Suessi kanal (araabia keeles قناة السويس, Qanā al-Suways, prantsuse keeles Le Canal de Suez) on kanal Egiptuses. See asub Siinai poolsaarest lääne pool. Kanal on 163 km pikk ja kõige kitsamas kohas 300 m lai. See kulgeb Vahemere ääres asuva Port Saidi (Būr Sa'īd) ja Punase mere ääres asuva Suezi (al-Suways) vahel. Selle ehitas Prantsuse ettevõte. Kanali ehitamist alustati aastal 1859 ja valmis aastal 1869.

Kanal võimaldab laevadel reisida Euroopa ja Aasia vahel, ilma et nad peaksid sõitma ümber Aafrika. See säästab aega ja kütust. See ehitati eurooplaste jaoks, et sõita India ookeani ja sealt tagasi.

Täpsustus ja lisainfo: Kuigi algtekstis on märgitud pikkusena 163 km, on Suessi kanali tavapärasem ja laialdasemalt viidatav pikkus ligikaudu 193 km (umbes 120 miili), sõltuvalt mõõtmise meetodist ja arvestades lähenemiskanalite pikkust. Kanal on merepinnal paiknev ja ilma lukkude (lukustussüsteemideta). Sügavus, laius ja teised tehnilised parameetrid on ajas muutunud – süvendamist ja laiendamist on tehtud mitu korda, viimane suur tähendus oli 2015. aastal avatud nn uue Suessi kanali osalise laienduse projekt.

Ajalugu

Suessi kanali ehitas 19. sajandil peamiselt Prantsuse insener Ferdinand de Lessepsi juhitud Compagnie universelle du canal maritime de Suez. Ehitus algas 1859. aastal ja kanal avati 1869. aastal. Kanal muutis maailma kaubandust, ühendades Vahemere ja Punase mere otse.

20. sajandi keskpaigas, 1956. aastal, kuulutas Egiptuse president Gamal Abdel Nasser kanali riiklikustamiseks, mis viis Suesi kriisini (1956). Pärast 1967. aasta Seitsmepäevast sõda oli kanal osaliselt suletud ja üldine laevaliiklus seiskus – täielik taasavamise ja normaliseerumise protsess kestis kuni 1975. aastani. 2015. aastal avati kanalile märkimisväärne laiendus, mis suurendas läbivõimet ja võimaldas alustel teatud lõikudes ka vastassuundades läbida.

Tehnilised andmed (peamised faktid)

  • Pikkus: ligikaudu 193 km (sõltuvalt arvestusest).
  • Staatus: merepinnal olev kanal, ilma lukkteta.
  • Sügavus ja laius: neid on aja jooksul suurendatud; praegused näitajad võimaldavad läbi sõita suuri kaubalaevu (sügavus on piirkonniti kuni ~24 m).
  • Peatuskohad: kanalis on looduslikud ja tehissalmid, nagu Great Bitter Lake, mis võimaldavad laevadel oodata ja mööduda.
  • Liiklus: kanali läbib igal aastal tuhandeid laevu (üldiselt ligi 15–20 000 laeva aastas, sõltuvalt majandustegevusest).

Majanduslik ja strateegiline tähtsus

Suessi kanal on üks maailma tähtsamaid meretranspordi koridore. See lühendab oluliselt maanteed Euroopast Aasiasse võrreldes Marsruudiga ümber Aafrika kolme inimese kaubateed, säästes aega, kütust ja kulusid. Kanali kasutamise eest kogutakse tollimakse; see on oluline tuluallikas Egiptuse riigieelarvele — tollitulud ulatuvad iga-aastaselt miljarditesse dollaritesse (täpne summa varieerub sõltuvalt liiklusest ja majandustingimustest).

Kanal on ka strateegiliselt oluline sõjalises ja poliitilises plaanis: selle lähedus mitmele rahvusvahelisele mereliikluse marsruudile muudab selle geopoliitiliselt tundlikuks ja sageli tähelepanu keskpunktiks rahvusvahelistes pingetes.

Olulised sündmused ja probleemid

  • 1956: Egiptuse kanali riiklikustamine ja Suesi kriis.
  • 1967–1975: kanal oli osaliselt suletud sõjategevuse ja ohutuse tõttu; täielik rahvusvaheline laevaliiklus taastati järk-järgult.
  • 2015: lõpetati suur laiendus- ja süvendamistöö, mis suurendas kanali mahtu ja lihtsustas kahe suuna liiklust teatud lõikudes.
  • märts 2021: kaubalaev Ever Given kinni pudenes kanali kitsamas osas ning blokeeris liikluse mitu päeva; juhtum tõi esile globaalsete tarneahelate haavatavuse ja vajaduse alternatiivsete marsruutide ning varuvõimsuse järele.

Kes vastutab ja kuidas kanalit haldatakse

Kanali igapäevast haldust ja liikluse korraldust juhib Suessi Kanalivõim (Suez Canal Authority). Nende ülesanne on säilitada kanal, teha dredžimistöid, määrata transiidiaegu ja -канalite reegleid ning kehtestada tollimäärasid. Enamik suuremaid laevu kasutab kanali läbimiseks kohalikke pilote ja järgib SCA määrusi ohutuse tagamiseks.

Keskkond ja riskid

Suessi kanal on mõjutanud ka Läänemere ja Punase mere ökosüsteemide ühendamist: mitmed Punase mere liikide ränded Vahemerre (nn lessepsiline invaasioon) on põhjustanud muutusi Vahemere bioloogilises mitmekesisuses. Samuti tekitavad intensiivne laevaliiklus, õnnetused ja võimalik õlireostus keskkonna- ja majandusriske, mis nõuavad pidevat järelevalvet ja rahvusvahelist koostööd.

Kokkuvõte: Suessi kanal on ülemaailmse kaubanduse jaoks kriitiline veehoov – selle kaudu liigub märkimisväärne osa maailma meretranspordist. Kanal on ajalooliselt ja tänapäeval nii majanduslikult kui strateegiliselt väga tähtis ning selle toimimise häired avaldavad kiiret mõju rahvusvahelisele tarneahelale ja kaubandusele.