Konservatiivne ja Unionistlik Partei (tavaliselt lühendatult Konservatiivne Partei või mitteametlikult Tory Party) on Ühendkuningriigi peamine parempoolne poliitiline partei. Nende poliitika edendab tavaliselt konservatiivsust. Nad on 2019. aasta Ühendkuningriigi üldvalimiste järel Ühendkuningriigi alamkoja suurim erakond, kellel on 365 kohta võimalikust 650-st.

Pärast 2019. aasta juuni ja juuli jooksul toimunud konservatiivse partei juhtivalimisi sai partei juhiks Boris Johnson. Ta sai 24. juulil 2019 vaikimisi peaministriks ja alates 13. detsembrist 2019 pärast 2019. aasta üldvalimisi peaministriks.

Ajalooline taust

Konservatiivne Partei tekitas kaasaegse kuju 19. sajandi keskpaigas, kui torylik traditsioon ja Robert Peeli sätestatud poliitilised põhimõtted (Tamworthi manifest 1834) kujundasid partei tént. Aja jooksul on partei olnud Ühendkuningriigi üheks peamiseks riigivalitsemise jõuks, andes riigile mitu olulist peaministrit, sealhulgas Winston Churchilli, Margaret Thatcheri, David Cameroni ja teisi.

Ideoloogia ja poliitilised suundumused

  • Unionism: partei ametlik nimetus rõhutab ühtsuse toetust — liidust Inglismaa, Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaaga.
  • Konservatism: traditsioonid, perekond ja institutsioonide säilitamine on partei keskseid väärtusi; olemas on ka tugev rõhk seaduse ja korra ning riigikaitse toetamisel.
  • Majandus: partei pooldab üldiselt turumajandust, madalamat maksukoormust, erasektori rolli ning ranged eelarvepõhimõtted — samas on parteis sees erinevaid tiibu, alates „one‑nation” konservatiividest kuni selgelt vaba turu ja väiksema riigi poolt seisjateni (nt Thatcherismi pärand).
  • Euroopapoliitika: viimastel aastakümnetel on parteis tugevenenud euroskeptiline rida, mis kulmineerus Brexiti toetamises ja Ühendkuningriigi EL-ist väljatoomises.

Organisatsioon ja juhtimine

Parteil on traditsiooniline struktuur: kohalikud parteiosakonnad, rahvuslik parteikogu, fraktsioon alamkojas ning tuntud intraparteiline organ 1922. komisjoni liikmetele (1922 Committee), mis mängib tähtsat rolli partei parlamendiliikmete hääletustes ja juhtkonna vaidlustes. Parteil on samuti professionaalsed bürood poliitika arendamiseks, kampaaniate korraldamiseks ja meediatööks.

Juhtide ja valitsuste ülevaade

Konservatiivsed juhid on vaheldumisi juhtinud valitsust ja olnud opositsioonis. 21. sajandil on parteid juhtinud mitmed peaministrid: David Cameron (kes juhtis 2010–2016 koalitsioonivalitsust ja hiljem konservatiivset valitsust), Theresa May (2016–2019), Boris Johnson (2019–2022), seejärel lühikese ajaperioodi jooksul Liz Truss ning alates 25. oktoobrist 2022 Rishi Sunak. Juhtide allkajumised ja sisepoliitilised pinged peegeldavad partei mitmekesiseid seisukohti ning reageerimist nii riigisisestele kui rahvusvahelistele sündmustele.

Valimis- ja poliitiline mõju

Konservatiivne Partei on olnud Ühendkuningriigi poliitikas püsiv jõud — nii valitsuspartner kui ka opposition. Parteil on ajalooline eelduseks tugev toetaja-alus maapiirkondades ja vanemaealiste valijate seas, kuid toetuse kaardistumine on muutunud: suurlinnades ja nooremas elanikkonnas on suuremat konkurentsi teiste parteidega. Brexit ja sellega seotud poliitikad on tugevalt määranud partei viimase kümnendi kuvandit ja valimisõnne.

Sümbolid, liikmeskond ja rahastamine

Parteid iseloomustab traditsiooniliselt „sinine” värv ning viimasel ajal kasutatav sümbol on olnud stiliseeritud tammeoks. Liikmeskond on aastate jooksul kõikunud ning partei rahastamine tuleb kombinatsioonist erakonna annetustest, kampaaniarahast ja toetajatest; see on ajendanud regulaarset avalikku diskussiooni parteirahastuse läbipaistvuse üle.

Vaidlused ja kriitika

Nagu paljudel suurpoliitilistel jõududel, on ka Konservatiivsel Parteil olnud rida vaidlusi — alates sisepoliitilistest erimeelsustest Brexiti lähenemises kuni küsimusteni korra, rahvastiku- ja sotsiaalpoliitika kohta. Mõned otsused on toonud kaasa proteste, siseerimeelsusi ning sundinud partei juhtkonda kompromissidele.

Tänane seis ja väljavaated

Konservatiivne Partei peab jätkuvalt tasakaalustama erinevate tiibide ootusi: traditsiooniliste konservatiivsete valijate, vaba-turu pooldajate ja euroskeptiliste häälekandjate vahel. Tema võime kohaneda majanduslike, sotsiaalsete ja geopoliitiliste muutustega määrab edasise edu valimistel ja valitsuses püsimisel. Peamised väljakutsed on majanduskasv, eluasemekriis, tervishoiusüsteemi ja avaliku sektori rahastamine ning Ühendkuningriigi positsioon post‑Brexiti maailmas.

Artikkel annab ülevaate partei kesksetest joonetest; kui soovite, võin lisada täpsema kronoloogia partei juhtidest, valimistulemustest või poliitikadest konkreetsete valdkondade kaupa.