Gordon Brown — Suurbritannia peaminister 2007–2010, leiboristide juht

James Gordon Brown (sündinud 20. veebruaril 1951) on Šotimaal sündinud Briti poliitik, kes oli Ühendkuningriigi peaminister ajavahemikul 2007–2010 ja oli Briti leiboristliku partei juht. Ta on olnud alates 1983. aastast parlamendisaadik, esindades algselt Dunfermline East'i ja alates 2005. aastast Kirkcaldy ja Cowdenbeathi valimisringkonda.

Varajane elu ja haridus

Brown sündis Orchard Maternity Nursing Home'is Giffnockis, Šotimaal. Ta õppis Edinburghi Ülikoolis, kus omandas ajalooerialal kraadid ning tal on ka doktorikraad ajaloos (Edinburghi Ülikool). Oma varajases karjääris töötas ta muu hulgas ajakirjanduse ja hariduse valdkonnas ning tegutses aktiivselt kohalikus poliitikas enne riiklikule tasandile jõudmist.

Pere ja isiklik elu

Brown on abielus Sarah Macaulayga. Nende tütar Jennifer Jane suri lapsena; neil on kaks poega, John Macaulay ja James Fraser. Brown on vasakule silmale pime spordivigastuse tagajärjel ning kasutab klaasist asendussilma.

Poliitiline karjäär kuni peaministriks saamiseni

Parlamendis olnud alates 1983. aastast, tõusis Brown kiiresti partei tähtsaimate tegelaste hulka. 1997. aasta valitsuse tulles võeti tema juhtimisel üle rahanduse juhtimine ja ta teenis pikka aega riigikassa kantslerina (Chancellor of the Exchequer), olles rahandusministri rollis alates 1997. aasta maist kuni 2007. aastani. Selle perioodi tuntuimaks sammuks oli intressimäärade kehtestamise volituse üleandmine Inglismaa keskpangale, mis tugevdas keskpanga iseseisvust ning muutis pikaajalist rahapoliitikat.

Peaministrina (2007–2010)

Brown asus Ühendkuningriigi peaministriks pärast Tony Blairi tagasiastumist 27. juunil 2007. aastal. Peaministrina oli ta ametlikult ka riigikassa esimene lord ja avaliku teenistuse minister ning juhtis valitsuse igapäevast tööd. Tema valitsuse periood kattus globaalse finantskriisi aegse olukorraga: Brown juhtis Ühendkuningriigi vastuseid 2008. aasta ülemaailmsele finantskriisile, sealhulgas pankade toetuse ja majanduse stabiliseerimise meetmete koordineerimisega ning osales aktiivselt rahvusvahelistes koordineeritud sammudes G20 raames.

Majandus- ja sotsiaalpoliitika ning vastuolud

Browni rahanduspoliitika iseloomustas ulatuslik reform ja keskendumine makromajanduslikule stabiilsusele, finantsteenuste reguleerimise muutmisele ja riigirahanduse ümberkorraldamisele. Tema kantslerina viidud muudatused ja valitsuse eelarvekavad kandsid nii toetajaid kui kriitikuid. Tuntuimad vastuolud hõlmasid mõningaid maksupoliitilisi otsuseid (näiteks vaieldav algse 10-protsendilise üksikisiku tulumaksumäära kaotamine 1999. aastal), samuti diskussioone sellest, millisel määral peaks riik sekkuma pankade päästmiseks 2008. aastal.

Populaarsus, valimised ja tagasiastumine

Pärast algset tõusu arvamusküsitlustes langes Browni populaarsus peaministrina ja Tööpartei sai tema juhtimise ajal halbu kohalikke valimistulemusi, sealhulgas 40 aasta kehvemaid tulemusi. 6. aprillil 2010 teatas ta, et 6. mail 2010 toimuvad üldvalimised; nende tulemusena saavutasid leiboristid 258 kohta ja asusid opositsiooni. Brown astus peaministrikoha ja parteijuhina tagasi, võimaldades konservatiivide juhil David Cameronil moodustada valitsus.

Pärast peaministriametit ja rahvusvaheline tegevus

Brown on pärast riigimehelikku karjääri jätkanud aktiivselt nii kodu- kui välisküsimustes. 14. juulil 2012 nimetas ÜRO peasekretär Ban ki-moon Browni ÜRO erisaadikuks hariduse alal, rollis, kus ta töötas hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise nimel maailmas. Ta on olnud häälekas ka sellistel teemadel nagu rahvusvaheline finantspoliitika, globaalsed arenguküsimused, vaimse tervise teemad ja Ühendkuningriigi ühiskondlikud küsimused. Näiteks tegi ta 2017. aastal avalduse Šotimaa vaimse tervise olukorra kohta, nimetades sellele tähelepanu pöörates olukorda „täielikuks vaimse tervise hädaolukorraks”.

Poliitiline mõju ja pärand

Gordon Browni pärand on mitmetahuline: tema aeg rahanduse juhina ja peaministrina tähistas olulisi institutsionaalseid reforme (nt rahapoliitika sõltumuse tugevdamine) ning rasket ja vastuolulist juhtimist ülemaailmse finantskriisi tingimustes. Tema ajastu on hinnatud nii saavutuste (majandusliku stabiilsuse ja finantssüsteemi korrastamise pingutused) kui ka otsuste tõttu, mis tekitasid laialdast poliitilist vastukaja. Pärast aktiivset poliitilist karjääri on Brown jäänud mõjuvõimsaks kommentaatoriks ja esinejaks rahvusvahelistel foorumitel, kirjutades ja rääkides haridusest, majandusest ja ühiskondlikest küsimustest.

Lisateave

  • Peamised ametikohad: Ühendkuningriigi peaminister (2007–2010), rahandusminister (1997–2007), pikaajaline leiboristide parlamendisaadik.
  • Perekond: abielus Sarah Macaulayga; lapsed John Macaulay ja James Fraser; tütar Jennifer Jane hukkus lapsepõlves.
  • Terviseerinevus: vasakule silmale pimedus spordivigastuse tõttu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on James Gordon Browni elukutse?


V: James Gordon Brown on Briti poliitik. Ta oli Ühendkuningriigi peaminister ja Briti leiboristliku partei juht.

K: Kus ta on sündinud?


V: James Gordon Brown sündis Orchard Maternity Nursing Home'is Giffnockis, Šotimaal.

K: Kes on tema abikaasa?


V: Tema abikaasa on Sarah Macaulay.

K: Mitu last neil on?


V: Neil on kaks poega, John Macaulay ja James Fraser, ning üks tütar, kes suri lapsena.

K: Mis juhtus tema vasaku silmaga?


V: Brown on spordivigastuse tagajärjel vasakust silmast pime, kuid tal on klaasist asendussilm.

Küsimus: Millal sai temast Ühendkuningriigi peaminister?



V: Brown asus Ühendkuningriigi peaministri kohale pärast Tony Blairi tagasiastumist 27. juunil 2007. aastal. Enne seda oli ta alates 1997. aasta maist rahandusminister.

K: Milline kraad on tal Edinburghi ülikoolist?


V: Brownil on Edinburghi Ülikoolist saadud doktorikraad ajaloos.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3