Tee pärisorjusse (Friedrich Hayek) — hoiatus tsentraalse planeerimise eest

Hayek’i Tee pärisorjusse — terav hoiatus tsentraalse planeerimise ja vabaduse kadumise eest; klassikaline teos turuliberalismist, demokraatiast ja üksikisiku õiguste kaitsmisest.

Autor: Leandro Alegsa

Tee pärisorjusse on Austria päritolu majandusteadlase ja filosoofi Friedrich von Hayeki (1899-1992) aastatel 1940-1943 kirjutatud raamat.

Raamatus hoiatas ta türannia ohu eest, mis tuleneb "valitsuse kontrollimisest majanduslike otsuste langetamise üle keskse planeerimise teel". Ta peab silmas seda, kuidas fašistlikud, kommunistlikud ja sotsialistlikud valitsused püüavad kontrollida majanduse kõiki aspekte.

Üksikisiku õigused ja soovid on olulised ning riik ei tohiks liiga palju sekkuda. Kui riik kontrollib liiga palju, viib see vabaduse kadumiseni, rõhuva ühiskonna ja lõpuks diktaatori türanniani. Üksikkodanikust saab pärisorjus. Hayek väitis, et fašismi ja sotsialismi juured on tsentraalses majandusplaneerimises ja riigi võimu andmises üksikisiku üle.

Pärast selle avaldamist 1944. aastal sai teosest "Tee pärisorjusse" populaarne ülevaade turuliberalismi kohta. Seda on müüdud üle kahe miljoni eksemplari.

The Road to Serfdom pidi olema Hayeki teose "The Abuse and Decline of Reason" teise köite populaarne väljaanne. Pealkiri oli inspireeritud 19. sajandi prantsuse klassikalise liberaali Alexis de Tocqueville'i kirjutistest "tee orjusse". lk116 Raamat ilmus Suurbritannias esmakordselt Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis Routledge'i kirjastuselt ja oli üsna populaarne. Hayek nimetas seda "selle kättesaamatuks raamatuks", mis oli tingitud sõjaaegsest paberiarveldusest. p128

See ilmus Ameerika Ühendriikides 1944. aasta septembris University of Chicago Pressi väljaandel ja sai populaarseks. Ameerika ajakiri Reader's Digest avaldas 1945. aasta aprillis lühendatud versiooni. Sellega jõudis The Road to Serfdom senisest laiema lugejaskonnani. Raamat avaldas suurt mõju XX sajandi konservatiivsele ja libertaarsele majanduslikule ja poliitilisele mõtlemisele. Kommentaatorid tsiteerivad seda tänapäeval sageli.

Raamatu peamised argumendid

Hayeki keskne väide on, et tsentraalne majandusplaneerimine ei suuda aja ja ressursi kasutamisega seotud otsuseid tõhusalt teha, sest vajalik info on hajutatud üksikisikute ja ettevõtete vahel ning seda ei saa kokku koguda ega töödelda otsustajate poolt. Ta rõhutas hinnasüsteemi rolli teabe edastamisel ja ökonoomsete otsuste koordineerimisel: hinnad sisaldavad informatsiooni nappusest ja eelistustest ning nende asendamine bürokraatliku korraldusega häirib seda teabevahetust.

Hayek hoiatas, et planeerimine nõuab võimu keskendumist — seaduste, sundimise ja ressursside üle otsustamise õiguse koondamist — mis mõne aja jooksul heidutab üksikisiku vabaduse ja viib autoritaarsete või totalitaarsete valitsusvormideni. Tema argument tugines hüpoteesile, et poliitiline planeerimine ja sotsiaalne kontroll ei piirdu ainult majandusega, vaid laienevad ka isikuvabaduste ja demokraatia piiramiseni.

Olulised terminid ja kontseptsioonid

  • Teadmisteprobleem: Hayekilt tuntud idee, et kasulik info on laiali ühiskonnas ja ei saa täielikult kokku koguda ühte keskusesse.
  • Spontaanne kord: turumajanduse ja tavade teke ilma keskse kavata, kus eriindividuaalsed otsused loovad koordineeritud tulemuse.
  • Hinnainformatsioon: hinnad kui vahendolekus oleva teabe edastamiseks – need annavad signaale tootjatele ja tarbijatele.

Hayeki seisukoht riigi rollist

Hayek ei olnud absoluutne anarhist: ta tunnistas riigi vajalikkust teatud valdkondades, näiteks õigusemõistmine, julgeolek ja teatud avalikud hüved. Ta pooldas piiratud valitsust, mis kindlustaks õigusriigi põhimõtete ja isikuvabaduse raamistiku, kuid hoiatas tugeva planeerimise ja majandusliku kontrolli ohtliku tõuke eest autoritaarse poole. Hilisemates töödes, nagu The Constitution of Liberty, laiendas ta oma seisukohti sotsiaalse kindlustuse ja õigusliku raamistikuga seotud küsimustele.

Vastuväited ja kriitika

Raamatut on nii kiidetud kui ka rünnatud. Peamised kriitikad on:

  • Mõned majandusteadlased ja poliitikud väitsid, et Hayek liialdab otsese põhjuse-seose seosega planeerimise ja totalitarismi vahel; sotsiaaldemokraatlikud mudelid näitavad, et teatud riiklik sekkumine saab toimida ilma diktatuurini viimata.
  • Teised väidavad, et Hayeki pessimism planeerimise suhte kohta ei arvesta tehnoloogia ja info töötlemise arenguga, mis on parandanud keskse koordineerimise võimekust (nt arvutid, andmeanalüüs).
  • Poliitiliselt on Hayeki järeldused mõjutanud tugeva turu- ja vähema valitsussekkumise agenda teket, mille kriitikud seostavad teatud sotsiaalsete ebavõrdsuste süvenemisega.

Mõju ja pärand

Tee pärisorjusse mõjutas oluliselt XX sajandi poliitilist mõtlemist. Raamat aitas kujundada konservatiivset ja libertaarset argumentatsiooni riigi rolli piiramise poolt ja oli oluline lähtekoht hilisematele debatidele turumajanduse, regulatsiooni ja isikliku vabaduse teemadel. Hayeki ideed mõjutasid poliitikuid ja mõttevahetusi, nagu 1970.–80. aastate majanduspoliitilised reformid Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides ning organisatsioonide ja intellektuaalsete ringkondade tööd, näiteks Mont Pelerin Society, mille Hayek aitas asutada.

Hayek ise pälvis 1974. aastal Nobeli majandusauhinna (tunnustus tema töös informatsiooni ja turu toimimise kohta), mis suurendas veelgi tema teoste ja ideede tuntust. Raamat on tõlgitud paljudesse keeltesse ja jäänud tihti tsiteeritavaks allikaks vabaduse ja planeerimise teemadel.

Avaldamise ja leviku märkused

Nagu mainitud, avaldati raamat Suurbritannias 1944. aastal ja Ameerikas 1944. aasta septembris. Reader's Digest lühendatud versiooni avaldamine 1945. aastal tõi teose laiemale avalikkusele. Raamatu müügiedu (üle kahe miljoni eksemplari) ja levik aitasid tema seisukohti laiemalt tutvustada.

Kokkuvõte

Tee pärisorjusse on tähtis ja mõjus tekst, mis esitab tugeva hoiatusena tsentraalse planeerimise ja majandusliku kontrolli ohtude kohta. Sellest raamatust lähtuvad debatid puudutavad endiselt teemasid nagu riigi suurus, õigusriik, individuaalsed vabadused, majanduslik efektiivsus ja sotsiaalne õiguslus. Nii pooldajad kui kriitikud leiavad Hayeki töös väärtuslikku materjali — see jääb üheks keskseks tekstiks vabaduse ja planeerimise ristumiskohas toimuvate arutelude ajaloolisel ja teoreetilisel alusel.

Küsimused ja vastused

K: Kes kirjutas teose "Tee pärisorjusse"?


V: "Tee pärisorjusse" kirjutas Austria päritolu majandusteadlane ja filosoof Friedrich von Hayek (1899-1992).

K: Mille eest hoiatas Hayek raamatus?


V: Hayek hoiatas raamatus türannia ohu eest, mis tuleneb "valitsuse kontrollimisest majanduslike otsuste langetamise üle keskse planeerimise teel". Ta peab silmas seda, kuidas fašistlikud, kommunistlikud ja sotsialistlikud valitsused püüavad kontrollida majanduse kõiki aspekte.

K: Mida väidab Hayek fašismi ja sotsialismi kohta?


V: Hayek väitis, et fašismi ja sotsialismi juured on tsentraalses majanduslikus planeerimises ja riigi võimu andmises üksikisiku üle.

K: Mitu eksemplari on teosest "Tee pärisorjusse" müüdud?


V: "Teed pärisorjusse" on müüdud üle kahe miljoni eksemplari.

K: Millal see esimest korda avaldati?


V: Raamat ilmus esimest korda Suurbritannias Routledge'i kirjastuselt 1944. aasta märtsis, Teise maailmasõja ajal.

K: Kuidas sai see Ameerikas populaarseks?


V: Ameerika Ühendriikides avaldas selle 1944. aasta septembris University of Chicago Press ja see sai populaarseks. Ameerika ajakiri Reader's Digest avaldas 1945. aasta aprillis ka lühendatud versiooni, mis jõudis The Road to Serfdom (Tee pärisorjusse) senisest laiema lugejaskonnani.

K: Milline mõju oli sellel teosel kahekümnenda sajandi konservatiivsele ja libertaarsele mõtlemisele?


V: Teos "Tee pärisorjusse" avaldas suurt mõju kahekümnenda sajandi konservatiivsele ja libertaarsele majanduslikule ja poliitilisele mõtlemisele. Kommentaatorid tsiteerivad seda tänapäeval sageli.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3