George W. Bush
George Walker Bush (sündinud 6. juulil 1946) on Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees, kes oli aastatel 2001-2009 Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta on vabariiklane. Tal on rantšo Crawfordis, Texases, mis asub Waco lähedal. Ta on endise USA presidendi George H. W. Bushi ja endise USA esimese leedi Barbara Bushi poeg. Ta oli Texase kuberner aastatel 1995-2000.
Kuigi algselt kavatses ta keskenduda oma eesistumise ajal sellistele programmidele nagu haridus ja välissõdadest hoidumine, muutis ta pärast 11. septembri terrorirünnakuid oma vaatenurka. Pärast seda lõi Bush sisejulgeolekuministeeriumi ja saatis sõjaväe sellistesse riikidesse nagu Afganistan ja Iraak. Tema arvates oli parim viis terrorismi vastu võidelda see, kui lüüa enne, kui terroristid saavad seda teha.
Varajane elu
Bush sündis Yale New Haven'i haiglas New Havenis, Connecticutis. Bush kasvas üles Midlandis, Texases. Ta käis keskkoolis nimega Phillips Academy Andoveris, Massachusettsis, ja lõpetas selle 1964. aastal. Ta õppis Yale'i ülikoolis 1964. aastast kuni 1968. aastani, mille lõpetas bakalaureusekraadiga ajaloos. Ta liitus 1968. aastal Texase õhuväe rahvuskaardiga (mis on osa Ameerika Ühendriikide rahvuskaardist) Vietnami sõja ajal ja temast sai hävituspiloot, kuid sõjas ta ei osalenud. Ta lahkus Texase õhuväe rahvuskaardist 1973. aastal. 1975. aastal omandas Bush Harvardi ülikoolis MBA kraadi.
5. novembril 1977 abiellus Bush Laura Welchiga. 1978. aastal üritas Bush saada valitud Lääne-Texase kongressi liikmeks, kuid kaotas. Pärast seda juhtis ta mõningaid naftafirmasid ja oli üks Texas Rangersi pesapallimeeskonna omanikest. Ta mõtles proovida saada Major League Baseballi komissaariks, kuid läks hoopis poliitikasse. Bush on metodist. 1994. aastal valiti ta Texase kuberneriks, võideldes ametisoleva demokraatliku kuberneri Ann Richardsiga.
Bush imikuna koos vanematega, 1947
Varajane elu
Bush sündis Yale New Haven'i haiglas New Havenis, Connecticutis. Bush kasvas üles Midlandis, Texases. Ta käis keskkoolis nimega Phillips Academy Andoveris, Massachusettsis, ja lõpetas selle 1964. aastal. Ta õppis Yale'i ülikoolis 1964. aastast kuni 1968. aastani, mille lõpetas bakalaureusekraadiga ajaloos. Ta liitus 1968. aastal Texase õhuväe rahvuskaardiga (mis on osa Ameerika Ühendriikide rahvuskaardist) Vietnami sõja ajal ja temast sai hävituspiloot, kuid sõjas ta ei osalenud. Ta lahkus Texase õhuväe rahvuskaardist 1973. aastal. 1975. aastal omandas Bush Harvardi ülikoolis MBA kraadi.
5. novembril 1977 abiellus Bush Laura Welchiga. 1978. aastal üritas Bush saada valitud Lääne-Texase kongressi liikmeks, kuid kaotas. Pärast seda juhtis ta mõningaid naftafirmasid ja oli üks Texas Rangersi pesapallimeeskonna omanikest. Ta mõtles proovida saada Major League Baseballi komissaariks, kuid läks hoopis poliitikasse. Bush on metodist. 1994. aastal valiti ta Texase kuberneriks, võideldes ametisoleva demokraatliku kuberneri Ann Richardsiga.
Bush imikuna koos vanematega, 1947
Texase kuberner (1995-2000)
Bush teatas oma kandideerimisest Texase kabinetivalimistel 1994. aastal. Tema kampaania keskendus neljale teemale: sotsiaalhoolekande reform, õigusrikkumiste reform, kuritegevuse vähendamine ja hariduse parandamine. Pärast vabariiklaste eelvalimiste kerget võitmist astus Bush vastu populaarsele demokraatide ametisolevale kubernerile Ann Richardsile. Bush võitis üldvalimised 53,5 protsendiga Richardi 45,9 protsendi vastu.
Bush kasutas eelarve ülejääki, et suruda läbi Texase suurim maksukärbe, 2 miljardit dollarit. Ta laiendas valitsusepoolset rahastamist organisatsioonidele, mis pakuvad haridust alkoholi ja narkootikumide kasutamise ja kuritarvitamise ohtude kohta ning aitavad vähendada perevägivalda.
1998. aastal võitis Bush rekordilise 69-protsendilise häälteenamusega tagasivalimise. Temast sai esimene kuberner Texase ajaloos, kes valiti kaheks järjestikuseks nelja-aastaseks ametiajaks.
Kogu Bushi esimese ametiaja jooksul keskendus riiklik tähelepanu temale kui võimalikule tulevasele presidendikandidaadile. Pärast tema tagasivalimist kasvasid spekulatsioonid veelgi. Aasta jooksul otsustas ta 2000. aastal vabariiklaste presidendikandidaadiks kandideerida.
Texase kuberner (1995-2000)
Bush teatas oma kandideerimisest Texase kabinetivalimistel 1994. aastal. Tema kampaania keskendus neljale teemale: sotsiaalhoolekande reform, õigusrikkumiste reform, kuritegevuse vähendamine ja hariduse parandamine. Pärast vabariiklaste eelvalimiste kerget võitmist astus Bush vastu populaarsele demokraatide ametisolevale kubernerile Ann Richardsile. Bush võitis üldvalimised 53,5 protsendiga Richardi 45,9 protsendi vastu.
Bush kasutas eelarve ülejääki, et suruda läbi Texase suurim maksukärbe, 2 miljardit dollarit. Ta laiendas valitsusepoolset rahastamist organisatsioonidele, mis pakuvad haridust alkoholi ja narkootikumide kasutamise ja kuritarvitamise ohtude kohta ning aitavad vähendada perevägivalda.
1998. aastal võitis Bush rekordilise 69-protsendilise häälteenamusega tagasivalimise. Temast sai esimene kuberner Texase ajaloos, kes valiti kaheks järjestikuseks nelja-aastaseks ametiajaks.
Kogu Bushi esimese ametiaja jooksul keskendus riiklik tähelepanu temale kui võimalikule tulevasele presidendikandidaadile. Pärast tema tagasivalimist kasvasid spekulatsioonid veelgi. Aasta jooksul otsustas ta 2000. aastal vabariiklaste presidendikandidaadiks kandideerida.
2000. aasta presidendivalimised
Bush kandideeris 2000. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel tollase asepresidendi Al Gore'i vastu. Rohkem kui 100 miljonit inimest hääletas 7. novembril 2000. aastal. Kuid valimised olid väga napid. Kui hakati hääli lugema, selgus, et valimised võidab see, kes sai Florida osariigis kõige rohkem hääli. Kuid Floridas oli palju probleeme hääletussedelitega. Gore kaebas kohtusse, et Florida loeks hääli uuesti. Rohkem kui kuu aega ei teadnud keegi, kes võitis valimised. Ülemkohus tegi otsuse peatada häälte uuesti lugemine. Gore otsustas 13. detsembril oma kaotusega leppida ja Bush kuulutati võitjaks.
2000. aasta presidendivalimised
Bush kandideeris 2000. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel tollase asepresidendi Al Gore'i vastu. Rohkem kui 100 miljonit inimest hääletas 7. novembril 2000. aastal. Kuid valimised olid väga napid. Kui hakati hääli lugema, selgus, et valimised võidab see, kes sai Florida osariigis kõige rohkem hääli. Kuid Floridas oli palju probleeme hääletussedelitega. Gore kaebas kohtusse, et Florida loeks hääli uuesti. Rohkem kui kuu aega ei teadnud keegi, kes võitis valimised. Ülemkohus tegi otsuse peatada häälte uuesti lugemine. Gore otsustas 13. detsembril oma kaotusega leppida ja Bush kuulutati võitjaks.
Eesistujariik (2001-09)
Esimene ametiaeg (2001-05)
Kui George W. Bush oli president, allkirjastas ta seaduse "No Child Left Behind Act". See oli haridusreformi seadus.
Bush oli esimene Ameerika Ühendriikide president, kes pidas kõne nii hispaania kui ka inglise keeles.
Ta lisas Medicare'ile D-osa, mis annab eakatele inimestele tasuta ravimeid, kui nad ei saa neid endale lubada.
Samuti allkirjastas ta oma eesistumise ajal väga suured maksukärped (paljud neist olid mõeldud kesk- ja alamklassile).
Bush ei kiitnud aborti heaks. Ta allkirjastas 2004. aastal sündimata vägivallaohvrite seaduse, mis sätestas, et kui rase naine mõrvatakse, võib tema mõrvari süüdistada ka selle loote tapmises, keda naine kandis.
Tema esimene välispoliitiline proovikivi tuli, kui Ameerika luurelennuk kukkus Hiinas alla. Bush pidas rahumeelselt läbirääkimisi lennuki meeskonna vabastamiseks.
Kaheksa kuud pärast Bushi presidendiks saamist toimusid 11. septembri rünnakud. Selle tõttu kuulutas president Bush välja terrorismivastase sõja.
Bush püüdis teha palju asju, et takistada järjekordset terrorirünnakut. Ta andis 2002. aastal käsu Afganistani sissetungiks. Ta tegi seda seetõttu, et Afganistani juhid aitasid Osama bin Ladenit, kes oli vastutav Ameerika ründamise eest 11. septembril 2001. aastal. Peaaegu kümme aastat hiljem, 2. mail 2011 tapeti bin Laden president Barack Obama käsul. Sõda Afganistanis (2001 - praegu) ei ole veel lõppenud. Bush palus kongressil teha rohkem terrorismi peatamiseks. Selle tulemusena võttis kongress vastu seaduse, millega loodi Department Of Homeland Security, valitsusasutus, mis püüab terrorirünnakuid ära hoida. Samuti reageerib see hädaolukordadele, nagu üleujutused või haigused.
Ta allkirjastas Patriot Act'i (mis võimaldas valitsusel kuulata inimeste telefonikõnesid, et ta saaks jälgida terroriste, kes püüavad omavahel suhelda).
Pärast seda, kui Saddam keeldus koostööst ÜRO relvainspektoritega ja Ameerika Ühendriikide kongress volitas Bushi tungima Iraaki, kui selle valitsus ei tee relvainspektoritega koostööd, otsustas Bush 2003. aastal koos mitme liitlasega Lahesõja. Saddam Hussein kõrvaldati võimult ja Iraak muutus demokraatiaks. Selles sõjas hukkus üle 100 000 inimese.
2004. aasta presidendivalimised
2004. aasta presidendivalimistel võitis Bush taas häälteenamusega. Tema vastaskandidaat oli Massachusettsi senaator John Kerry, demokraat.
Teine ametiaeg (2005-09)
2005. aastal toimus orkaan Katrina (Ameerika ajaloo kõige hävitavam orkaan). See põhjustas üle 1800 surmajuhtumi ja miljardite dollarite suuruse hävingu. George W. Bush allkirjastas mitu seadust, mis aitasid Katrina orkaani ohvreid.
Iraagi sõjas ei leitud ühtegi massihävitusrelva ja Bushi administratsiooni kritiseeriti selle eest, et ta eksis Iraagi massihävitusrelvade olemasolu osas. Bush lisas Iraaki rohkem Ameerika vägesid (mida nimetati "tõusuks"), et sõda kiirendada. Suurendus oli edukas ja selle tulemusena oli Iraagis vähem vägivalda.
Ehkki majandusel läks väga hästi suure osa tema eesistumise ajast, hakkas majandus 2008. aasta alguses aeglustuma. Bush allkirjastas seaduse, millega anti igale Ameerika kodanikule 600 dollarit, lootes, et inimesed lähevad ja kulutavad seda raha, et see hoiaks ära majanduslanguse (halva majanduse).
Hiljem, 2008. aastal, kukkus aktsiaturg ja riik sattus suurimasse majanduslangusesse pärast Suurt depressiooni. Bush aitas luua 700 miljardi dollari suuruse päästepaketi, mis annaks raha korporatsioonidele (suurettevõtetele), et vältida nende pankrotti ja püüda vältida majanduslanguse süvenemist.
Bush toetas 2008. aasta presidendivalimistel avalikult vabariiklaste kandidaati John McCaini, kuid valimised võitis Barack Obama. Viimastel päevadel, mil ta oli president, pidas Bush oma hüvastijätukõne. Tema järglaseks sai Barack Obama.
Bush koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, 2007
George W. Bushi teine ametisseastumine, jaanuar 2005
Bush peab kõne Ronald Reagani riiklikel matustel, juuni 2004
Bush Ground Zero juures pärast 11. septembri rünnakuid
George W. Bushi esimene ametisseastumine, jaanuar 2001
Eesistujariik (2001-09)
Esimene ametiaeg (2001-05)
Kui George W. Bush oli president, allkirjastas ta seaduse "No Child Left Behind Act". See oli haridusreformi seadus.
Bush oli esimene Ameerika Ühendriikide president, kes pidas kõne nii hispaania kui ka inglise keeles.
Ta lisas Medicare'ile D-osa, mis annab eakatele inimestele tasuta ravimeid, kui nad ei saa neid endale lubada.
Samuti allkirjastas ta oma eesistumise ajal väga suured maksukärped (paljud neist olid mõeldud kesk- ja alamklassile).
Bush ei kiitnud aborti heaks. Ta allkirjastas 2004. aastal sündimata vägivallaohvrite seaduse, mis sätestas, et kui rase naine mõrvatakse, võib tema mõrvari süüdistada ka selle loote tapmises, keda naine kandis.
Tema esimene välispoliitiline proovikivi tuli, kui Ameerika luurelennuk kukkus Hiinas alla. Bush pidas rahumeelselt läbirääkimisi lennuki meeskonna vabastamiseks.
Kaheksa kuud pärast Bushi presidendiks saamist toimusid 11. septembri rünnakud. Selle tõttu kuulutas president Bush välja terrorismivastase sõja.
Bush püüdis teha palju asju, et takistada järjekordset terrorirünnakut. Ta andis 2002. aastal käsu Afganistani sissetungiks. Ta tegi seda seetõttu, et Afganistani juhid aitasid Osama bin Ladenit, kes oli vastutav Ameerika ründamise eest 11. septembril 2001. aastal. Peaaegu kümme aastat hiljem, 2. mail 2011 tapeti bin Laden president Barack Obama käsul. Sõda Afganistanis (2001 - praegu) ei ole veel lõppenud. Bush palus kongressil teha rohkem terrorismi peatamiseks. Selle tulemusena võttis kongress vastu seaduse, millega loodi Department Of Homeland Security, valitsusasutus, mis püüab terrorirünnakuid ära hoida. Samuti reageerib see hädaolukordadele, nagu üleujutused või haigused.
Ta allkirjastas Patriot Act'i (mis võimaldas valitsusel kuulata inimeste telefonikõnesid, et ta saaks jälgida terroriste, kes püüavad omavahel suhelda).
Pärast seda, kui Saddam keeldus koostööst ÜRO relvainspektoritega ja Ameerika Ühendriikide kongress volitas Bushi tungima Iraaki, kui selle valitsus ei tee relvainspektoritega koostööd, otsustas Bush 2003. aastal koos mitme liitlasega Lahesõja. Saddam Hussein kõrvaldati võimult ja Iraak muutus demokraatiaks. Selles sõjas hukkus üle 100 000 inimese.
2004. aasta presidendivalimised
2004. aasta presidendivalimistel võitis Bush taas häälteenamusega. Tema vastaskandidaat oli Massachusettsi senaator John Kerry, demokraat.
Teine ametiaeg (2005-09)
2005. aastal toimus orkaan Katrina (Ameerika ajaloo kõige hävitavam orkaan). See põhjustas üle 1800 surmajuhtumi ja miljardite dollarite suuruse hävingu. George W. Bush allkirjastas mitu seadust, mis aitasid Katrina orkaani ohvreid.
Iraagi sõjas ei leitud ühtegi massihävitusrelva ja Bushi administratsiooni kritiseeriti selle eest, et ta eksis Iraagi massihävitusrelvade olemasolu osas. Bush lisas Iraaki rohkem Ameerika vägesid (mida nimetati "tõusuks"), et sõda kiirendada. Suurendus oli edukas ja selle tulemusena oli Iraagis vähem vägivalda.
Ehkki majandusel läks väga hästi suure osa tema eesistumise ajast, hakkas majandus 2008. aasta alguses aeglustuma. Bush allkirjastas seaduse, millega anti igale Ameerika kodanikule 600 dollarit, lootes, et inimesed lähevad ja kulutavad seda raha, et see hoiaks ära majanduslanguse (halva majanduse).
Hiljem, 2008. aastal, kukkus aktsiaturg ja riik sattus suurimasse majanduslangusesse pärast Suurt depressiooni. Bush aitas luua 700 miljardi dollari suuruse päästepaketi, mis annaks raha korporatsioonidele (suurettevõtetele), et vältida nende pankrotti ja püüda vältida majanduslanguse süvenemist.
Bush toetas 2008. aasta presidendivalimistel avalikult vabariiklaste kandidaati John McCaini, kuid valimised võitis Barack Obama. Viimastel päevadel, mil ta oli president, pidas Bush oma hüvastijätukõne. Tema järglaseks sai Barack Obama.
Bush koos Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, 2007
George W. Bushi teine ametisseastumine, jaanuar 2005
Bush peab kõne Ronald Reagani riiklikel matustel, juuni 2004
Bush Ground Zero juures pärast 11. septembri rünnakuid
George W. Bushi esimene ametisseastumine, jaanuar 2001
Pärast eesistumist
Pärast oma presidendiaega hoidis Bush end tähelepanu keskpunktist eemale ja ei soovinud suurt tähelepanu. Ta ütles, et ei kavatse kritiseerida president Obamat. Ta hakkas 2010. aastal ehitama oma presidendi raamatukogu. See avati avalikkusele 2013. aastal.
Pärast seda, kui Bush oli üle pooleteise aasta avalikult vähe rääkinud, esines ta 2010. aasta novembris mitmes teleintervjuus ja andis välja raamatu "Otsustuspunktid". Raamat keskendub neljateistkümnele tema tehtud suurele otsusele, sealhulgas joomise lõpetamisele, presidendiks kandideerimisele, orkaanile Katrina, Iraaki tungimisele ja tema reageeringule 2008. aasta finantskrahhile.
2. mail 2011 helistas president Obama Bushile, kes oli koos abikaasaga restoranis, et teatada talle, et Osama bin Laden on tapetud. Bushid ühinesid Obamadega New Yorgis, et tähistada 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute kümnendat aastapäeva. Ground Zero mälestusmärgi juures luges Bush ette kirja, mille president Abraham Lincoln kirjutas viis poega kodusõja ajal kaotanud lesele.
6. augustil 2013 raviti Bushi koronaararteri ummistust edukalt stendiga. Ummistus oli leitud iga-aastase arstliku läbivaatuse käigus.
Bush koos Jimmy Carteri, Bill Clintoni ja Barack Obamaga, jaanuar 2013
Bush koos kõigi elavate endiste presidentidega, sealhulgas tema isa George H. W. Bushiga, jaanuar 2009
Pärast eesistumist
Pärast oma presidendiaega hoidis Bush end tähelepanu keskpunktist eemale ja ei soovinud suurt tähelepanu. Ta ütles, et ei kavatse kritiseerida president Obamat. Ta hakkas 2010. aastal ehitama oma presidendi raamatukogu. See avati avalikkusele 2013. aastal.
Pärast seda, kui Bush oli üle pooleteise aasta avalikult vähe rääkinud, esines ta 2010. aasta novembris mitmes teleintervjuus ja andis välja raamatu "Otsustuspunktid". Raamat keskendub neljateistkümnele tema tehtud suurele otsusele, sealhulgas joomise lõpetamisele, presidendiks kandideerimisele, orkaanile Katrina, Iraaki tungimisele ja tema reageeringule 2008. aasta finantskrahhile.
2. mail 2011 helistas president Obama Bushile, kes oli koos abikaasaga restoranis, et teatada talle, et Osama bin Laden on tapetud. Bushid ühinesid Obamadega New Yorgis, et tähistada 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute kümnendat aastapäeva. Ground Zero mälestusmärgi juures luges Bush ette kirja, mille president Abraham Lincoln kirjutas viis poega kodusõja ajal kaotanud lesele.
6. augustil 2013 raviti Bushi koronaararteri ummistust edukalt stendiga. Ummistus oli leitud iga-aastase arstliku läbivaatuse käigus.
Bush koos Jimmy Carteri, Bill Clintoni ja Barack Obamaga, jaanuar 2013
Bush koos kõigi elavate endiste presidentidega, sealhulgas tema isa George H. W. Bushiga, jaanuar 2009
Küsimused ja vastused
K: Millal sündis George W. Bush?
V: George W. Bush sündis 6. juulil 1946. aastal.
K: Millega ta tegeles enne presidendiks saamist?
V: Enne presidendiks saamist oli George W. Bush aastatel 1995-2000 Texase kuberner. Ta lendas ka sõjalennukitega Texase ja Alabama õhuväe rahvuskaardis, töötas naftatööstuses, oli kaasomanikuks Texas Rangersi pesapallimeeskonnale ning kandideeris USA esindajatekoja liikmeks, kuid kaotas.
K: Kes on tema isa?
V: Tema isa on endine USA president George H. W. Bush ja ema on endine USA esinaine Barbara Bush.
K: Mida ta saavutas Texase kubernerina?
V: Texase kubernerina toetas George W. Bush edukalt õiguskaitsereformi seadusi, andis rohkem raha haridusele, kehtestas koolidele kõrgemad standardid ja muutis kriminaalõigussüsteemi. Samuti aitas ta muuta Texase selle aja jooksul USA juhtivaks tuuleelektri tootjaks.
K: Kuidas sai temast president?
V: 2000. aastal valiti George W. Bush Ameerika Ühendriikide presidendiks, kui ta võitis demokraatide ametisoleva asepresidendi Al Gore'i väga napilt; siiski sai temast neljas inimene, kes valiti presidendiks, ilma et ta oleks sel perioodil võitnud rahva häälte arvu...
K: Millised on mõned saavutused tema eesistumise ajal?
V: Oma eesistumise ajal vähendas George W. Bush makse, võttis vastu haridusreformi seaduse, tegi muudatusi Medicare'is ja muutis abordiseadusi; lisaks sellele lõi ta pärast 11. septembri rünnakuid sisejulgeolekuministeeriumi ja alustas "terrorismivastast sõda", mis algas sõjaga Afganistanis 2001. aastal, ning kirjutas alla patriot act'ile, et luurata terroristideks peetavate inimeste järele; lisaks andis ta korralduse tungida Iraaki, millega algas Iraagi sõda, kuna väideti, et Iraagi valitsusel on massihävitusrelvade programm (kuigi selliseid relvi või programme ei leitud). Pärast teistkordset tagasivalimist 2004. aastal saavutas ta mitu vabakaubanduslepingut, määras John Robertsi ja Samuel Alito ülemkohtusse, kuid ei suutnud vastu võtta olulisi muudatusi sotsiaalkindlustus- ja immigratsiooniseadustes, samal ajal kui sõjad Afganistanis ja Iraagis jätkusid 2007. aastal saatis rohkem vägesid Iraaki. 2007. aastal algas suur majanduslangus, seega lõi programme riigi finantssüsteemi kaitsmiseks, nagu näiteks TARP (Troubled Asset Relief Program).
K: Mis juhtus pärast tema eesistumise lõppu?
V: Pärast ametist lahkumist jaanuaris 2009 järgnes demokraat Barack Obama , avaldas mälestusteraamatuid Decision Points 2010 avas presidendi raamatukogu 2013 , ei olnud kõrgetel kohtadel presidendiküsitlustes , kuid hakkas taas populaarsemaks muutuma pärast eesistumise lõppu .
