarte üle.

Argentina ja Ühendkuningriik on 1800ndatest aastatest saadik vaielnud selle üle, millisele riigile Falklandi saared kuuluvad. 1760. ja 1770. aastatel rajasid britid Port Egmontis linna, mis oleks peaaegu viinud sõjani Hispaaniaga, kellel oli linn Port Louis'is. Seejärel sai Argentiina 1817. aastal Hispaaniast eraldiseisvaks riigiks ja rajas 1820. aastal saartel koloonia (mida nad nimetavad "Malvinas"). Hiljem hävitas Ameerika sõjalaev selle linna ja 1833. aastal võtsid britid saared uuesti enda kätte.

Taust ja põhjused

20. sajandi jooksul säilis vaidlus saarte suveräänsuse üle. 20. sajandi lõpus ja 1970. aastatel kasvas Argentiina rahvuslik nõudlus saarte tagasisaamiseks. 1982. aasta alguses määras Argentina sõjaväeline valitsus (junta) saarte „tagasivõtmise” poliitiliseks prioriteediks, osaliselt tähelepanu kõrvale juhtimiseks kodus ebaõnnestunud majandus- ja poliitikapoliitikast.

1982. aasta sündmuste põhipunktid

• 2. aprill 1982 – Argentina okupeeris Falklandi saared, maandades väed Port Stanley’sse (his. Puerto Argentino) ja kuulutades saared oma kontrolli alla.
• UN resolutsioon – ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni (nr 502), mis kutsus mõlemaid osapooli lõpetama vaenutegevuse ja nõudis Argentina vägede tagasivõttu.
• Briti vastutegevus – Ühendkuningriik saatis Lõuna-Atlandile laevastiku ja laskemoona (tuntud kui taskujõud), et saared tagasi vallutada.
• Mais ja juunis – peeti rida rasketes tingimustes maa-, mere- ja õhuoperatsioone, sealhulgas San Carlos’e lahe maabumine ning lahingud Goose Greeni, Mount Tumbledown’ ja teiste positsioonide pärast.
• 14. juuni 1982 – Argentina kapituleerus ja Ühendkuningriik taastati kontrolli saarte üle.

Olulisemad lahingud ja sündmused

Konflikti ajal toimusid nii merelahingud kui ka õhurünnakud. Mõned tuntumad episoodid olid:

• ARA General Belgrano – Argentina sõjalaev cruiser ARA General Belgrano suleti ja torpeedoiti Briti allveelaeva HMS Conqueror poolt 2. mail 1982; see juhtum tekitas ülemaailmse poleemika.
• HMS Sheffield – Briti hävitaja HMS Sheffield tabati Exocet-õhumissili poolt ja uppus 4. mail 1982, mis tõi esile laevade kaitse ja õhurünnakute ohu.
• Maaväe lahingud – valdav osa otsustavast võitlusest toimus maal Falklandi peasaarel; kuulsad lahingud on Goose Green, Mount Tumbledown, Mount Harriet ja Wireless Ridge.

Kaotused ja inimohvrid

• Ligikaudu 649 Argentina sõjaväelast hukkus.
• Ligikaudu 255 Briti sõjaväelast hukkus.
• Saartel hukkus ka mitu tsiviilisikut (kõige sagedamini loetakse 3 kohaliku elaniku surma), kokku on inimohvreid ligikaudu 907.

Konflikt jättis mõlema riigi ühiskonda sügava mõju – paljud veteranid ja nende pered kannatasid nii füüsiliselt kui vaimselt pikemat aega pärast sõda.

Tagajärjed ja mõju

Falklandi sõja vahetud ja pikaajalised tagajärjed olid mitmekesised:

• Poliitiline mõju Argentinale – sõjalise juhtkonna ebaõnnestumine kiirendas Argentiina sõjalise valitsuse (junta) kriisi ja aitas kaasa selle kokkuvarisemisele. Järgnenud 1983. aasta demokraatlike valimistega taastati tsiviilvõim.
• Poliitiline mõju Ühendkuningriigile – sõjaline võit tugevdas tollase peaministri Margaret Thatcheri populaarsust ja mõjutas poliitilist maastikku Ühendkuningriigis 1980ndatel.
• Rahvusvaheline õigus ja diplomaatia – vaidlus saarte suveräänsuse üle jäi õigusalasele ja diplomaatilisele tasandile. ÜRO ja muud rahvusvahelised organisatsioonid püüdsid leida lahendusi, kuid konkreetset kokkulepet ei saavutatud.
• Saartel elavate inimeste olukord – pärast sõda tugevnes Briti administratsioon, paiknesid saartel püsivarad ja kaitseüksused. 2013. aastal korraldati saarte elanikelt referendum, kus enamus hääletas selgelt Briti ülemaavaldamise jätkamise poolt.

Praegune olukord

Tänapäeval kuuluvad Falklandi saared (inglise keeles Falkland Islands) jätkuvalt Ühendkuningriigile kui Suurbritannia meretagamaa (British Overseas Territory). Argentina jätkab ametlikult oma territoriaalse nõude esitamist, kuid saarte elanikud on korduvalt väljendanud soovi jääda Briti haldusse, viimati 2013. aasta referendumi tulemusega, kus suur enamus hääletas Ühendkuningriigi poole.

Mäletamine ja pärand

Falklandi sõda on mõlemas riigis ja eriti saarte kogukonnas oluline mälestusteema. Seal on asutatud mälestusmärke ja igal aastal peetakse mälestustseremooniaid hukkunute auks. Sõja õppetunnid – logistika, laevakaitse, ülemeredispersioon ja rahvusvahelise õiguse küsimused – jäävad sõjalise ning diplomaatilise mõtlemise osaks.

Kuigi aktiivne sõjategevus lõppes üle 40 aasta tagasi, püsib Falklandi saarte küsimus rahvusvahelises poliitikas tundlikuna ja regulaarse huvi all nii Argentiina kui ka Ühendkuningriigi tasandil.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Falklandi sõda?

K: Kus asuvad Falklandi saared?

K: Millal algasid vaidlused selle üle, kummal riigil saared kuuluvad?

K: Kes rajas Port Egmonti linna?

K: Millal sai Argentiina iseseisvaks riigiks?

Otsing