Benjamin Disraeli — Briti peaminister, romaanikirjanik ja biograaf (1804–1881)
Benjamin Disraeli (1804–1881) — Briti peaminister, romaanikirjanik ja biograaf; ainulaadne juudi päritolu liider, kelle poliitika ja kirjandus kujundasid 19. sajandit.
Benjamin Disraeli, 1. Beaconsfieldi krahv (21. detsember 1804 – 19. aprill 1881), sünninimega Benjamin D'Israeli, oli Inglise päritolu poliitik ja valitseva konservatiivse partei juht. Ta sündis Londonis ja oli isa Isaac D'Israeli pojana haritud perekonnast, kus rõhutati kirjandust ja ajalugu. Disraeli oli rahandusminister 1852, 1858–1859 ja 1866–1868 ning juhtis valitsust kui Ühendkuningriigi peaminister lühiajaliselt 1868. aastal ja pikemalt 1874–1880. Tema peamine poliitiline vastane oli William Ewart Gladstone. Lisaks poliitikale oli Disraeli tuntud ka kui romaanikirjanik ja biograaf; tema looming ja poliitiline tegevus mõjutasid tugevalt 19. sajandi Briti avalikku elu. Tema teenete eest anti talle 1876. aastal aadelik tiitel 1. Beaconsfieldi krahvina ning ta oli nõutud leedi Victoria lemmikvaimude seas, kellega tal oli lähedane suhtlus.
Disraeli sündis juudi perekonda, mis pöördus anglikaani usku. Tema pere otsus usuvahetuseks avaldas suurt mõju tema sotsiaalsele kohanemisele ja poliitilisele karjäärile; Disraeli ise astus järgides isa sammu 12-aastaselt anglikaani usku, kuid tema juudi päritolu jäi avalikku diskussiooni ja isikliku kuvandi oluliseks osaks. Ta on sageli nimetatud Briti ajaloo ainsaks peaministriks juudi päritolu juurtega.
Poliitiline karjäär ja poliitikate jooned
Disraeli kuulus Konservatiivse Partei esindajate hulka ja kujutas endast poliitiliselt karismaatilist, tihti populistlikku konservatismi, mida hiljem on nimetatud „one-nation” konservatismiks. Ta oli oluline tegija 1867. aasta hääleõiguse reformi (Representation of the People Act 1867) läbisurumisel, mis laiendas hääleõigust töölisklassi linnakodanikele — reform toimus küll Derby valitsuse ajal, kuid Disraeli oli selle peamisi arhitekte ja esines selle eestkõnelejana.
Välispoliitiliselt oli Disraeli imperialistlike vaadetega: tema valitsus ostis 1875. aastal Suez’i kanali ettevõtte osakuid, mis kindlustas Suurbritannia huve Ida-Aafrika suunal, ning ta mängis tähtsat rolli 1878. aasta Berliini kongressil, kus Suurbritannia püüdis piirata Venemaa levikut Balkani piirkonnas. Tema valitsus andis ka ametliku tiitli „India keisrinna” Kuninganna Victoriale (1876), tugevdades monarhia ja impeeriumi sidemeid.
Suhe Gladstone'iga
Disraeli ja William Ewart Gladstone olid poliitilised vastased, kelle terav vastasseis määras suure osa 19. sajandi Briti poliitikast. Gladstone’i liberalism ja moraalne retoorika olid vastupidised Disraeli pragmatismile, imperiaalsele rõhuasetusele ja parteilisele taktikale. Nende rivaliteet kajastus nii parlamendivõitluses kui ka avalikus diskussioonis.
Kirjanduslik ja biograafiline tegevus
Enne poliitikasse pühendumist ja selle kõrval jätkas Disraeli püsivalt kirjanikutööga. Tema romaanid ja poliitilised ilukirjanduslikud teosed käsitlesid sageli ühiskondlikke ja poliitilisi küsimusi, kujutades parteilisi tegelasi ja ideoloogiaid. Kuulsamad romaanid on näiteks "Vivian Grey", "Coningsby", "Sybil", "Tancred" ja "Lothair", milles kajastuvad nii perekondlikud suhted, ühiskondlik kihistumine kui ka poliitilised ambitsioonid. Disraeli avaldas ka poliitilisi ja biograafilisi teoseid, näiteks tööde hulka kuulub elulooraamat ühest tema poliitilisest liitlasest ja kaasvõitlejast.
Isiklik elu ja pärand
Disraeli abiellus 1839. aastal Mary Anne Lewis'iga (hiljem Lady Beaconsfield), kelle toetus oli tema isikliku ja poliitilise elu oluline osa. Paaril ei olnud järeltulijaid. Disraeli suri 19. aprillil 1881 ja maeti oma kodumaal, kus tema kodu ja pärand on tänapäeval ajalooliselt hinnatud. Tema mõju Briti konservatiivsele ideoloogiale, avalikule retoorikale ja impeeriumipoliitikale on püsiv: teda mäletatakse nii oskusliku poliitiku, suure kõneleja kui ka viljaka kirjanikuna.
Mõned peamised jooned ja pärand:
- Üksik Briti peaminister, kelle päritolu seostatakse juudi juurtega;
- Tugev mõju Konservatiivse Partei kujunemisele ja 19. sajandi hääleõiguse reformidele;
- Silmapaistev roll Suurbritannia imperiaalses poliitikas (Suez, Berliin jne);
- Püsiv kirjanduslik pärand — romaanid ja biograafilised teosed, mis annavad ülevaate tema ajaloolistest vaadetest ja isiksusest.
Poliitilised ideed
Disraeli leiutas "ühe rahvuse" konservatiivsuse idee, mille eesmärk oli kõnetada kõiki ühiskonnarühmi. See on konservatism, mis väärtustab paternalismi ja pragmatismi. Paternalism tähendab inimeste eest hoolitsemist ja pragmatism tähendab, et see oli praktiline, mitte ideoloogiline. Disraeli soovis, et see kõnetaks töölisklassi mehi kui lahendus ühiskonna süvenevale lõhestatusele. See idee oli vastandunud liberaalidele (või "whigidele"), mis oli linnade eliidi (linnade rahakad ja hästi haritud inimesed) partei.
Disraeli tegi konservatiividest partei, mis toetas Briti impeeriumi ja sellega kaasnevat sõjalist tegevust. See oli osaliselt reaktsioon Gladstone'ile, kellele ei meeldinud impeeriumi kulud, ja osaliselt seetõttu, et Disraeli teadis, et see oleks populaarne.
Parlament 19. sajandil
19. sajandil võttis Commons järk-järgult üle Lords'i võimu. Sajandi esimesel poolel olid peaminister ja enamik valitsuskabineti liikmeid Lordide koja liikmed. sajandi lõpuks olid peaminister ja enamik valitsuskabineti liikmeid alamkoja liikmed. See toimus järk-järgult ja võib-olla aitas valimisreform muuta alamkoda tähtsamaks.
Disraeli saavutused
Disraeli esimesel lühikesel peaministriperioodil võttis tema valitsus vastu seadusi, mis leidsid laialdast toetust. See lõpetas avalikud hukkamised ja korruptsioonivastase tegevuse seadus tegi palju selleks, et lõpetada valimisalane altkäemaksu andmine. Valitsus kasutas riigistamise varajast versiooni: Postiamet ostis üles telegraafiühingud. Muudatusi tehti kooliseaduses, Šotimaa õigussüsteemis ja võeti vastu raudteeseadused.
Disraeli teine valitsus oli aastatel 1874-1880. Kabineti 12 liiget jagunesid võrdselt alamkoja ja lordide vahel. Tema valitsus võttis vastu mitmeid seadusi, et parandada tavainimeste elu- ja töötingimusi.
Samuti korraldas ta, et Suurbritannia ostaks Suessi kanali, mis oli seni eraettevõtja. Kanal oli Suurbritannia jaoks kriitilise tähtsusega, sest see oli lühike tee Ühendkuningriigi ja Briti India vahel. Disraeli sai teate, et Egiptuse khediivi Ismail Pasha kavatseb müüa oma osaluse kanalifirmas. Disraeli korraldas, et pankur Lionel de Rothschild laenaks raha valitsusele. Rothschild võttis tehingu eest komisjonitasu ja Disraeli läks kuninganna Victoria juurde, öeldes: "Asi on lahendatud; te saate selle, proua!".
Victoria tegi 1876. aastal Disraeli Beaconsfieldi krahviks.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Benjamin Disraeli?
V: Benjamin Disraeli oli Briti poliitik, kes oli Ühendkuningriigi rahandusminister ja peaminister.
K: Millal sündis Benjamin Disraeli?
V: Benjamin Disraeli sündis 21. detsembril 1804. aastal.
Küsimus: Kas Benjamin Disraeli oli romaanikirjanik ja biograaf?
V: Jah, Benjamin Disraeli oli romaanikirjanik ja biograaf.
K: Milline oli Benjamin Disraeli peamine poliitiline vastane?
V: Benjamin Disraeli peamine poliitiline vastane oli William Ewart Gladstone.
K: Milline oli Benjamin Disraeli religioon?
V: Benjamin Disraeli sündis juudi perekonnas, mis pöördus anglikaani usku, ja ta ise astus 12-aastaselt anglikaani usku.
K: Kas Benjamin Disraeli oli Briti ajaloo ainus juudi päritolu peaminister?
V: Jah, Benjamin Disraeli on ainus juudi päritolu peaminister Briti ajaloos.
K: Mitu korda oli Benjamin Disraeli Ühendkuningriigi rahandusminister ja peaminister?
V: Benjamin Disraeli oli kolm korda (1852, 1858-1859 ja 1866-1868) rahandusminister ja kaks korda (1868 ja 1874-1880) peaminister.
Otsige