Ajutine Iiri Vabariiklik Armee
Ajutine Iiri Vabariiklik Armee oli Iiri vabariiklaste poolsõjaline organisatsioon, mis soovis ühendada Iirimaad, kasutades relvastatud jõudu Põhja-Iirimaa eraldamiseks Ühendkuningriigist, peamiselt rahutuste ajal. See eraldus Iiri Vabariiklikust Armeest (IRA) 1969. aastal. Selle vägivaldne tegevus lõppes ametlikult 1997. aastal. Selle aja jooksul kuulus sellesse umbes 10 000 inimest. Aastal 2002 oli alles umbes 1000 inimest, kellest 300 olid endiselt aktiivses teenistuses. Juulis 2005 hävitas ta kõik oma relvad ja pommid.
Selle vastased olid Briti armee, Ulsteri kuninglik konstaabel ja lojaalsed poolsõjalised rühmitused, nagu Ulsteri vabatahtlikud. PIRA eesmärk oli Põhja-Iirimaa eraldamine Ühendkuningriigist ja sotsialistliku vabariigi loomine ühendatud Iirimaal. See püüdis seda saavutada relvastatud rünnakute ja plahvatuste ning poliitilise veenmise abil.
Ajutist Iiri Vabariiklikku Armeed nimetatakse ka IRA, PIRA, Provos või selle toetajate poolt Armee või RA. PIRA nimetab oma liikmeid tavaliselt vabatahtlikeks. IRA on Ühendkuningriigis loetletud 2000. aasta terrorismiseaduse alusel. Samuti on see loetletud ebaseadusliku organisatsioonina Iirimaa Vabariigis. Ameerika Ühendriigid ei loe IRA-d "välismaise terroriorganisatsiooni" hulka, vaid lisab nad kategooriasse "muud valitud terroristlikud rühmitused, mida peetakse samuti oluliseks ülemaailmses terrorismivastases sõjas".
IRA liikmed lavastavad 2009. aastal reenactmenti
Ülevaade strateegiatest
IRA esimene strateegia oli kasutada jõudu, et hävitada Põhja-Iirimaa administratsioon ning vigastada või tappa piisavalt palju Briti sõdureid ja politseinikke, et Briti valitsus lahkuks. IRA värbas vabatahtlikke. Nad said rohkem vabatahtlikke pärast 1972. aasta verise pühapäeva rünnakut, mille käigus Briti sõjavägi tulistas meeleavaldajaid. Seejärel ründas IRA Briti sõjalisi ja majanduslikke sihtmärke. Neid toetasid relvad ja rahastamine Liibüast ja mõnelt Ameerika Ühendriikide rühmituselt.
IRA nõustus 1975. aasta veebruaris relvarahuga, mis kestis peaaegu aasta. Siis otsustas IRA, et ta ei suuda relvarahuga oma eesmärke saavutada. Selle tulemusena käivitas IRA uue strateegia, mida tuntakse "pika sõja" nime all. Sellega algas kulumissõda brittide vastu. Samuti tegid nad rohkem poliitilist tegevust poliitilise partei Sinn Féin kaudu.
1981. aasta Iiri näljastreik aitas IRA-l saada toetust ja võita valimisi. See viis Armalite'i ja valimiskasti strateegiasse, mille eesmärk oli teha rohkem poliitilist tegevust. Ebaõnnestunud katse teha rohkem sõjalisi rünnakuid sundis vabariiklaste juhte otsima poliitilist lahendust. Sinn Féin distantseerus IRAst rohkem. Pärast läbirääkimisi Sotsiaaldemokraatliku ja Tööparteiga (SDLP) ja Briti tsiviilametnikega kutsus IRA 1994. aastal välja relvarahu. Nad eeldasid, et Sinn Féin kaasatakse poliitilistesse läbirääkimistesse vaidluste lahendamiseks. Kui Briti valitsus nõudis IRA desarmeerimist enne Sinn Féini lubamist läbirääkimistesse, tühistas IRA 1996. aasta veebruaris relvarahu.
Pärast relvarahu taastamist 1997. aasta juulis võeti Sinn Féin vastu üleparteilistele läbirääkimistele. Selle tulemusel sõlmiti 1998. aastal Suure Reede kokkulepe. IRA relvastatud kampaania, peamiselt Põhja-Iirimaal, kuid ka Inglismaal ja Mandri-Euroopas, põhjustas umbes 1800 inimese surma. Hukkunute hulgas oli umbes 1100 Briti julgeolekujõudude liiget ja umbes 640 tsiviilisikut. IRA ise kaotas 275-300 liiget, hinnanguliselt 10 000 liikmest 30 aasta jooksul.
28. juulil 2005 teatas IRA armeenõukogu oma relvastatud kampaania lõpetamisest. IRA teatas, et ta kasutab ainult poliitilisi ja demokraatlikke protsesse. Varsti pärast seda hävitas IRA oma relvad ja pommid.
Ajutisest IRA-st eraldus kaks väikest rühma, 1986. aastal Continuity IRA ja 1997. aastal Real IRA. Mõlemad lükkavad Suure Reede kokkuleppe tagasi ja jätkavad poolsõjalist tegevust.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Iiri Vabariigi Ajutine Armee?
V: Ajutine Iiri Vabariiklik Armee (PIRA) oli Iiri vabariiklik poolsõjaline organisatsioon, mis soovis ühendada Iirimaa, kasutades relvastatud jõudu, et eemaldada Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigist, peamiselt rahutuste ajal.
K: Millal eraldus see Iiri Vabariiklikust Armeest (IRA)?
V: PIRA eraldus IRA-st 1969. aastal.
K: Kui palju inimesi kuulus PIRA-sse?
V: PIRA aktiivse tegevuse ajal kuulus sellesse umbes 10 000 inimest.
K: Kes olid selle vastased?
V: Selle vastased olid Briti armee, Ulsteri kuninglik konstaabel ja lojaalsed poolsõjaväelised rühmitused, nagu Ulsteri vabatahtlikud.
K: Mis oli selle eesmärk?
V: PIRA eesmärk oli Põhja-Iirimaa eraldamine Ühendkuningriigist ja sotsialistliku vabariigi loomine ühendatud Iirimaal. Ta püüdis seda saavutada relvastatud rünnakute ja plahvatuste ning poliitilise veenmise abil.
K: Kuidas viitab see oma liikmetele?
V: PIRA nimetab oma liikmeid tavaliselt vabatahtlikeks.
K: Kas see on teatavates riikides loetletud terroristliku organisatsioonina?
V: Jah, see on loetletud ebaseadusliku organisatsioonina nii Ühendkuningriigis 2000. aasta terrorismiseaduse alusel kui ka Iiri Vabariigis. Lisaks, kuigi USA valitsus ei ole neid ametlikult "välismaise terroriorganisatsiooni" hulka kandnud, kuuluvad nad nende kategooriasse "muud valitud terroristlikud rühmitused, mida peetakse samuti oluliseks ülemaailmses terrorismivastases sõjas".
