Margaret Thatcher: Ühendkuningriigi peaminister ja 'Raudne Daam' (elulugu)
Margaret Thatcher: elulugu — Ühendkuningriigi peaminister 1979–1990. Lugu "Raudsest Daamist", tema poliitikast, Falklandi sõjast ja vastuolulisest pärandist.
Margaret Hilda Thatcher, paruness Thatcher LG OM DStJ PC FRS (13. oktoober 1925 - 8. aprill 2013) oli Briti riigitegelane ja konservatiivne poliitik. Ta oli Ühendkuningriigi peaminister aastatel 1979–1990, kauem kui ükski teine Briti peaminister 20. sajandil, ning juhtis Ühendkuningriigi Konservatiivset parteid aastatel 1975–1990. Thatcher oli esimene naissoost Briti peaminister ja teda tunti sageli hüüdnimega „Raudne Daam“, mille talle andis üks Nõukogude Liidu ajakirjanik. Tema sündinud nimi oli Margaret Hilda Roberts.
Varajane elu ja eraelu
Thatcher õppis Oxfordi Somerville'i kolledžis keemiat. Pärast ülikooli töötas ta lühikest aega keemikuna, seejärel omandas juriidilise väljaõppe ja tegutses advokaadina. 1951. aastal abiellus ta ärimees Denis Thatcheriga; paaril sündisid kaks last, kaksiktütar ja -poeg (sündinud 1953).
Poliitiline tõus ja ministriametid
Ta valiti 1959. aastal Finchley parlamendi liikmeks. Edward Heath nimetas ta oma 1970–1974. aasta valitsuses riigisekretäriks (Secretary of State for Education and Science), mis tõstis tema profiili riigisiseselt. 1975. aastal võitis ta Heathi vastu konservatiivse partei juhi valimised ning sai opositsiooniliidriks — see tegi temast esimese naise, kes juhtis Ühendkuningriigi suurimat poliitilist erakonda. Aastal 1979 valiti ta peaministriks.
Peaministrikaar ja poliitiline pärand
Thatcher järgnes selges poliitilises suunas, mida sageli nimetatakse „Thatcherismiks“: rõhk turumajandusel, riigivarade privatiseerimine, deregulatsioon, riigikassa distsipliin ja töövõtjate rolli piiramine. Tema valitsus soovis vähendada riigi sekkumist majandusse, vähendada liidu ja ettevõtete maksukoormust ning vähendada töövõtjate ja ametiühingute poliitilist jõudu. Selle poliitika tulemusel kasvasid mõningad sektorid ja seisukohad majanduses muutusid, kuid samal ajal tõusis ka töötus 1980. aastate alguses ja piirkondlikud sotsiaalsed pinged süvenesid.
Thatcher juhtis valitsust Falklandi sõja ajal 1982. Tema otsuse saata sõjaväeline reaktsioon Argentinale, kes okupeeris Falklandi saared, pidas palju britte riigimehelikuks tegutsemiseks; sõja võit aitas tugevdada tema populaarsust ja aitas 1983. aastal kaasa ülekaaluka tagasivalimisele. Samal ajal tõi 1984–85 toimunud kaevurite generalstreik terava sõjapõlve valitsuse ja ametiühingute vahel — see jäi tema valitsemise ajastusse kui üks suurtest konfliktidest ühiskonnas.
Tema majanduspoliitika hulka kuulusid suurettevõtete osade privatisatsioon (nt telekommunikatsioon, gaas ja muud sektori osad), finantsturgude deregulatsioon ning mõnede ühiskondlike teenuste ümberkorraldamine. 1980. aastate keskpaigas alanud majanduse elavnemine, inflatsiooni langus ja osa sektorite kasv taastusid, kuid poliitilised otsused tekitasid ka tugevat kriitikat seal, kus olid sotsiaalsed või regionaalsed kaotused.
Välispoliitika ja külma sõja lõpp
Välispoliitiliselt oli Thatcher tugev NATO toetaja ja tal oli tihe koostöö USA presidendi Ronald Reaganiga; mõlemad jagasid tugevat antikommunistlikku lähenemist. Samas pidas ta kahelisel tasandil silmsidet Nõukogude juhtidega — 1980. aastate lõpul kohtumised ja suhtlus Mikhail Gorbatšoviga aitasid luua tingimusi külma sõja rahunemiseks. Thatcher jäi ka tuntud euroskeptikuks, olles kriitiline teatud Euroopa Integratsiooni aspektide suhtes, mis tekitas lõhesid osa tema kabinetiliikmetega.
Viimased ametiaastad ja tagasiastumine
Thatcher valiti 1987. aastal kolmandaks ametiajaks, kuid tema toetus kahanes järk-järgult. Üks vaieldav samm oli ühenduse maksu ehk „küsitlusmaksu“ (poll tax) kehtestamine, mis osutus väga ebapopulaarseks ja tõi kaasa massilisi proteste. Lisaks tekitasid tema euroskeptilised vaated pingeid kabineti sees. 1990. aasta novembris esitas Michael Heseltine juhtpositsioonile väljakutse; kuigi Thatcher võitis esimese hääletuse, jäi ta ilma vajalikust kindlast enamusest ja otsustas lahkuda. Pärast tema tagasiastumist sai tema järeltulijaks John Major.
Pärast alamkojast lahkumist 1992. aastal anti talle eluaegne peeri tiitel ning ta asus istuma Ühendkuningriigi ülemkojas. Tegelikult sai ta eluaegse peeri tiitli Baroness Thatcher, of Kesteven in the County of Lincolnshire, mis andis talle õiguse osaleda ülemkoja töödes.
Hiljem elu, tervis ja surm
Pärast ametist lahkumist jäi Thatcher avalikku ellu ja kirjutas mitu mälestusteraamatut, sealhulgas The Downing Street Years. Ta jäi mõjukaks figuuriks konservatiivses mõtlemises, kuid ka vastuoluliseks isikuks siseriikliku arutelu teemadel. 2000. ja 2000ndate aastate alguses osales ta aeg-ajalt poliitilises debatist. 2008. aastal kogenud ta mitmeid väiksemaid insuldilaadseid ründeid, mis mõjutasid tema kõne ja tervist. 2013. aasta 8. aprillil suri ta Londonis 87-aastaselt insuldi tagajärjel.
Pärand ja hinnangud
Kuigi Thatcher on Briti poliitilises kultuuris vastuoluline isik, näitavad paljud arvamusküsitlused, et tema rolli ja mõju hinnang on jagunenud — paljud tunnustavad teda kui tugevat riigimeest, kes muutis Ühendkuningriigi majandust ning taasturvas rahvusvahelise positsiooni, teised osutavad tema poliitikast tulenenud sotsiaalsetele pingetele ja ebavõrdsuse kasvule. Arutelu tema neoliberaalse poliitika ja pärandi üle Ühendkuningriigis jätkub ka 21. sajandil ning tema mõju konservatiivsele ideoloogiale on endiselt tuntav.
Varajane elu
Margaret Roberts sündis 13. oktoobril 1925 Granthamis, Lincolnshire'is. Tema isa oli Alfred Roberts, algselt Northamptonshire'ist pärit tubakakaupmees. Tema ema oli Beatrice Ethel Stephenson, kes oli pärit Lincolnshire'ist.
Thatcher õppis keemiat Oxfordi Somerville'i kolledžis. Viimasel aastal õppis ta röntgenkristallograafiat Dorothy Hodgkini juures, kes hiljem sai Nobeli preemia. Ta tundis juba siis huvi poliitika vastu ja sai 1946. aastal Oxfordi ülikooli konservatiivide assotsiatsiooni presidendiks. Roberts luges selliseid poliitilisi teoseid nagu Friedrich von Hayeki "Tee pärisorjusse" (1944), milles väidetakse, et valitsuse majanduslik sekkumine on vale, sest see annab riigile liiga palju võimu. Pärast ülikooli lõpetamist kolis Roberts Essexi Colchesterisse, et töötada BX Plastics'ile teadusliku keemikuna.
Ta valiti parlamendiliikmeks 1959. aastal. Haridusministriks sai ta 1970. aastal.
Peaministrina
Thatcher suunas 1982. aastal Briti väed, et saada Argentinalt tagasi Falklandi saared. Argentina oli Falklandi saared lühikeseks ajaks Falklandi sõja ajal enda valdusesse võtnud. Tal oli ajaloo teine pikim üksikpeaministri ametiaeg. [] Ta abiellus Denis Thatcheriga; neil sündisid kaksikud: poeg Mark ja tütar Carol.
Ta kannatas 1984. ja 1985. aasta söekaevurite streigi ajal tugeva vastuseisu all. Streik võttis kaevurite ametiühingult poliitilise võimu. Vaidlusi tekitas ka see, kui ta kehtestas Suurbritannias küsitlusmaksu. See põhjustas üle kogu riigi rahutusi.
Oma partei sundis teda 1990. aastal tagasi astuma. Tema asemele tuli John Major. Aastal 1992 astus ta peaministri kohalt tagasi. Seejärel astus ta ülemkotta. Sellest ajast alates oli ta tuntud kui "Kesteveni paruness Thatcher".
Thatcheri peaministri aastatel tõusis tööpuudus palju. Tema esimese ametiaja jooksul see kahekordistus. Aastal 1982 oli 3 miljonit inimest töötud. Töötus hakkas taas vähenema alles 1980ndate keskel ja lõpus. Alates 1990ndate keskpaigast on Suurbritannias olnud pidevalt madalam tööpuudus kui enamikus Mandri-Euroopas. Thatcheri toetajad väidavad, et see on tema tööturureformi tulemus. Tema vastased vaidlevad selle vastu.
Külma sõja lõpu lähenedes sai Thatcherist üks USA 40. presidendi Ronald Reagani lähimaid sõpru.
Ühendkuningriigis mäletatakse teda kui ametiühinguliikumise võimu vähendajat. Ametiühingud olid 1970. aastatel palju võimsamad. Thatcher tegi palju selleks, et vähendada nende mõju Briti tööstusele.
Thatcher oli esimene naine, kes sai Ühendkuningriigi peaministriks. Ta oli ka esimene naine, kes oli Konservatiivse Partei juht.


Thatcher koos president Ronald Reaganiga 1985. aastal
Isiklik elu
1949. aasta veebruaris kohtus ta Denis Thatcheriga. Nad kohtusid Dartfordis toimunud Paint Trades Federationi üritusel. Nad abiellusid 13. detsembril 1951 Londonis City Roadil asuvas kabelis; Robertsid, Margareti vanemad, olid metodistid. Margaretil ja Denisel sündisid kaksiklapsed Carol ja Mark, kes sündisid 15. augustil 1953 kuus nädalat enneaegselt keisrilõike teel.
Hilisem elu
Tema abikaasa Denis suri 2003. aastal kõhunäärmevähki. Ta osales 2004. aastal Ronald Reagani matusetalitusel. Oma elu lõpuaastatel kannatas ta dementsuse all ja loobus 2002. aastal avalikest esinemistest. 2006. aastal osales Thatcher ametlikul Washingtoni mälestusteenistusel, millega tähistati 11. septembri rünnakute viiendat aastapäeva Ameerika Ühendriikides (USA). Ta oli asepresidendi Dick Cheney külaline ja kohtus visiidi ajal välisminister Condoleezza Rice'iga. Ta külastas ka mitu korda Reagani auks korraldatud tseremooniaid. []


Lady Thatcheri portree
Surm
Thatcher suri 8. aprillil 2013 oma hotellitoas Londonis 87-aastaselt insuldi tagajärjel. Surma hetkel põie vähk ja dementsus. Vastavalt tema soovile korraldati talle 17. aprillil St Pauli katedraalis pidulikud matused, mis hõlmasid täielikke sõjaväelisi autasusid. Kuninganna Elizabeth II ja prints Phillip osalesid matustel, mis oli alles teine kord kuninganna valitsemisaja jooksul, kui ta osales endise peaministri matustel.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Margaret Thatcheri sünninimi?
V: Margaret Thatcheri sünninimi oli Margaret Hilda Roberts.
K: Kus ta õppis keemiat?
V: Ta õppis keemiat Somerville'i kolledžis Oxfordis.
K: Millal sai temast opositsiooniliider?
V: 1975. aastal sai temast opositsiooniliider pärast seda, kui ta võitis Edward Heathi konservatiivse partei juhi valimistel.
K: Kui kaua ta oli Ühendkuningriigi peaminister?
V: Ta oli Ühendkuningriigi peaminister 1979. aastast kuni oma tagasiastumiseni 1990. aastal, mis on kauem kui ükski teine Briti peaminister 20. sajandil.
K: Millise hüüdnime andis talle üks Nõukogude Liidu ajakirjanik?
V: Üks Nõukogude Liidu ajakirjanik andis talle hüüdnime "Raudne Daam".
K: Milline sündmus viis Thatcheri toetuse taaselustumiseni ja tema tagasivalimisele 1983. aastal?
V: 1982. aasta Falklandi sõja võit ja majanduse taastumine tõid kaasa Thatcheri toetuse taastumise ja tema tagasivalimise 1983. aastal.
K: Kuidas lahkus Thatcher 1990. aastal peaministri ja parteijuhi ametist? V: 1990. aastal astus ta peaministri ja parteijuhi kohalt tagasi pärast seda, kui Michael Heseltine vaidlustas tema juhtimise.
Otsige