George Walker Bush (sündinud 6. juulil 1946) on Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees, kes oli aastatel 2001-2009 Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta on vabariiklane. Tal on rantšo Crawfordis, Texases, mis asub Waco lähedal. Ta on endise USA presidendi George H. W. Bushi ja endise USA esimese leedi Barbara Bushi poeg. Ta oli Texase kuberner aastatel 1995-2000.

Kuigi algselt kavatses ta keskenduda oma eesistumise ajal sellistele programmidele nagu haridus ja välissõdadest hoidumine, muutis ta pärast 11. septembri terrorirünnakuid oma vaatenurka. Pärast seda lõi Bush sisejulgeolekuministeeriumi ja saatis sõjaväe sellistesse riikidesse nagu Afganistan ja Iraak. Tema arvates oli parim viis terrorismi vastu võidelda see, kui lüüa enne, kui terroristid saavad seda teha.

Varajane elu ja haridus

George W. Bush sündis New Havenis, Connecticuti osariigis, ja kasvas üles poliitiliselt aktiivses perekonnas. Ta õppis Yale'is, kus sai bakalaureusekraadi (A.B.), ning hiljem lõpetas Harvard Business School'i magistriõppe (MBA). Enne poliitikasse tulekut töötas ta mitmes ärisektorist lähtuvas ettevõtmises, sealhulgas naftaäris ja osaluse omandamises spordimeeskonnas.

Äri- ja varane poliitiline karjäär

Bush alustas äris karjääri energiasektoris ning oli üks Texas Rangersi jalgpallimeeskonna (Baseball) ja teiste äriprojektide omanikest. Tema varasem teenistus hõlmas ka teenimist Texase õhujõudude rahvuskaardis. 1994. aastal kandideeris ta edukalt Texase kuberneriks ja teenis selles ametis kaks ametiaega (1995–2000), keskendudes muu hulgas haridusreformile, maksukäretele ja õigusliku vastutuse piirangutele (tort reform).

Presidentsus (2001–2009)

2000. aasta presidendivalimised olid teravalt vaidlustatud: osariigi Florida valimistulemus viidi üleriigilisse tähelepanuse ja lõpuks otsustas USA Ülemkohus juhtumi Bush v. Gore tulemuse kasuks, mis andis Bushile võidu. Tema presidendiaeg jaguneb selgelt perioodideks enne ja pärast 11. septembrit 2001.

  • 9/11 ja välispoliitika: 11. septembri terrorirünnakud muutsid USA välispoliitika suunda. Bush käivitas globaalset „terrorivastast sõda”, alustades sõjalist tegevust Afganistanis (2001) ning Euroopa ja liitlaste toel ka Iraagi invasiooni (2003), mida õigustati tollal väidetavate massihävitusrelvade olemasoluga.
  • Sisejulgeolek ja õiguskaitse: Presidendi ajal loodi sisejulgeolekuministeerium, võeti vastu Patriot Act ning suurendati luurekoostööd ja julgeolekumeetmeid lennunduses ja piirikontrollis.
  • Domestilised reformid: Tema valitsus toetas suuri maksu vähendusi (2001 ja 2003), sõlmis haridusreformi No Child Left Behind (2001) ning laiendas Medicare programmi retseptiravimikulude katmeks (Medicare Part D, 2003).
  • Konfliktid ja kriitikad: Iraagi sõda, vangistuste kohtlemine (nt Abu Ghraib), Guantánamo laager ja CIA „täiendatud ülekuulamine” tekitasid rahvusvahelist ja sisevastuolu ning püsivaid vaidlusi. Lisaks oli kriitikat Hurricane Katrina (2005) ajal reageerimise aegluse ja ettevalmistuse puudumise kohta.
  • Saavutus ja tagajärg: 2004. aastal valiti Bush uuesti presidendiks, alistas demokraatide kandidaadi John Kerry. Hilisematel aastatel tõusid kütuse- ja toiduhinnad ning 2007–2008 puhkes ülemaailmne finantskriis, mille ajal tema administratsioon toetas ja lõi eri finantspakette pankade ja majanduse stabiliseerimiseks.

Pärast ametiaega ja pärand

Pärast presidendiametit asutas Bush koos abikaasa Laura Bushiga George W. Bush Presidential Centeri, mis paikneb Southern Methodist University lähedal Dallasis. Ta on avaldanud mälestusi („Decision Points”, 2010) ja osalenud heategevus- ning veteranide toetuse projektides. Viimastel aastatel on Bush tuntud ka maalimisharrastuse poolest — ta on maalinud portreesid, sh sõjaveteranidest — ning tegelenud avaliku elu ja diplomaatiliste ülesannetega tagasihoidlikumal moel kui presidendina.

Isiklikult on Bush abielus Laura Lane Welch Bushiga (alates 1977) ja peres on kaks tütart — Barbara ja Jenna. Tema presidendiperiood on ajaloos mõjukas ja vastuoluline: teda kiidetakse teatud majandus- ja julgeolekupoliitika eest, kuid tema välispoliitika ja Iraagi sõda on tekitanud tugevat kriitikat ja püsivaid arutelusid tema pärandi üle.