Donald John Trump (sündinud 14. juunil 1946) on Ameerika Ühendriikide 45. president. Ta oli president aastatel 2017–2021 ning valiti uuesti 2024. aastal ja astus teist korda ametisse 20. jaanuaril 2025, saades teiseks presidendiks Ameerika ajaloos, kellel olid mittesekäsised ametiajad (sarnaselt Grover Clevelandiga). Enne presidendiks saamist on Trump tuntud kui ärimees ja televisioonipersoona. Trump oli aastaid The Trump Organizationi esimees ja president; suur osa tema varadest on seotud New Yorgi, Las Vegase ja Atlantic City kinnisvaraarendustega. Varem kuulus talle ka Miss Universum võistlus ning ta oli omaenda tõsielusarja The Apprentice staar. 2019. aasta oktoobris muutis Trump oma ametliku elukohariigi New Yorgist Floridasse.

Varajane elu ja ärikarjäär

Trump on sündinud New Yorgis ja õppis algselt Whartoni ärikoolis Pennsylvanias (University of Pennsylvania), kust ta lõpetas 1968. aastal. Pärast ülikooli töötas ta edasi oma isa kinnisvarafirmas, laiendades tegevust peamiselt suuremahuliste kommertsehitiste, hotellide ja kasiinode valdkonda. Tema ärimudel rõhutas brändingu ja avaliku profiili kasutamist: Trumpi nimi liideti luksuskinnisvarade ja kauplustega, samas kui tema äriportfellis oli nii edu kui ka suuri majanduslikke raskusi ja pankrotte (peamiselt kasiinodega seoses Atlantic Citys).

Poliitiline tõus ja esialgne kampaania

2015. aasta juunis teatas Trump, et kandideerib 2016. aasta presidendivalimistel Ameerika Ühendriikide presidendiks. Tema kampaania keskendus immigratsiooni piirangutele, töökohtade toomisele tagasi kodumaale, maksukärpetele ja bürokraatia vähendamisele. Juuli keskpaigast alates näitasid küsitlused, et ta oli vabariiklaste kandidaatide seas esikohal. See püsis ka pärast vastuolulisi kommentaare ja teravat meediakära, mis puudutasid muu hulgas ebaseadusliku sisserände, moslemite ja ISISe kohta.

Trumpi kampaania sai tugeelselt toetust mitmelt sotsiaalmajanduslikult segmendilt, eelkõige tööstuspiirkondade keskklassilt ja Lõuna- ning Kesk-Läänes. Ta kohtus tugeva vastuseisuga demokraatide ja mõnede vabariiklaste seas ning pälvis kriitikat nii ärimeestelt, mõnelt maailma liidritelt kui ka paavstilt.

2016. aasta valimised ja esimene ametiaeg (2017–2021)

4. mail 2016 sai Trump eeldatavaks vabariiklaste kandidaadiks, kui tema viimased väljakutsujad — Texase Ühendriikide senaator Ted Cruz ja Ohio kuberner John Kasich — loobusid. Ta võitis presidendivalimised 8. novembril 2016, alistades endise välisministri Hillary Clintoni. Mõlema kandidaadi jaoks oli vaja 270 valijahäält; Trump sai elektoraalhääli kokku 306, Clinton 232. Ta vannutati 45. presidendiks 20. jaanuaril 2017 ja 70-aastasena oli ta seni vanim esimeseks ametiajaks vannutatud president.

Presidendina keskendus Trump mitmele prioriteedile: maksureformile (Tax Cuts and Jobs Act 2017), regulatsioonide vähendamisele, immigratsioonipoliitika karmistamisele (nt piirimüür ja ranged väljasaatmised), ning kohtunike ametisse nimetamisele. Tema administratsioon nimetas kolm kohtunikku USA Ülemkohtusse (Neil Gorsuch, Brett Kavanaugh ja Amy Coney Barrett), mis muutis kohtukohtu ideoloogilist tasakaalu konservatiivsemaks. Välispoliitiliselt andis tema ametiaeg tooni protektsionismile ja „America First” poliitikale: USA lahkus Pariisi kliimakokkuleppest ja Iraani tuumaleppest ning püüdis renegotsieerida kaubanduslepinguid (nt USMCA NAFTA asemel).

2020. aasta valimised, tagasiminek ja teisene vannutamine (2021 ja 2025)

2020. aasta valimistel kaotas Trump demokraat Joe Bidenile; valimised toimusid 3. novembril 2020 ja ametivanne toimus 20. jaanuaril 2021, kui Biden asus ametisse. Pärast valimiste tulemusi esitas Trump ja tema toetajad mitmeid kaebusi ning väiteid pettuse kohta, mida suurem osa kohtusüsteemist ja ametlikest kontrollidest ei kinnitanud. 6. jaanuaril 2021 puhkes rünnak USA Kongressile, kui toetajad tungisid hoonesse, katkemaks elector vote kinnitust; sündmus viis laialdase rahvusliku ja rahvusvahelise hukkamõisti ning poliitilise kriisini.

Trumpi esimese ametiaja jooksul algatati tema vastu kaks ametlikku impeachment-protsessi. Esimene juhtus 2019. aasta lõpus — esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, et esindajatekoda alustab Trumpi süüdistuste uurimist. 16. detsembril 2019 hääletas esindajatekoda tema süüdimõistmise poolt ([riigivõimu] kuritarvitamine ja kongressi tööd takistanud kohtlemised). 31. oktoobril 2019 oli tehtud otsus kehtestada avalike kuulamiste kord ning 2019. aasta detsembris esitati ametlik süüdistus. Senat hääletas 2020. aasta veebruaris tema suhtes õigeks.

Teine impeachment toimus 13. jaanuaril 2021 seoses 6. jaanuari sündmuste ja tema käitumisega nende kontekstis; esindajatekoda hääletas taas süüdimõistmise poolt, kuid Senat 2021. aasta veebruaris teda õigeks mõistis.

Tagajärg, uurimised ja 2024. aasta kampaania

Pärast ametist lahkumist sattus Trump mitmete uurimiste ja kriminaalasjade keskmesse. Alates 2021. aastast on erinevates jurisdiktsioonides esitatud uurimisi ja süüdistusi, mis puudutasid nii rahalisi tehinguid kui ka tema tegevust enne ja pärast 2020. aasta valimisi. Need menetlused ja kohtuasjad on pälvinud laialdast avalikku ja meediakajastust ning mõjutanud ka tema avalikku kuvandit.

Trump kandideeris uuesti 2024. aasta presidendivalimistel, võitis vabariiklaste esialgse toetuse ja alistas 2024. aasta üldvalimistel presidendikandidaadi Joe Bideni, mistõttu ta astus uuesti ametisse 20. jaanuaril 2025. Tema tagasitulek on ajalooline, kuna see on harv nähtus Ameerika presidendiloos — kaks mittesekäsist ametiaega on juhtunud vaid Grover Clevelandil ja nüüd ka Trumpil.

Isiklik elu ja avalik kuvand

Trumpi eraelus on teda tuntud kui mitme abielu ja suurpere isa: tal on viis last (Donald Jr., Ivanka, Eric, Tiffany ja Barron), kes on erinevatel aegadel olnud tema ettevõtete või valitsusetappide juures aktiivsed. Trump on olnud meediagenéne — tema otsekohene, sageli vastuoluline kõneviis ja aktiivne kohalolek sotsiaalmeedias (eriti Twitteris kuni tema konto peatamiseni 2021. aastal) on olnud nii tema tugevuseks kui ka nõrkuseks, tekitades tugevat toetust ja tugevamat vastuseisu.

Tähtsamad sündmused ja poliitilised iseloomustused:

  • Suured maksukärped ja regulatsioonide lõhkumine (2017–2018).
  • Välispoliitika liikumine protektsionistlikuma ja bilateraliseerunud suuna poole; olulised sammud: lahkumine Pariisi kliimakokkuleppest ja Iraani tuumaleppest.
  • Kohtusüsteemi muutmine kolmete konservatiivse Ülemkohtu kohtunikuga.
  • COVID-19 pandeemia haldamine ja sellest tulenev kriitika 2020. aastal.
  • 2020. aasta valimiste järel esitatud väited pettusest, 6. jaanuari 2021 Capitol rünnak ja sellele järgnenud poliitilised tagajärjed.
  • Mitmed kriminaal- ja tsiviilkohtuasjad peale esimest ametiaega ning laialdane poliitiline ja õiguslik vastasseis.

Donald Trump on jätkuvalt üks polariseerivamaid ja mõjukamaid figuure Ameerika poliitikas: teda toetatakse tugevalt teatud valijagruppides ning samal ajal kritiseeritakse intensiivselt teistelt poliitilistelt ridadelt ja avalikkuselt. Tema mõju USA poliitikale, õigussüsteemile ja rahvusvahelisele kuvandile on olnud märkimisväärne ja jätkuvalt aktuaalne.