Jeremy Corbyn
Jeremy Bernard Corbyn (sündinud 26. mail 1949) on Briti poliitik. Ta oli aastatel 2015-2020 leiboristide partei juht ja opositsiooniliider. Ta on alates 1983. aastast Islington Northi parlamendi liige (MP). Ta valiti 2015. aastal Tööpartei juhiks. Corbyn nimetab end demokraatlikuks sotsialistiks.
Corbyn sündis Chippenhamis Wiltshire'is. Enne poliitikuks saamist töötas ta paljude ametiühingute esindajana. Ta valiti Haringey volikogusse 1974. aastal. Hiljem oli ta Islingtoni valimisringkonna leiboristide partei (CLP) sekretär. Parlamendi liikmena astus ta alamkoja liikmeks.
Corbyn on võitnud mitmeid auhindu oma töö eest rahvusvahelise inimõiguste aktivistina. Parlamendiliikmena on ta tuntud oma aktivismi poolest ja selle poolest, et hääletas leiboristide piitsa vastu, kui partei oli valitsuses uute leiboristide Tony Blairi ja Gordon Browni juhtide ajal. Corbyn töötab kokkuhoiu vastase liikumise toetuseks ja alates 2010. aastast tehtud avaliku sektori ja sotsiaalhoolekande rahastamise kärbete peatamiseks.
Oma karjääri jooksul on ta töötanud selle nimel, et peatada suurettevõtete ja väga rikaste inimeste maksudest kõrvalehoidumine. Ta on olnud sõja- ja tuumavastane aktivist. Corbyn toetab sõjalise mittesekkumise välispoliitikat ja ühepoolset tuumadesarmeerimise poliitikat. See tähendab, et ta tahab, et kõik riigid lõpetaksid tuumarelvade ehitamise. Corbyn on sotsialistliku kampaaniagrupi, Palestiina solidaarsuskampaania, Amnesty Internationali ja tuumadesarmeerimise kampaania (CND) liige. Ta oli 2011. aasta juunist kuni 2015. aasta septembrini Stop the War Coalitioni riiklik esimees.
Pärast leiboristide kaotust 2015. aasta üldvalimistel ja Ed Milibandi tagasiastumist teatas Corbyn 6. juunil 2015 oma kandideerimisest leiboristide partei juhtpositsioonile. Kuigi paljud ei uskunud, et ta võidab, sai ta piisavalt hääli, et saada juhtkandidaadiks. Ta võitis palju hääli ametiühingutelt, kes toetasid Tööparteid, samuti vasakpoolsetelt aktivistidelt. Ta valiti Tööpartei juhiks 12. septembril 2015, kui ta võitis esimeses hääletusvoorus 59,5% häältest.
2016. aasta juunis, pärast ELi referendumi "lahkumise" hääletuse sündmusi, andsid leiboristide parlamendiliikmed Corbynile umbusaldushääletuse. See võeti vastu 172 häälega 40 vastu pärast seda, kui umbes kaks kolmandikku Corbyni varikabinetist oli tagasi astunud. Seejärel seisis ta silmitsi teise juhtimisvõistlusega Angela Eagle'i ja OwenSmithi vastu. Kuid 2016. aasta juulis loobus Eagle võistlusest, jättes Smithi ja Corbyni ainsateks kandidaatideks. 24. septembril 2016 võitis Corbyn juhtimiskonkursi Smithi vastu suurenenud häälteenamusega (61,8%).
Pärast 2017. aasta üldvalimiste väljakuulutamist ütles Corbyn, et on valmis pakkuma konservatiivsele valitsusele "tõelist alternatiivi". Valimistel sai Tööpartei 32 kohta, kuid konservatiivid jäid suurimaks erakonnaks.
2019. aastal lõi Corbyn plaani, et vältida Brexitit, mis hõlmas ajutise ametiaja valitsuse loomist ja seejärel kampaaniat "avaliku hääletuse korraldamiseks Euroopa Liidust lahkumise tingimuste üle, sealhulgas võimaluse jääda". Ta on avalikult kritiseerinud antisemitismi Tööpartei sees, kuid paljud usuvad, et kui Corbyn on vastutav mõne antisemitistliku rünnaku eest erakonnas. 2019. aasta üldvalimistel sai leiboristid oma halvima kaotuse alates 1935. aastast, vähendades oma mandaatide arvu veidi üle 200. Corbyn ütles, et ta ei vii leiboristlikke parteisid järgmistel valimistel, mis põhjustas juhtimiskonkursi, mille võitis Sir Keir Starmer, kes asendas Corbynit 4. aprillil 2020. aastal.
Varajane elu
Corbyn sündis Chippenhamis, Wiltshire'is. Ta kasvas üles Kington St Michaelis Wiltshire'is. Neljast pojast noorimana on ta Piers Corbyni vend. Tema ema Naomi Josling oli matemaatikaõpetaja. Tema isa David Benjamin Corbyn oli elektriinsener. Tema vanemad olid rahuaktivistid. Kui Corbyn oli seitsmeaastane, kolis pere Shropshire'i Pave Lane'i, kus tema isa ostis Yew Tree Manor'i (ümber nimetatud Yew Tree Guesthouse'iks), muutes selle perekonna koduks.
Corbyn õppis Shropshire'is Newporti lähedal asuvas Castle House'i ettevalmistuskoolis. Seejärel läks ta Adams' Grammar School'i. Corbyn ütles, et koolis sai ta halbu hindeid ja tema õpetaja ütles talle, et ta ei saa kunagi midagi korda. Corbyn töötas lühikest aega reporterina kohalikus ajalehes Newport and Market Drayton Advertiser. Ta õppis aasta Põhja-Londoni ülikoolis, enne kui ta lõpetas selle ilma haridustunnistuseta.
Varajane karjäär
Umbes 19-aastaselt veetis Corbyn kaks aastat vabatahtlikuna Jamaical geograafiaõpetajana.
Corbyn töötas ametiühingu ametnikuna rõivaste ja rõivatöötajate riiklikus liidus. Ta sai 1970. aastate algusaastatel ringkonnatervishoiuasutuse liikmeks. 1974. aastal valiti ta Haringey volikogusse, kus ta esindas Harringayt volikogu liikmena kuni 1983. aastani. Corbyn töötas 1981. aastal Tony Benni aseesimehe kampaanias.
Parlamentaarne karjäär, 1983-nii praeguseni
Corbyn valiti 1982. aastal Tööpartei kandidaadiks oma kohalikule kohale Islington Northis. Umbes sel ajal hakkas ta osalema London Labour Briefing'is, kus ta oli 1980ndatel aastatel kaastöötaja ja toimetuse liige. On teatatud, et ta oli mõnda aega selle peasekretär.
1983. aastal valiti ta Islington Northi parlamendi liikmeks. Pärast võitmist liitus ta sotsialistliku kampaaniarühmaga. Aastatel 1983-1987 kuulus ta parlamendi Londoni piirkondliku valimiskomisjoni. Aastatel 1992-1997 kuulus ta sotsiaalkindlustuse erikomisjoni, aastatel 2009-2010 teist korda Londoni piirkondliku erikomisjoni ja aastatel 2010-2015 justiitskomisjoni.
Corbyn on Islington Northi parlamendi liikmena seitse korda tagasi valitud. 2015. aasta valimistel, kui ta võitis 60,24% antud häältest ja 21 194 hääle enamuse. Oma karjääri jooksul hääletas ta 428 korda leiboristide võimuloleku ajal vastu piitsa.
1990. aastal oleks Corbyn peaaegu vangi läinud, sest ta ei maksnud oma makse, protestiks Šotimaa uue maksusüsteemi vastu.
2001. aasta oktoobris valiti Corbyn "Stop the War Coalition" juhtkomiteesse, mis moodustati, et seista vastu Afganistani sõjale, mis algas hiljem samal aastal. Ta aitas korraldada veebruaris toimunud Iraagi sõja vastase protesti, mis väidetavalt oli suurim selline protest Briti poliitilise ajaloo jooksul. 2006. aastal oli Corbyn üks 12 leiboristlikust parlamendiliikmest, kes toetas Plaid Cymru ja Šoti Rahvuspartei üleskutset korraldada parlamentaarne uurimine Iraagi sõja kohta. Ta valiti 2011. aasta septembris Andrew Murray asemel koalitsiooni esimeheks, kuid astus 2015. aasta septembris tagasi.
Corbyn on alati olnud massihävitusrelvade vastu ja on pikka aega toetanud tuumadesarmeerimise kampaaniat (CND). Teda kritiseeriti selle eest, et ta kutsus GerryAdamsi ja teisi Sinn Féini liikmeid 1984. aastal Westminsteri paleesse, nädalaid pärast Brightoni hotelli pommirünnakut, mille korraldas PIRA.
Corbyn oli Chagose saarte üleparteilise parlamentaarse töörühma esimees, Mehhiko töörühma esimees, Ladina-Ameerika töörühma aseesimees ja inimõiguste töörühma aseesimees. Ta on toetanud chagoslaste õigusi. Ta on tuntud oma Venezuela solidaarsuse aktivistina.
Corbyni intervjuu Westminsteri palee ees, september 2013
Tööpartei juhtimine, 2015-2020
Juhtkonna valimised
Pärast seda, kui Tööpartei 7. mail 2015 toimunud üldvalimistel kaotas, astus Ed Miliband erakonna juhi kohalt tagasi. Tema tagasiastumine põhjustas erakonna juhtkonna valimised.
2. juunil teatati meediakanalites, et Corbyn mõtleb kandideerida. Järgmisel päeval teatas Corbyn oma kohalikule ajalehele The Islington Tribune, et ta kandideerib valimistel. Enne kandidaadiks saamist pidi ta saama vähemalt 35 parlamendisaadiku kandidatuuri. Lõpuks sai ta 36. Mõned parlamendiliikmed, kes teda nimetasid, ei uskunud, et ta võidab, ja nimetasid teda ainult "laiema arutelu" pidamiseks.
Mõned, sealhulgas endine välisminister Margaret Becket, ütlesid ajakirjanikele, et nad kahetsevad seda otsust. Kui ta kandidaadiks võeti, ütles Corbyn: "See otsus on vastus Tööpartei liikmete ülekaalukale üleskutsele, kes tahavad näha laiemat kandidaatide valikut ja põhjalikku arutelu partei tuleviku üle." Corbyn ütles: "See otsus on vastus tööpartei liikmete ülekaalukale üleskutsele. Ma kandideerin, et anda Tööpartei liikmetele selles arutelus hääl". Ta kandideerib kandidaatide Yvette Cooper, Andy Burnham ja Liz Kendall vastu.
Corbyn valiti 12. septembril 2015. aastal erakonna juhiks, saades esimeses hääletusvoorus 59,5% esimese eelistuse häältest. On öeldud, et Corbyn oleks võitnud esimeses voorus 51% häältest. Corbyni 40,5%-line häälteenamus oli suurem kui Tony Blairi poolt 1994. aastal saavutatud häälteenamus.
Opositsiooniliider
Pärast valimist liidriks 12. septembril 2015 sai Corbynist ametliku opositsiooni juht. 14. septembril 2015 kuulutati välja tema koht salanõukogus. Corbyn soovis oma liidrina tegutsemise ajal lõpetada alamkoja "teatraalsuse". Tema esimesi kuud liidrina nimetas The Guardian "heaks alguseks" ja "ammu oodatud" muutuseks. Oma esimese iga-aastase kõne pidas ta liidrina 29. septembril 2015. Opositsiooniliidrina sai ta 11. novembril 2015 salanõukogu liikmeks. Tema toetajate suure toetuse kohta kasutatakse väljendit "Corbynmania".
16. juunil 2016 mõrvati parlamendiliige Jo Cox pärast seda, kui paremäärmuslaste toetaja Thomas Mair oli teda mitu korda maha löönud. Pärast mõrva kirjeldas Corbyn Coxi kui kedagi, kes oli "pühendunud sellele, et me täidaksime oma lubadusi toetada arengumaid ja tugevdada inimõigusi".
2017. aasta juunis esines Corbyn 2017. aasta Glastonbury festivalil, kus ta pöördus rahva poole. Rahvas skandeeris "Oh, Jeremy Corbyn" ja laulis The White Stripes'i loo "Seven Nation Army" saatel. Corbyn rääkis, kui oluline on, et noored läheksid valima.
Sõjaline sekkumine Süürias
Pärast seda, kui ISISe liikmed sooritasid 2015. aasta novembris Pariisis terrorirünnakuid, ütles Corbyn, et ainus viis ISISe ohuga tegelemiseks oleks poliitilise kokkuleppe saavutamine ja Süüria kodusõja lõpetamine. Corbyn hääletas sõjalise jõu ja ISISe vastu suunatud õhurünnakute vastu.
ELi referendumi tulemused ja kabineti tagasiastumised
2016. aasta juunis ütles Corbyn, et toetab Ühendkuningriigi jäämist Euroopa Liitu. Pärast seda, kui Ühendkuningriik hääletas Euroopa Liidust lahkumise üle, soovisid paljud leiboristide juhid, et Corbyn astuks tagasi.
Pärast referendumit astusid paljud Corbyni varikabineti liikmed tagasi, sest neile ei meeldinud Corbyni juhtimine. Hilary Benn helistas Corbynile, et öelda talle, et ta on "kaotanud usalduse" tema juhtimise suhtes. Hiljem palus Corbyn 26. juunil varikabinetist tagasi astuda. Heidi Alexander lahkus varjukabinetist mõni tund hiljem, talle järgnesid Gloria de Piero, Ian Murray, LilianGreenwood, Lucy Powell, Kerry McCarthy, Seema Malhotra, Vernon Coaker, Charlie Falconer ja Chris Bryant. Teised varikabineti ministrid, sealhulgas John McDonnell, Andy Burnham, Diane Abbott, Jon Trickett, Angela Smith, Emily Thornberry ja lord Bassam of Brighton, on kas otseselt toetanud Corbyni juhtimist või öelnud, et "mässuks" ei ole õige aeg. 27. juuni 2016. aasta pärastlõunaks olid 31 varikabineti liikmest 23 ning seitse parlamendi erasekretäri tagasi astunud.
Juhtimiskriis
28. juunil 2016 kaotas ta tööpartei liikmete usaldushääletuse tulemusega 172-40. Ta ütles avaldusega, et ettepanekul ei olnud "põhiseaduslikku legitiimsust" ja et ta kavatseb jätkata valitud juhina.
YouGovi küsitlus leiboristide seas näitas, et umbes 50% ootab Corbyni toetamist, kui juhtkonna valimine toimuks. Londoni linnapea Sadiq Khan, kes ei võtnud vaidluses seisukohta, ütles: "Kui leiboristid jagunevad, kui me oleme lõhestunud, kaotame valimised". Jagunemine Corbyni ja leiboristide parlamendifraktsiooni vahel jätkus.
11. juulil 2016 teatas Angela Eagle oma kandideerimisest Corbyni vastu eelseisvatel 2016. aasta tööpartei juhtivalimistel. 13. juulil teatas ka endine variminister Owen Smith oma juhtimiskandidaadi väljakutsest. 19. juulil loobus Eagle võistlusest pärast seda, kui Smith sai 90 kandidaati tema 70 vastu. Eagle ütles, et ta astus tagasi "partei huvides". Seda seetõttu, et kahe Corbyni-vastase kandidaadi osalemine võis jagada hääli ja anda talle suurema võiduvõimaluse.
24. septembril 2016 valiti Corbyn pärast juhtimiskonkurssi taas erakonna juhiks, suurendades oma häälteenamust 61,8%.
Vastus Chilcot'i aruandele
Chilcot'i aruanne Iraagi uurimise kohta avaldati 6. juulil 2016. Selles kritiseeriti endist leiboristlikku peaministrit Tony Blairi Ameerika Ühendriikide liitumise eest Iraagi vastu peetud sõjas. Corbyn oli Iraagi sõja vastu. Vastuseks vabandas Corbyn Iraagi rahva, hukkunud Briti sõdurite perekondade ja Briti rahva ees.
Donald Trump
Pärast Donald Trumpi valimist 2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ütles Corbyn, et tema arvates ei lahenda Trump probleeme, vaid jagab Ameerika Ühendriike. Corbyn ütles ka, et ta toetab ideed, et Trumpile keelatakse Ühendkuningriiki külastamine seoses tema korraldusega keelata teatavatest enamus moslemitest riikidest pärit külastajate sisenemine Ameerika Ühendriikidesse.
2019. aasta juunis keeldus Corbyn kutsest osaleda Donald Trumpi riiklikul banketil, mille korraldas kuninganna Elizabeth II presidendi juunikuise visiidi ajal Ühendkuningriiki. Seejärel osales Corbyn Londoni protestil Trumpi ja May ühisel pressikonverentsil ning palus kohtumist Trumpiga, et rääkida sellistest teemadest nagu "kliimahädaolukord, rahu ohud ja pagulaskriis". Trump lükkas taotluse tagasi, öeldes, et Corbyn on "negatiivne jõud".
Artikkel 50
2017. aasta jaanuaris teatas Corbyn, et ta toetab kolmerealist kava, et sundida leiboristlikke parlamendiliikmeid toetama artikli 50 käivitamist, mis alustaks Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust. Vastuseks ütlesid paljud leiboristide liikmed, et nad hääletavad eelnõu vastu. Varjuminister Tulip Siddiq ja variraportöör Jo Stevens astusid protestiks tagasi. 1. veebruaril läksid neljakümne seitse leiboristlikku parlamendiliiget seaduseelnõu teisel lugemisel Corbyni plaani vastu.
Mai 2017 kohalikud valimised
2017. aasta mais toimunud kohalikel valimistel kaotasid leiboristid Corbyni juhtimisel peaaegu 400 volikogu liiget ja kontrolli Derbyshire'i ja Nottinghamshire'i krahvkonnanõukogu üle. BBC prognoositud riiklik häälte osakaal oli 38% konservatiividele, 27% leiboristidele, 18% liberaaldemokraatidele ja 5% UKIPile, teised umbes 12%.
2017. aasta üldvalimised
Corbyn ütles, et toetab peaminister Theresa May ideed ennetähtaegsete üldvalimiste korraldamiseks, oodates parlamendi heakskiitu. Ta ütles, et kutsub oma erakonda üles toetama valitsuse sammu 19. aprilliks väljakuulutatud parlamendihääletusel. Enne 2020. aastat toimuvateks üldvalimisteks on vaja 2⁄3 parlamendiliikmete enamust.
Paljud inimesed toetasid Corbyni saamist peaministriks, näiteks Ameerika Ühendriikide senaator Bernie Sanders, keda Corbyn toetas, kui Sanders kandideeris Ameerika Ühendriikide presidendiks.
Kiirvalimistel said Corbyni juhitud leiboristid 32 kohta ja suurendasid oma häälte osakaalu 40%-ni, kuigi Konservatiivne Partei jäi valitsusse.
Pärast 2017. aasta üldvalimisi
Pärast 2017. aasta valimisi näitas üks küsitlus, et leiboristid on 45% ja konservatiivid 39%, mis oli esimene küsitlus, mis näitas, et leiboristid on Corbyni juhiga ees. Corbynit kiidab heaks 4% rohkem valijaid kui taunib. Corbyn teatas, et erakond pannakse "alalisele kampaaniarežiimile", lootes, et juba 2017. aasta sügisel kuulutatakse välja uued üldvalimised. Ta alustas mitmete kogunemiskampaaniatega olulistes kohtades, sealhulgas Hastingsis ja Rye'is, Southampton Itchenis ja Bournemouth Westis.
Pärast seda, kui Theresa Mayi Brexiti ettepanek 15. jaanuaril 2019 alamkojas läbi kukkus, täitis Corbyn Mayi ministeeriumi suhtes umbusaldusavalduse. Ettepanek ebaõnnestus hääletusel 325 poolt ja 306 vastu.
2019. aasta märtsis ründas Corbynit Brexiti toetaja Põhja-Londonis Finsbury Parkis asuva mošee ees. Tema ründaja mõisteti 28 päevaks vangi. 2019. aasta märtsis ütles Corbyn, et ta võib teisel referendumil hääletada lahkumise poolt, sõltuvalt pakutavast Brexiti-kokkuleppest.
Theresa May peaministriks oleku lõpul oli ta parima peaministri küsitluses Corbyni ees väikeses edumaas. Pärast Boris Johnsoni nimetamist peaministriks 2019. aasta juulis saavutas ta aga selles küsimuses Corbyni ees kahekohalise edumaa, kuigi teda peeti tavainimestega "rohkem kursis" kui Johnsoni.
Juunikuu 2017 varikabinet
Aasta pärast seda, kui enamik tema varikabineti liikmetest oli tagasi astunud, eemaldas Corbyn kolm varikabineti liiget ja neljas astus tagasi. Seda pärast seda, kui nad läksid vastuollu leiboristliku partei korraldusega mitte hääletada ettepaneku üle, mille eesmärk oli Ühendkuningriigi hoidmine Euroopa Liidu ühtsel turul.
Antisemitismi süüdistused
2018. aasta märtsis selgus, et Tööpartei liikmed, sealhulgas Corbyn, mõned tema kontoritöötajad ja parlamendiliikmed kuulusid salajasse Facebooki gruppi, kus tehti vabalt antisemiitilisi kommentaare. Ta lahkus sellest grupist pärast seda, kui temast sai 2015. aastal leiboristide juht.
Huffington Posti andmetel oli ta 2014. aastal kellegi teise poolt sisse kirjutatud ja oli teinud vaid mõne väikese arvu postitusi.
Hiljem, 2018. aasta märtsis, tunnistas leiboristide juhi pressiesindaja, et Corbyn oli 2012. aastal Facebookis avaldanud kommentaari, milles seadis kahtluse alla väidetavalt antisemiitliku seinamaali eemaldamise Londonis. See muutus vastuoluliseks, sest Corbyn avaldas avalduse, milles öeldi: "Ma kahetsen siiralt, et ma ei vaadanud lähemalt pilti, mida ma kommenteerisin, mille sisu on sügavalt häiriv ja antisemitlik," ütles ta. "Sõnavabaduse kaitsmist ei saa kasutada õigustuseks antisemitismi propageerimisele mis tahes kujul. See on seisukoht, mida ma olen alati toetanud.".
2019. aasta veebruaris astus seitse parlamendiliiget Tööparteist välja, et moodustada sõltumatu fraktsioon Corbyni Brexiti käsitlemise ja antisemitismi süüdistuste tõttu.
2019. aasta üldvalimised ja tagasiastumine
29. oktoobril 2019 teatas peaminister Boris Johnson, et järgmised parlamendivalimised toimuvad 12. detsembril 2019. Põhjuseks oli see, et konservatiivid saaksid parlamendis enamuse, et võtta vastu Brexiti seaduseelnõu. Leiboristid jäid veidi üle 200 koha, mis on nende halvim tulemus alates 1935. aastast. Siiski oli erakonna häälte osakaal suurem kui 2015. ja 2010. aastal. Konservatiivid võitsid Inglismaal ja Walesis kohti, mis olid traditsiooniliselt leiboristide kohad, mida Briti meedia nimetas: "Ühendkuningriigi poliitika ümberkujundamiseks".
Pärast seda, kui Tööpartei sai valimistel suuri kaotusi, teatas Corbyn, et kavatseb pärast järelemõtlemisaega tagasi astuda, põhjustades juhtkonnakonkursi. Corbyn ütles, et ta on "uhke manifesti üle", mille leiboristid valimisteks esitasid, ja süüdistas kaotuses Brexitit.
3. aprillil 2020 ütles Corbyn oma viimases sõnumis Tööpartei liikmetele, kui ta oli partei juht: "Ma võin teile kinnitada, et minu hääl ei vaibu. Ma olen seal väljas, et teha kampaaniat sotsialismi, rahu ja õigluse eest, ja ma olen kindel, et me teeme seda koos." Ta väitis ka, et leiboristid on viimase viie aasta jooksul tema juhtimisel "muutnud kokkuhoiu ja majanduse juhtimise päevakorda".
4. aprillil 2020 asendas Sir Keir Starmer Corbyni opositsiooniliidri ja leiboristide partei juhi kohalt.
2020. aasta augustis korraldatud Twitteri küsitluses valiti Corbyn "parimaks peaministriks, keda Suurbritannial kunagi olnud on", saades 57,7% häältest.
Corbyn 2019. aasta leiboristide valimiskampaanias Nottinghamis, detsember 2019
Corbyn poliitilisel üritusel Londonis, aprill 2018
Corbyn koos Michael Eavisega 2017. aasta Glastonbury festivalil
Corbyn kõneles 2017. aasta üldvalimiste käivitamisel, mai 2017
Corbyn tööpartei koosolekul Liverpoolis, september 2016
Owen Smith kandideeris Corbyni vastu Tööpartei juhtpositsioonile. Smith kaotas Corbynile 38% häältest Corbyni 62% vastu.
Corbyni kohtumine USA presidendi Barack Obamaga Londonis, aprill 2016
Corbyn veebruaris 2015
Corbyn poliitilisel miitingul Trafalgari väljakul, veebruar 2016
Isiklik elu
1974. aastal abiellus Corbyn Jane Chapmaniga. Nad lahutasid 1979. aastal. 1987. aastal abiellus Corbyn Tšiili päritolu Claudia Bracchittaga. Neil oli kolm poega. Nad lahutasid 1999. aastal. Corbyn ütles 2015. aasta juunis, et ta saab oma endise naisega jätkuvalt "väga hästi läbi". 2013. aastal abiellus Corbyn Laura Álvareziga. Ta elab Londonis Finsbury Parkis.
Huffington Posti intervjuus 2015. aasta detsembris ei soovinud Corbyn öelda, milline on tema religioon, öeldes, et see on "eraasi", kuid samas ütles, et ta ei ole ateist.
Kultuuriline mõju
2016. aasta jaanuaris teatati, et Corbyni elul põhinev satiiriline muusikal lavastatakse Londoni Waterloo East Theatre'is hiljem sel aastal. BBC News pakkus välja, et Corbyn the Musical: The Motorcycle Diaries "võib olla esimene opositsiooniliidrist kirjutatud lavashow".
Poliitilised vaated
Corbyn on olnud erafinantseerimise algatuse (PFI) vastu ja toetanud kõrgema tulumaksumäära kehtestamist ühiskonna rikkaimatele. Ta tahab peatada maksudest kõrvalehoidumise, lisades 1 miljard naelsterlingi HM Revenue and Customs'ile.
Corbyn on öelnud, et riiklik tervishoiuteenistus (NHS) peaks olema "täielikult avalikult juhitud ja avalikult vastutav". Ta on 2015. aasta NHSi taastamise seaduseelnõu toetaja. Corbyn ei toeta eraõiguslikku rahastamisalgatust.
Corbyn ei toetanud Briti vägede saatmist Falklandi saarte tagasivõtmiseks. Ta nimetas seda "iiveldavaks elude ja raha raiskamiseks".
Corbyn on toetanud samasooliste abielu ja LGBT-õigusi. Corbyn hääletas 2013. aasta abielu (samasooliste paaride) seaduse poolt, mis lubas Inglismaal ja Walesis samasooliste abielu. Ta on pikka aega olnud keskkonnakaitsja ja ei toeta hüdraulilist lõhustamist. Corbyn on loomade õiguste toetaja. Ta toetab ka Ühendkuningriigi rongisüsteemi taasriigistamist, mis tähendab, et need on valitsuse, mitte kasumit teenivate ettevõtete omanduses ja hallata.
Corbyn räägib sõjavastasel üritusel, aprill 2013
Küsimused ja vastused
K: Kes on Jeremy Bernard Corbyn?
V: Jeremy Bernard Corbyn on Briti poliitik, kes oli aastatel 2015-2020 Tööpartei juht ja opositsiooniliider. Ta on alates 1983. aastast Islington Northi parlamendi liige (MP).
K: Mis tüüpi sotsialist on Corbyn?
V: Corbyn nimetab end demokraatlikuks sotsialistiks.
K: Kus Corbyn on sündinud?
V: Corbyn sündis Chippenhamis Wiltshire'is.
K: Millega ta tegeles enne poliitikuks saamist?
V: Enne poliitikuks saamist töötas ta paljude ametiühingute esindajana. Ta valiti 1974. aastal Haringey volikogusse ja hiljem sai temast Islingtoni valimisringkonna leiboristide partei (CLP) sekretär.
K: Milliseid auhindu on ta oma karjääri jooksul võitnud?
V: Jeremy Bernard Corbyn on oma karjääri jooksul võitnud mitmeid auhindu oma töö eest rahvusvahelise inimõiguste aktivistina.
K: Millised on mõned põhjused, mida ta toetab?
V: Parlamendiliikmena toetab Jeremy Bernard Corbyn kokkuhoiumeetmete vastast liikumist ja alates 2010. aastast tehtud kokkuhoiukärpeid avaliku sektori ja sotsiaalhoolekande rahastamisel. Ta töötab ka selle nimel, et peatada suurettevõtete ja väga rikaste inimeste maksudest kõrvalehoidumine, on sõja- ja tuumavastane aktivist ning toetab sõjalise mittesekkumise ja ühepoolse tuumadesarmeerimise välispoliitikat. Ta kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse nagu Socialist Campaign Group, Palestiina solidaarsuskampaania, Amnesty International ja Campaign for Nuclear Disarmament (CND).
K: Millal sai temast Tööpartei juht?
V: Jeremy Bernard Corby sai Tööpartei juhiks 12. septembril 2015 pärast seda, kui ta võitis esimeses hääletusvoorus 59,5% häältest.
