George Herbert Walker Bush (12. juuni 1924 – 30. november 2018) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja riigimees, kes teenis kui 41. president aastatel 1989–1993. Enne seda oli ta aastatel 1981–1989 Ameerika Ühendriikide 43. asepresident (RonaldReagani administratsiooni ajal). Bush oli varem ka suursaadik, kongresmen ja keskluure direktor ning tal oli pikk karjäär nii avalikus kui erasektoris. Ta oli abielus Barbara Bushiga 1945. aastast kuni tema surmani 2018. aastal. Nende laste hulka kuuluvad endine Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, Florida endine kuberner Jeb Bush, Dorothy Bush Koch ning teised lapsed (sh tütar Robin, kes suri lapsena). Bush oli episkopaalne.

Varane elu ja sõjateenistus

George H. W. Bush sündis 12. juunil 1924 Miltonis, Massachusettsis. Pärast keskkooliõpinguid teenis ta Teises maailmasõjas USA mereväe lennus, olles noor lendur Vaikse ookeani piirkonnas; sõja ajal langes ta üks kord alla ja päästeti. Pärast sõda lõpetas ta õpingud Yale'i ülikoolis, kus ta kuulus tudengiorganisatsioonidesse ja osales akadeemilises elus. Pärines väljapaistevast perekonnast: tema isa Prescott Bush oli USA senaator.

Äri ja varajane poliitiline karjäär

Pärast ülikooli asus Bush tegelema naftaäriga Texases, kus ta kogus ärikogemust ja väljapaistevaks ärimeheks. Ta alustas poliitilist karjääri 1960. aastatel ja valiti 1966 USA kongressi. 1970. aastatel teenis ta mitmetes diplomaadi- ja administratiivsetes ametites: ta oli USA suursaadik ÜRO juures (1971–1973), Rahvusliku Partei Komitee esimees (RNC), juhtis USA esindust Hiinas (1974–1975) ning töötas Ameerika Ühendriikide keskluure direktorina (1976–1977).

Asepresident ja presidendiaeg (1989–1993)

1980. aastate algusest kuni 1988. aastani oli Bush asepresident Ronald Reagani administratsiooni ajal. 1988. aastal valiti ta Ameerika Ühendriikide 41. presidendiks. Tema ametiaeg jäi rahvusvaheliselt muutuste ja konfliktide aega: maailmas toimus kommunistlike režiimide kokkuvarisemine, Berliini müüri langemine ja Saksa ühinemine — Bush juhatas USA välispoliitikat selle olulise ajalooetapi ajal.

Välispoliitika tähtsaimaks saavutuseks jäi koalitsiooni juhtimine Iraagi invasiooni vastu sõjas 1990–1991, mis tõi kaasa Operatsiooni Desert Storm ehk Lähis-Ida sõjalise sekkumise, millega Iraagist sunniti välja Kuveiti väed. Tema administratsioon korraldas ka 1989. aastal Operatsiooni Just Cause Panama juhtkonna vastu ja aitas seista vastu rahvusvahelistele julgeolekuohtudele.

Sisepoliitikas allkirjastas Bush mitmeid olulisi seadusi, sealhulgas 1990. aasta ligikaudsete õiguste seaduse (Americans with Disabilities Act) ja 1990. aasta puhast õhu seaduse (Clean Air Act) täiendused, mis täiustasid tööstuse ja keskkonna reguleerimist. Samuti osales ta Põhja-Ameerika vaba kaubanduslepingu (NAFTA) läbirääkimistes ja allkirjastas selle käsikirja 1992. aastal.

Presidendi populaarsust nõrgestas 1990. aastate alguse majanduslangus ja poliitiline tagasilöök, kui Bush ründas oma eelnevat lubadust „read my lips: no new taxes” ning toetas maksutõuse eelarve tasakaalustamiseks. Selle taustal ja kolmandaosalise kandidaadi Ross Peroti osaluse tõttu kaotas Bush 1992. aasta valimised demokraatide kandidaat Bill Clintonile.

Presidendina tegi ta ka kohtunike nimetusi ja muid poliitilisi otsuseid, mis mõjutasid Ameerika Ühendriikide õigussüsteemi ja sisepoliitikat järgnevatel aastakümnetel.

Pärast ametiaega ja surm

Pärast presidendiametit jäi Bush aktiivseks era- ja humanitaartöös. Tema ja proua Barbara osalesid mitmes heategevusprojektis; ta toetas katastroofiabiprogramme ja tegutses diplomaatilistel ning sümboolsetel koostööprojektidel, sealhulgas koostöös hilisemate presidentidega. Ta asutas George H. W. Bush Presidential Library and Museum, mis on oluline mälestusmärk tema ametiajale ja eraelule.

25. novembril 2017 oli Bush kõige kauem elanud USA president. Ta möödus 93 aastat ja 165 päeva eluaastast Gerald Fordist, kes suri 26. detsembril 2006. aastal.

2018. aasta aprillis suri tema abikaasa Barbara. 30. novembril 2018 suri Bush oma kodus Houstonis, Texases 94-aastaselt. Pärast tema surma peeti riikliku au ja mälestusega tseremooniad ning ta maeti oma presidendiraamatukogu lähedusse Texasis. Tema elu ja töö jätsid selge jälje nii USA sise- kui välispoliitikasse ning ta jääb tuntuks kui riigimees, kelle ametiaeg oli ajalooliste muutuste ja keeruliste rahvusvaheliste väljakutsete periood.