Briti Tööpartei (Labour Party): ajalugu, ideoloogia ja poliitiline roll

Tööpartei on Ühendkuningriigi peamine vasaktsentristlik erakond. Nad on sotsiaaldemokraatlik partei ja on olnud üks Ühendkuningriigi kahest peamisest poliitilisest parteist alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani. Praegu on nad Briti alamkoja suuruselt teine partei, kellel on 262 kohta 650-st ja nad moodustavad ametliku opositsiooni. Nende viimane juht oli Jeremy Corbyn. Nende praegune juht on Sir Keir Starmer, kes valiti 4. aprillil 2020.

Ajalugu ja areng

Tööpartei tekkis 19.–20. sajandi vahetusel kui töölisklassi ja ametiühingute poliitiline esindus. Parteile andsid alguse erinevad töölisorganisatsioonid, sotsialistlikud rühmitused ja kohalikud tööliste esinduskogud. Alates esimestest parlamendivalimistest 20. sajandi alguses on Tööpartei järk-järgult kasvanud ning saanud üheks valitsusevahetuse keskseks jõuks.

20. sajandi olulisteks verstapostideks olid Clement Attlee valitsus pärast Teist maailmasõda, mis viis läbi suuremaid sotsiaalpoliitilisi reforme (nt rahvusliku tervishoiuteenuse – NHS – loomine ja tööstuste riiklikustamine). Hiljem on partei läbinud ideoloogilisi ja organisatsioonilisi transformatsioone: 1990. aastate keskpaigas muutus Tööpartei partei platvorm ja kuvand modernsemaks („New Labour“), mis tõi 1997. aastal suure võidu ja valitsusekoha aastateks 1997–2010 (Tony Blair ja Gordon Brown).

Pärast 2010. aasta valimiskaotust on Tööpartei olnud kord opositsioonis, kord sisemises reformis. 2015–2020 juhtis parteid Jeremy Corbyn, kelle programm tõi parteile palju uut toetust, aga ka tugevat polariseerumist. 2020. aastal sai partei juhiks Sir Keir Starmer, kes on rõhutanud valitsemiskõlblikkust, keskendumist valitsusalternatiivile ja juhtimiskorpuse ühtlustamist.

Struktuur ja juhtimine

Parteil on hierarhiline organisatsioon: juht (leader), varjuvalitsus ehk shadow cabinet, Parliamentary Labour Party (PLP) alamkojas, National Executive Committee (NEC) mis haldab partei igapäevaseid asju, kohalikud valimisringkondade organisatsioonid (constituency Labour Parties) ja noorteorganisatsioonid (Young Labour). Tööpartei on traditsiooniliselt tihedalt seotud ametiühingutega — paljud ametiühingud on partei toetajad ja annavad talle nii poliitilist kui rahalist tuge.

Ideoloogia ja poliitilised prioriteedid

Tööpartei ideoloogiana kaldub vasaktsentristlikku sotsiaaldemokraatia suunda. Peamised poliitilised prioriteedid on:

  • tugev avalik sektor ja hästi rahastatud tervishoid (NHS) ning haridus;
  • sotsiaalne õiglus ja võrdsuse suurendamine läbi maksupoliitika ja sotsiaaltoetuste;
  • tööõigused ning ametiühingute mõju kaitse;
  • majanduse reguleerimine, vajadusel osaline riiklik ülevaade või omand (sõltuvalt ajast ja juhtimisest);
  • keskkonna- ja kliimapoliitika — kaasaegsemal perioodil on kasvanud rõhk rohelisemal majandusel ja kliimaneutraliteedil.

Parteis eksisteerivad erinevad fraktsioonid: paremtsentristlikud pragmatistid (nn „Blairites“ või „New Labour“ pärandi pooldajad), traditsioonilised sotsiaaldemokraadid ning vasakpoolsed rühmitused, mis toetavad suuremat avalikku omandit ja demokraatlikku sotsialismi. Juhtkondade muutudes nihkuvad rõhuasetused ühelt või teiselt poolt.

Poliitiline roll täna

Tööpartei on praegu Ühendkuningriigi suurim opositsioonipartei. Lisaks alamkojale on parteil ajalooliselt olnud tugev esindatus mitmel tasandil: see on olnud valitsuses ja oppositsioonis erinevates devolutioni institutsioonides. Näiteks Šoti parlamendis oli Tööpartei kuni 2007. aastani valitsuses koalitsioonis Šoti liberaaldemokraatidega. Parteil on suur fraktsioon ka Londoni Assamblees, kuigi Londoni linnapea oli kuni 2016. aasta maini konservatiivide partei liige. See on ka suuruselt teine partei kohalikus omavalitsuses.

Valimistulemus ja liikmeskond

Tööpartei edu valimistel on kõikunud: 1997–2010 oli valitsuskõigest pikk periood, seejärel järgnes mitu kaotust. 2017. aasta üldvalimised tõid parteile märkimisväärse hääletõusu võrreldes 2015. aasta tulemusega, kuid 2019. aasta valimistel koges partei tugevat tagasilöögihävitust. Liikmeskond on samuti kõikunud — 2015–2016 kasvas liikmete hulk märgatavalt, eriti Corbyn’i juhtimise ajal, seejärel pärast 2019. aastat toimusid nii lahkumised kui osa liitumisi uue juhtimise perioodil.

Kõrvalmõjud ja rahvusvahelised suhted

Tööpartei on ajalooliselt teinud koostööd ja hoidnud sidemeid rahvusvaheliste sotsiaaldemokraatlike organisatsioonidega. Samuti on oluline tema koostöö ametiühingutega, mis on olnud osa partei rahastamise ja poliitilise mõjustruktuuri tuumast. Partei poliitika kujundamisel mängivad olulist rolli nii kohalikud ringkonnad, fraktsioonid kui ka ametiühingute esindajad.

Väljavaated ja väljakutsed

Tööpartei peamised väljakutsed on: ühtsuse taastamine pärast tugevaid sisekonflikte, valijate usalduse taastamine ja selgelt kohandatud poliitikapakkumine, mis suudab võita laiaulatuslikku toetust nii linnades kui ääremaadel. Tulevik sõltub oskusest kombineerida traditsioonilist sotsiaalset õiglust proaktiivsete majanduslike ja keskkonnapoliitiliste lahendustega.

Keir Starmer on alates 4. aprillist 2020 Tööpartei juht.Zoom
Keir Starmer on alates 4. aprillist 2020 Tööpartei juht.

Poliitilised veendumused

Enamik Tööpartei toetajaid usub järgmistesse asjadesse:

  • Ühendkuningriigi raudteed tuleks viia tagasi riigi omandisse (mida nimetatakse ka raudteede taasriigistamiseks).
  • Valitsus peaks investeerima raha ühistranspordi (nt busside ja rongide) laiendamisse ja ajakohastamisse.
  • Miljardi- ja mitmemiljoniliste ettevõtete maksustamist tuleks suurendada.
  • Maksu tuleks tõsta 5% kõige rohkem teenivate isikute sissetulekutelt.
  • Valitsus peaks tegema rohkem, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu.
  • Ametiühingute toetamine.
  • Valitsusel peaks olema võimalik kehtestada piirangud sellele, kui palju üürileandjad saavad üüri küsida (seda nimetatakse ka üürikontrolliks).
  • Miinimumpalka tuleks tõsta.
  • Toetage töötajate õigusi.
  • Tuleks ehitada rohkem nõukogulikke maju.
  • Vastuseis kokkuhoiule.
  • Suurendada kulutusi riiklikule tervishoiuteenusele (NHS).
  • Toetage heaoluriiki.
  • Ülikoolide õppemaksud tuleks kaotada.

Ajalugu

Erakond moodustati ametlikult 1906. aastal, vahetult pärast üldvalimisi, 1900. aastal moodustatud Töörahva esinduskomitee järeltulijana. 1918. aastal tegi partei uue põhikirja, milles kohustati sotsialismi ehk tööstuse sotsialiseerimist. Seda võis leida punktist 4. 1945. aastal võitis Tööpartei esimest korda üldvalimised. Alates 1951. aastast olid leiboristid kolmteist aastat opositsioonis, mille jooksul toimusid tõsised võitlused partei vasak- ja parempoolse tiiva vahel. Vasakpoolse tiiva juht oli Aneurin Bevan. Tema toetajaid kutsuti "Bevaniidideks". Nad soovisid vähem konfrontatiivset välispoliitikat ja rohkem sotsialistlikke meetmeid. Parempoolse tiiva juhid olid Clement Attlee ja Hugh Gaitskell. Nad uskusid, et lääne kapitalism oli palju muutunud ja et sotsialism ja riigiomand ei olnud nii oluline. Gaitskell püüdis 1959. aasta konverentsil erakonna põhikirjast eemaldada klauslit 4, kuid tal ei õnnestunud seda teha.

1994. aastal sundis Tony Blair leiboristide partei loobuma klauslist 4. See oli oluline samm partei muutmisel "New Labouriks".

2015. aastal teatas Jeremy Corbyn oma kandideerimisest leiboristide partei juhtpositsioonile. Alguses peeti teda sotsialistliku ääremaakandidaadiks, kuid hiljem tõusis ta küsitlustes esikandidaadiks ja sai enamiku Tööparteiga seotud ametiühingute ning kolme mittekuuluva ametiühingu toetuse. 12. septembril 2015 valiti ta esimeses hääletusvoorus 59,5% häälte arvuga Tööpartei juhiks.

Varasemad juhid (alates 1906. aastast)

  • Keir Hardie, 1906-1908
  • Arthur Henderson, 1908-1910
  • George Nicoll Barnes, 1910-1911
  • Ramsay MacDonald, 1911-1914
  • Arthur Henderson, 1914-1917
  • William Adamson, 1917-1921
  • John Robert Clynes, 1921-1922
  • Ramsay MacDonald, 1922-1931
  • Arthur Henderson, 1931-1932
  • George Lansbury, 1932-1935
  • Clement Attlee, 1935-1955
  • Hugh Gaitskell, 1955-1963
  • George Brown, 1963 (näitleja)
  • Harold Wilson, 1963-1976
  • James Callaghan, 1976-1980
  • Michael Foot, 1980-1983
  • Neil Kinnock, 1983-1992
  • John Smith, 1992-1994
  • Margaret Beckett, 1994 (näitlemine)
  • Tony Blair, 1994-2007
  • Gordon Brown, 2007-2010
  • Harriet Harman, 2010 (näitleja)
  • Ed Miliband, 2010-2015
  • Harriet Harman, 2015 (näitlemine)
  • Jeremy Corbyn, 2015-2020
  • Keir Starmer, 2020 - praegu

Tööpartei peaministrid

Nimi

Portree

Sünnikoha riik

Aeg ametis

Ramsay MacDonald

Šotimaa

1924; 1929–1931

Clement Attlee

Inglismaa

1945–1951

Harold Wilson

Inglismaa

1964–1970; 1974–1976

James Callaghan

Inglismaa

1976–1979

Tony Blair

Šotimaa

1997–2007

Gordon Brown

Šotimaa

2007–2010

Küsimused ja vastused

K: Mis tüüpi poliitiline partei on Ühendkuningriigis Tööpartei?


V: Tööpartei on sotsiaaldemokraatlik partei.

K: Kui kaua on Tööpartei olnud Ühendkuningriigi üks peamisi poliitilisi parteisid?


V: Tööpartei on olnud üks Ühendkuningriigi kahest peamisest poliitilisest parteist alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

K: Mitu kohta on Tööparteil Briti alamkojas?


V: Tööparteil on 202 kohta 650-st, mis teeb sellest Briti alamkoja suuruselt teise partei.

K: Kes on Tööpartei praegune juht?


V: Tööpartei praegune juht on Sir Keir Starmer, kes astus 2020. aasta aprillis Jeremy Corbyni asemel ametisse.

K: Millal oli Tööpartei Ühendkuningriigi valitsuses võimul?


V: Tööpartei oli Ühendkuningriigi valitsuses võimul aastatel 1997-2010.

K: Kas praegu on Tööpartei Ühendkuningriigis võimul või opositsioonis?


V: Tööpartei on praegu Ühendkuningriigis opositsioonis.

K: Kas Tööpartei on suurim fraktsioon Londoni riigikogus?


V: Jah, Tööpartei on Londoni Assamblee suurim fraktsioon.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3