Falklandi saared (Malviinid): asukoht, ajalugu ja vaidlus

Falklandi saared (Malviinid): asukoht, ajalugu, 1982. aasta konflikt, majandus ja vaidlus Ühendkuningriigi ja Argentina vahel — põhjalik ülevaade saarte tänasest olukorrast.

Autor: Leandro Alegsa

30-08-2025

Falklandi saared on saarte rühm Lõuna-Atlandi ookeanis, Lõuna-Ameerika rannikust ida pool. Nad on Ühendkuningriigi ametlik ülemereterritoorium, kuid Argentina vaidlustab selle ja väidab, et nad on suveräänsed. Saarestikku tuntakse hispaaniakeelses maailmas ka nimega Malviinid.

Asukoht ja geograafia

Saarte rühm asub Lõuna-Atlandi ookeanis, umbes 480–500 km (umbes 300 miili) ida pool Argentine mandriosast. Rühm koosneb sadadest saartest ja laidudest; kaks suurimat on Ida-Falklandi (East Falkland) ja Lääne-Falklandi (West Falkland). Pealinna piirkond on Stanley (Port Stanley), kus elab suur osa saarte elanikest. Kliima on lahe ja tuuline, maastikuks on rohumaad, künkad ja rannikuribad.

Ajalugu ja vaidlus

Saarte ajalugu on keeruline: neid on asustatud ja külastatud erinevate meresõitjate ja kolonisaatorite poolt. 19. sajandil saavutas Ühendkuningriik saarte üle pikaajalise kontrolli; Argentina on aga aja jooksul korduvalt esitanud nõudeid, toetudes ajaloolisele ja geograafilisele lähedusele ning pärandile Hispaania koloniaalajastust. Vaidlus suveräänsuse üle on rahvusvaheline küsimus ning tekitab pingeid kahe riigi vahel.

Falklandi sõda 1982

Aeg-ajalt süttinud konfliktide kõige tuntum tipmärk oli Falklandi sõda 1982. aastal, mil Argentina okupeeris saared ja Margaret Thatcheri valitsus saarte tagasivõtmise nimel sõjalise operatsiooni alustas. Konflikt kestis 1982. aasta aprillist juunini (umbes 10 nädalat) ja selle käigus hukkus sadu sõdureid ning ka mõned tsiviilisikud. Pärast sõda taastati Ühendkuningriigi tsiviil- ja sõjaline kontroll saarte üle.

Rahvastik ja eluolu

2016. aasta rahvaloenduse andmetel elas saartel 3398 inimest. Saarte elanikud on peamiselt britid või brittidest pärandiga ning räägivad peamiselt inglise keelt. Kohalik elu sõltub suures osas kalandusest, lambakasvatusest ja turismist. Lambakasvatus on traditsiooniline majandusharu; kalapüük ja sellega seotud töötlemine ning kruiisitourism on viimastel aastakümnetel tähtsust kasvatanud.

Ressursid ja territoriaalsed pinged

Saart ümbritsevates vetes on leitud potentsiaalseid nafta- ja gaasivarusid. Energeetikaressursside uurimine ja võimaliku nafta kaevandamise planeerimine on olnud üks konfliktiallikas, sest uurimistöid ja litsentse annavad nii Ühendkuningriik (kelle administratsioon haldab saarte meresid vastavalt oma seisukohale) kui ka Argentina, kes peab neid alasid oma majandusvööndiks. Seega tekivad vaidlused merepiiride, naftalitsentside ja keskkonnakaitse üle.

Tänapäev ja poliitiline olukord

Suveräänsusküsimus jääb lahendamata. Saareelanikud on korduvalt väljendanud soovi säilitada sidemed Ühendkuningriigiga: 2013. aastal toimunud referendumil toetas ülekaalukalt enamik valijatest jätkumist kui Ühendkuningriigi ülemereterritoorium. Argentina keeldub siiski sellest otsusest aktsepteerimast ning jätkab oma nõudeid saarte üle rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal on saarte majandus ja elulaad suunatud kohaliku elatise suurendamisele ning loodus- ja linnuvaatlusturismi arendamisele.

Samas on Falklandi saared tuntud rikkaliku looduse poolest: seal pesitsevad mitmesugused merelinnud, pingviinid ja mereloomad, mis muudavad saared oluliseks ka looduskaitseliselt ning turismiobjektiks.

Ajalugu

Saared avastasid ja hõivasid eurooplased. Nad ei olnud asustatud enne 1754. aastat, kui prantsuse kapten maabus ja asutas Port Louie. Britid maabusid 1766. aastal ja rajasid Saundersi saarel asula Port Egmontis. Hispaania avastas ja vallutas Port Egmonti 1770. aastal. Sõda välditi sellega, et Hispaania andis selle 1771. aastal Suurbritanniale tagasi.

Hilisemad Hispaania jõgede katsed Falklandi saarte vallutamiseks lõppesid 1833. aastal, kui Briti väed võtsid kontrolli alla. 1840. aastal sai Falklandi saartest Briti kroonikakoloonia.

Tänapäevased ajad

Falklandi saartest sai 1981. aastal Briti sõltuv territoorium. See järgnes 1981. aasta Briti kodakondsuse seadusele. Aastal 1983 anti Falklandi saarte elanikele Briti kodakondsus. aprillil 1985 jõustus Falklandi saarte 1985. aasta põhiseaduse määrus, millega suurendati seadusandliku nõukogu valitud liikmete arvu kaheksani. Sellega tagati Falklandi saarte elanike õigused ja põhiseaduslik kord. 1997. aastal muudeti põhiseadust seoses valijate õigustega. 2002. aastal sai Falklandi saartest Briti ülemereterritoorium 2002. aasta Briti ülemereterritooriumide seadusega Briti ülemereterritooriumid. jaanuaril 2009 jõustus praegune põhiseadus Falklandi saarte põhiseaduse 2008. aasta määrusega. See asendas 1985. aasta versiooni. Selles leppisid kokku Ühendkuningriigi valitsus ja Falklandi saarte valitsus. Uues põhiseaduses sätestati rahandus, avalik teenistus, õigusemõistmine ja kaebuste lahendamise volinik.

Küsimused ja vastused

K: Kus asuvad Falklandi saared?

V: Falklandi saared asuvad Lõuna-Atlandi ookeanis, Lõuna-Ameerika ranniku lähedal.

K: Milline on Falklandi saarte poliitiline staatus?

V: Falklandi saared on Ühendkuningriigi ülemereterritoorium.

K: Kas Argentina vaidlustab Falklandi saarte suveräänsuse?

V: Jah, Argentina vaidlustab Falklandi saarte suveräänsuse ja väidab, et need kuuluvad talle.

K: Millal peeti Falklandi sõda ja milles see seisnes?

V: Falklandi sõda toimus Margaret Thatcheri ajal Briti peaministrina 1982. aastal ja see toimus Falklandi saarte valduse pärast.

K: Mis on Falklandi saarte elanike peamine sissetulek?

V: Falklandi saarte elanike peamine sissetulek on kalapüük ja lambakasvatus.

K: Kui palju inimesi elab Falklandi saartel 2016. aasta rahvaloenduse andmetel?

V: 2016. aasta rahvaloenduse andmetel elab Falklandi saartel 3398 inimest.

K: Kas Falklandi saarte ümbruses on leitud naftat ja gaasi?

V: Jah, Falklandi saarte ümbruses on mere alt leitud naftat ja gaasi, samuti on naftat ja gaasi väljaspool mereala, mis kuulub Ühendkuningriigile ja on Argentina omandis.