Benjamin Disraeli, 1. Beaconsfieldi krahv (21. detsember 1804 – 19. aprill 1881), sünninimega Benjamin D'Israeli, oli Inglise päritolu poliitik ja valitseva konservatiivse partei juht. Ta sündis Londonis ja oli isa Isaac D'Israeli pojana haritud perekonnast, kus rõhutati kirjandust ja ajalugu. Disraeli oli rahandusminister 1852, 1858–1859 ja 1866–1868 ning juhtis valitsust kui Ühendkuningriigi peaminister lühiajaliselt 1868. aastal ja pikemalt 1874–1880. Tema peamine poliitiline vastane oli William Ewart Gladstone. Lisaks poliitikale oli Disraeli tuntud ka kui romaanikirjanik ja biograaf; tema looming ja poliitiline tegevus mõjutasid tugevalt 19. sajandi Briti avalikku elu. Tema teenete eest anti talle 1876. aastal aadelik tiitel 1. Beaconsfieldi krahvina ning ta oli nõutud leedi Victoria lemmikvaimude seas, kellega tal oli lähedane suhtlus.
Disraeli sündis juudi perekonda, mis pöördus anglikaani usku. Tema pere otsus usuvahetuseks avaldas suurt mõju tema sotsiaalsele kohanemisele ja poliitilisele karjäärile; Disraeli ise astus järgides isa sammu 12-aastaselt anglikaani usku, kuid tema juudi päritolu jäi avalikku diskussiooni ja isikliku kuvandi oluliseks osaks. Ta on sageli nimetatud Briti ajaloo ainsaks peaministriks juudi päritolu juurtega.
Poliitiline karjäär ja poliitikate jooned
Disraeli kuulus Konservatiivse Partei esindajate hulka ja kujutas endast poliitiliselt karismaatilist, tihti populistlikku konservatismi, mida hiljem on nimetatud „one-nation” konservatismiks. Ta oli oluline tegija 1867. aasta hääleõiguse reformi (Representation of the People Act 1867) läbisurumisel, mis laiendas hääleõigust töölisklassi linnakodanikele — reform toimus küll Derby valitsuse ajal, kuid Disraeli oli selle peamisi arhitekte ja esines selle eestkõnelejana.
Välispoliitiliselt oli Disraeli imperialistlike vaadetega: tema valitsus ostis 1875. aastal Suez’i kanali ettevõtte osakuid, mis kindlustas Suurbritannia huve Ida-Aafrika suunal, ning ta mängis tähtsat rolli 1878. aasta Berliini kongressil, kus Suurbritannia püüdis piirata Venemaa levikut Balkani piirkonnas. Tema valitsus andis ka ametliku tiitli „India keisrinna” Kuninganna Victoriale (1876), tugevdades monarhia ja impeeriumi sidemeid.
Suhe Gladstone'iga
Disraeli ja William Ewart Gladstone olid poliitilised vastased, kelle terav vastasseis määras suure osa 19. sajandi Briti poliitikast. Gladstone’i liberalism ja moraalne retoorika olid vastupidised Disraeli pragmatismile, imperiaalsele rõhuasetusele ja parteilisele taktikale. Nende rivaliteet kajastus nii parlamendivõitluses kui ka avalikus diskussioonis.
Kirjanduslik ja biograafiline tegevus
Enne poliitikasse pühendumist ja selle kõrval jätkas Disraeli püsivalt kirjanikutööga. Tema romaanid ja poliitilised ilukirjanduslikud teosed käsitlesid sageli ühiskondlikke ja poliitilisi küsimusi, kujutades parteilisi tegelasi ja ideoloogiaid. Kuulsamad romaanid on näiteks "Vivian Grey", "Coningsby", "Sybil", "Tancred" ja "Lothair", milles kajastuvad nii perekondlikud suhted, ühiskondlik kihistumine kui ka poliitilised ambitsioonid. Disraeli avaldas ka poliitilisi ja biograafilisi teoseid, näiteks tööde hulka kuulub elulooraamat ühest tema poliitilisest liitlasest ja kaasvõitlejast.
Isiklik elu ja pärand
Disraeli abiellus 1839. aastal Mary Anne Lewis'iga (hiljem Lady Beaconsfield), kelle toetus oli tema isikliku ja poliitilise elu oluline osa. Paaril ei olnud järeltulijaid. Disraeli suri 19. aprillil 1881 ja maeti oma kodumaal, kus tema kodu ja pärand on tänapäeval ajalooliselt hinnatud. Tema mõju Briti konservatiivsele ideoloogiale, avalikule retoorikale ja impeeriumipoliitikale on püsiv: teda mäletatakse nii oskusliku poliitiku, suure kõneleja kui ka viljaka kirjanikuna.
Mõned peamised jooned ja pärand:
- Üksik Briti peaminister, kelle päritolu seostatakse juudi juurtega;
- Tugev mõju Konservatiivse Partei kujunemisele ja 19. sajandi hääleõiguse reformidele;
- Silmapaistev roll Suurbritannia imperiaalses poliitikas (Suez, Berliin jne);
- Püsiv kirjanduslik pärand — romaanid ja biograafilised teosed, mis annavad ülevaate tema ajaloolistest vaadetest ja isiksusest.