Neil Gorsuch — Ülemkohtu kohtunik: karjäär ja elulugu
Neil Gorsuch — Ülemkohtu kohtunik: põhjalik elulugu ja karjäär, nimetus 2017, apellatsioonikohtu taust, tähtsamad otsused ja tema mõju USA õigussüsteemile.
Neil McGill Gorsuch (sündinud 29. augustil 1967) on Ameerika Ühendriikide kohtunik ja Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtuniku asetäitja alates ametisseastumisest 10. aprillil 2017. Enne seda oli ta 8. augustist 2006 kuni 9. aprillini 2017 Ameerika Ühendriikide kümnenda ringkonna apellatsioonikohtu kohtunik.
31. jaanuaril 2017 nimetas president Donald Trump Gorsuchi Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtunikuks, et täita kohtunik Antonin Scalia surma järel vabanenud koht. 3. aprillil kiitis senati õiguskomisjon tema kandidatuuri heaks häältega 11-9. 7. aprillil 2017 kinnitas senat Gorsuchi nimetamise ülemkohtusse kaheparteilise 54-45 poolthäälega, kusjuures kolm demokraatlikku senaatorit ühinesid kõigi vabariiklastest senaatoritega. Ta vannutati ametisse 10. aprillil 2017.
Haridus ja varasem karjäär
Gorsuch õppis ülikoolis ja õigusteaduses ning on saanud tugeva akadeemilise tausta, mis hõlmab nii Ameerika kui ka Ühendkuningriigi õppeasutusi. Ta on teeninud nii erapraksises advokaadina kui ka valitsusasutustes, samuti töötanud kohtumenetlusele toeks (klershipeid) kõrgemates kohtutes. Tema varasem kogemus ringkonnakohtuniku ja advokaadina andis aluse nominatsioonile ülemkohtusse.
Õiguslik lähenemine ja seisukohad
Gorsuchi õigusteaduslikku lähenemist iseloomustatakse üldjoontes kui tekstualistlikku ja originalistlikku: ta pöörab suurt tähelepanu seaduste ja põhiseaduse sõnastusele ning ajaloolisele tähendusele. Ta on tuntud ka oma skepsise poolest haldusasutuste liigse volituse suhtes ning on väljendanud kriitikat kohtuliku delegeerimise (nt Chevron-deference) osas, pidades tähtsaks kohtute rolli õigusliku tähenduse kindlaksmääramisel.
Tuntumad lahendid ja mõju
Ülemkohtus on Gorsuch osalenud mitmetes olulistes otsustes, millest mõned on saanud laialdast tähelepanu:
- Bostock v. Clayton County (2020) — Gorsuch kirjutas enamuse otsuse, mille järgi föderaalne tööõiguse säte (Title VII) keelab tööandjatel diskrimineerimise ka kellegi seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu. See otsus oli paljude jaoks üllatav, kuna see tõlgendas olemasolevat tööõiguse teksti liberaalsemas võtmes, kuigi autor on üldiselt konservatiivne kohtunik.
- Epic Systems Corp. v. Lewis (2018) — Gorsuch toetas tööandjate kasuks otsust, mis kinnitas tööandjate ja töötajatevaheliste lepingute alusel kollektiivsete hagelemiste asemel kohustuslike vahekohtumenetluste kehtivust.
Neid näiteid kasutatakse sageli tema klassikalise tekstualismi kõrvalnäidetena — Gorsuch võib olla konservatiivne õigusteadlane, kuid ta ei jää alati ideoloogiliselt parteipoliitiliste ootuste piiridesse, kui ta leiab, et seaduste sõnastus nõuab teisiti.
Konfirmaatsiooniprotsess ja poliitiline taust
Gorsuchi nominatsioon ja kinnitamine toimusid polariseeritud poliitilises keskkonnas. Enne tema kinnitamist muutis senat (suurema osa vastuoluliste nimetamiste puhul) reeglit, mis võimaldas kinnitamiseks liht- ehk enamushäält (nn "nuclear option") ka ülemkohtu kohtunike puhul — see oli osa laiemast protseduurilisest muutusest senatis, mis mõjutas järgnevate nominatsioonide kinnitamist.
Isiklik elu ja avalik kuvand
Gorsuch on avalikust elust suhteliselt tagasihoidlik: ta hoiab isikliku elu detaile pildilt eemal ja keskendub professionaalsele tööle. Avalikkuses on teda kirjeldatud kui intellektuaalselt hoolikat, tugeva referentsi- ja ajalooteadlusega kohtunikku, kes väärtustab kohtute sõltumatust ja seaduskuulekust.
Järeldus
Neil Gorsuch on olnud oluline osa Ameerika Ühendriikide ülemkohtu konservatiivsest tiivast alates 2017. aastast. Tema tekstualistlik ja originalistlik lähenemine ning eripärane lahenduste valikute kombinatsioon muudavad tema panuse õiguspraktikasse mõjukaks ja mõnikord raskesti ette ennustatavaks. Gorsuchi otsused ja erimeelsused jätkavad avalikku diskussiooni kohtute rollist, seaduste tõlgendamisest ja administratiivse võimu piiridest.
Varajane elu
Gorsuch on sündinud Denveris, Colorados. Tema ema Anne Gorsuch Burford oli Ronald Reagani administratsiooni ajal aastatel 1981-1983 Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseameti juht.
Gorsuch lõpetas Georgetowni ettevalmistuskooli ja sai bakalaureusekraadi Columbia ülikoolist (kus ta oli alternatiivse ajalehe The Fed asutaja ja esimene peatoimetaja ning võitis Trumani stipendiumi). Ta omandas doktorikraadi Harvardi õigusteaduskonnas ja doktorikraadi õigusfilosoofias Oxfordi ülikoolis.
Varajane karjäär
Enne kümnendasse ringkonda tööle asumist oli Gorsuch alates 2005. aastast USA justiitsministeeriumi asejustiitsministri asetäitja. Aastatel 1995-2005 töötas Gorsuch erapraksisena advokaadibüroos Kellogg, Huber, Hansen, Todd, Evans & Figel.
Ameerika Ühendriikide kümnenda ringkonna apellatsioonikohus (2006-2017)
Gorsuch nimetati president George W. Bushi poolt 10. mail 2006. aastal vanemkohtuniku David M. Ebeli asemele, kes võttis 2006. aastal vanemkohtuniku staatuse. USA senat kinnitas Gorsuchi 20. juulil 2006 häälteenamusega. Gorsuch oli Bushi viies kohtunikuks nimetamine kümnendasse ringkonda. Ta astus 9. aprillil 2017 tagasi, et töötada ülemkohtus.
Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtuniku asetäitja (2017 - praegu)
Nimetamine
2016. aasta septembris, USA presidendivalimiste ajal, lisas toonane kandidaat Donald Trump Gorsuchi 21 praeguse kohtuniku nimekirja, kelle nimetamist ülemkohtusse Trump valituks osutumise korral kaaluks.
2017. aasta jaanuaris, pärast president Trumpi valimist, loetlesid mõned nimetamata Trumpi nõunikud Gorsuchi lühemas nimekirjas, mis sisaldas kaheksat nime, kes nende sõnul olid juhtivad kandidaadid, kes nimetati kohtuniku Antonin Scalia poolt vabanenud koha asemele.
31. jaanuaril 2017 teatas president Trump Gorsuchi nimetamisest ülemkohtusse. Ametlikult edastas Trump kandidatuuri senatile 1. veebruaril 2017.
Kuulamised ja hääletus
3. aprillil kiitis senati õiguskomisjon tema ametisse nimetamise heaks häältega 11-9. 6. aprillil 2017 takistasid demokraadid Gorsuchi kinnitamise hääletust (takistasid cloture'i), mille järel kasutasid senati vabariiklased "tuumavõimalust" ja kõrvaldasid ülemkohtu kandidaatide puhul filibusteri võimaluse. 7. aprillil 2017 kinnitas senat Gorsuchi nimetamise ülemkohtusse kaheparteilise 54-45 poolthäälega, kusjuures kolm demokraatlikku senaatorit ühinesid kõigi vabariiklastest senaatoritega.
Vande andmine
Gorsuch vannutati ametisse esmaspäeval, 10. aprillil 2017 kahel tseremoonial. Ameerika Ühendriikide ülemkohtunik John G. Roberts andis esimese ametivande kell 9.00 ülemkohtus toimuval privaatsel tseremoonial. Kell 11.00 andis kohtunik Anthony Kennedy teise ametivande avalikul tseremoonial Valges Majas.
President Donald Trump tutvustab Gorsuchi kui oma ülemkohtu kandidaati Valges Majas, jaanuar 2017
Isiklik elu
Gorsuchil ja tema abikaasal Louise'il on kaks tütart, Emma (sündinud 1999) ja Belinda (sündinud 2001). Nad elavad Boulderis, Colorado osariigis.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Neil Gorsuch?
V: Neil Gorsuch on Ameerika Ühendriikide kohtunik, kes on praegu Ameerika Ühendriikide ülemkohtu abikohtunik.
K: Millal astus Neil Gorsuch ülemkohtu kohtunikuks?
V: Neil Gorsuch astus ülemkohtu kohtunikuna ametisse 10. aprillil 2017.
Küsimus: Milline oli Neil Gorsuchi varasem ametikoht enne ülemkohtu kohtunikuks saamist?
V: Enne ülemkohtu kohtunikuks saamist oli Neil Gorsuch 8. augustist 2006 kuni 9. aprillini 2017 Ameerika Ühendriikide kümnenda ringkonna apellatsioonikohtu kohtunik.
K: Kes nimetas Neil Gorsuchi Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtunikuks?
V: President Donald Trump nimetas Neil Gorsuchi Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtunikuks.
K: Miks oli vaja täita kohtunik Antonin Scalia surma järel vabanenud koht?
V: Kohtunik Antonin Scalia surma järel vabaks jäänud koht tuli täita, et säilitada üheksaliikmeline ülemkohus täies koosseisus.
K: Kuidas hääletas senati õiguskomisjon Neil Gorsuchi ametisse nimetamise üle?
V: Senati õiguskomisjon kiitis Neil Gorsuchi kandidatuuri heaks häältega 11-9.
K: Kas Neil Gorsuchi nimetamine ülemkohtusse sai senatis kinnituse?
V: Jah, Neil Gorsuchi nimetamine ülemkohtusse kinnitati senatis kaheparteilise 54-45 poolthäälega, kusjuures kolm demokraatlikku senaatorit ühinesid kõigi vabariiklastest senaatoritega.
Otsige