George H. W. Bush — Ameerika Ühendriikide 41. president ja riigimees
George H. W. Bush — Ameerika 41. president (1989–1993). Põhjalik elulugu, poliitikukarjäär, pere ja pärand: suursaadik, asepresident ja riigimees.
George Herbert Walker Bush (12. juuni 1924 – 30. november 2018) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja riigimees, kes teenis kui 41. president aastatel 1989–1993. Enne seda oli ta aastatel 1981–1989 Ameerika Ühendriikide 43. asepresident (RonaldReagani administratsiooni ajal). Bush oli varem ka suursaadik, kongresmen ja keskluure direktor ning tal oli pikk karjäär nii avalikus kui erasektoris. Ta oli abielus Barbara Bushiga 1945. aastast kuni tema surmani 2018. aastal. Nende laste hulka kuuluvad endine Ameerika Ühendriikide president George W. Bush, Florida endine kuberner Jeb Bush, Dorothy Bush Koch ning teised lapsed (sh tütar Robin, kes suri lapsena). Bush oli episkopaalne.
Varane elu ja sõjateenistus
George H. W. Bush sündis 12. juunil 1924 Miltonis, Massachusettsis. Pärast keskkooliõpinguid teenis ta Teises maailmasõjas USA mereväe lennus, olles noor lendur Vaikse ookeani piirkonnas; sõja ajal langes ta üks kord alla ja päästeti. Pärast sõda lõpetas ta õpingud Yale'i ülikoolis, kus ta kuulus tudengiorganisatsioonidesse ja osales akadeemilises elus. Pärines väljapaistevast perekonnast: tema isa Prescott Bush oli USA senaator.
Äri ja varajane poliitiline karjäär
Pärast ülikooli asus Bush tegelema naftaäriga Texases, kus ta kogus ärikogemust ja väljapaistevaks ärimeheks. Ta alustas poliitilist karjääri 1960. aastatel ja valiti 1966 USA kongressi. 1970. aastatel teenis ta mitmetes diplomaadi- ja administratiivsetes ametites: ta oli USA suursaadik ÜRO juures (1971–1973), Rahvusliku Partei Komitee esimees (RNC), juhtis USA esindust Hiinas (1974–1975) ning töötas Ameerika Ühendriikide keskluure direktorina (1976–1977).
Asepresident ja presidendiaeg (1989–1993)
1980. aastate algusest kuni 1988. aastani oli Bush asepresident Ronald Reagani administratsiooni ajal. 1988. aastal valiti ta Ameerika Ühendriikide 41. presidendiks. Tema ametiaeg jäi rahvusvaheliselt muutuste ja konfliktide aega: maailmas toimus kommunistlike režiimide kokkuvarisemine, Berliini müüri langemine ja Saksa ühinemine — Bush juhatas USA välispoliitikat selle olulise ajalooetapi ajal.
Välispoliitika tähtsaimaks saavutuseks jäi koalitsiooni juhtimine Iraagi invasiooni vastu sõjas 1990–1991, mis tõi kaasa Operatsiooni Desert Storm ehk Lähis-Ida sõjalise sekkumise, millega Iraagist sunniti välja Kuveiti väed. Tema administratsioon korraldas ka 1989. aastal Operatsiooni Just Cause Panama juhtkonna vastu ja aitas seista vastu rahvusvahelistele julgeolekuohtudele.
Sisepoliitikas allkirjastas Bush mitmeid olulisi seadusi, sealhulgas 1990. aasta ligikaudsete õiguste seaduse (Americans with Disabilities Act) ja 1990. aasta puhast õhu seaduse (Clean Air Act) täiendused, mis täiustasid tööstuse ja keskkonna reguleerimist. Samuti osales ta Põhja-Ameerika vaba kaubanduslepingu (NAFTA) läbirääkimistes ja allkirjastas selle käsikirja 1992. aastal.
Presidendi populaarsust nõrgestas 1990. aastate alguse majanduslangus ja poliitiline tagasilöök, kui Bush ründas oma eelnevat lubadust „read my lips: no new taxes” ning toetas maksutõuse eelarve tasakaalustamiseks. Selle taustal ja kolmandaosalise kandidaadi Ross Peroti osaluse tõttu kaotas Bush 1992. aasta valimised demokraatide kandidaat Bill Clintonile.
Presidendina tegi ta ka kohtunike nimetusi ja muid poliitilisi otsuseid, mis mõjutasid Ameerika Ühendriikide õigussüsteemi ja sisepoliitikat järgnevatel aastakümnetel.
Pärast ametiaega ja surm
Pärast presidendiametit jäi Bush aktiivseks era- ja humanitaartöös. Tema ja proua Barbara osalesid mitmes heategevusprojektis; ta toetas katastroofiabiprogramme ja tegutses diplomaatilistel ning sümboolsetel koostööprojektidel, sealhulgas koostöös hilisemate presidentidega. Ta asutas George H. W. Bush Presidential Library and Museum, mis on oluline mälestusmärk tema ametiajale ja eraelule.
25. novembril 2017 oli Bush kõige kauem elanud USA president. Ta möödus 93 aastat ja 165 päeva eluaastast Gerald Fordist, kes suri 26. detsembril 2006. aastal.
2018. aasta aprillis suri tema abikaasa Barbara. 30. novembril 2018 suri Bush oma kodus Houstonis, Texases 94-aastaselt. Pärast tema surma peeti riikliku au ja mälestusega tseremooniad ning ta maeti oma presidendiraamatukogu lähedusse Texasis. Tema elu ja töö jätsid selge jälje nii USA sise- kui välispoliitikasse ning ta jääb tuntuks kui riigimees, kelle ametiaeg oli ajalooliste muutuste ja keeruliste rahvusvaheliste väljakutsete periood.
Varajane elu
Bush sündis 12. juunil 1924 Miltonis, Massachusettsis, Adam Street 173, Massachusetts. Tema isa oli poliitik Prescott Bush. Ta õppis Yale'i ülikoolis. Juunis 1943 sai Bushist tollase Ameerika Ühendriikide mereväe noorim piloot.
Bush teenis Ameerika Ühendriikide mereväes aastatel 1942-1945. Teise maailmasõja ajal tulistati tema lennuk alla. Ta pälvis 3 lennumedalit, presidendi teenetemärgi ja auväärse lennuristi. Ta abiellus 1945. aastal Barbara Pierce'iga. Neil oli kuus last.
Bush 1925. aastal
Varajane karjäär
Bush töötas Texases Zapata Oil'ile ja oli Texases poliitik, kandideeris 1964. aastal senatisse, kuid kaotas Ralph Yarborough'le ja hiljem 1970. aastal uuesti, kuid kaotas taas Lloyd Bentsenile.
Hiljem oli ta esindajakoja liige. Ta oli ka Vabariikliku Partei esimees ja püüdis pärast Nixoni tagasiastumist ja Fordi ametisseminekut asepresidendi kohale kandideerida selliste kongressi konservatiivide nagu senaator Barry Goldwateri toetusel, kuid kaotas 1974. aastal liberaalsele vabariiklasele Nelson Rockefellerile. 1980. aastal kandideeris Bush ka Ronald Reagani vastu Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks, kuid kaotas. Seejärel nimetas Reagan ta pärast Reagani kaotust vabariiklaste asepresidendikandidaadiks. Reagan ja Bush valiti sel aastal presidendiks ja asepresidendiks.
Teise maailmasõja ajal oli Bush TBM Avengeri meeskonnaliikmena. Ta oli üle elanud mitmeid lennuõnnetusi ja uputanud ühe Jaapani laeva. Hiljem sai temast diplomaat ja CIA juht.
Eesistujariik
Pärast Ronald Reagani asepresidendiks olemist valiti Bush 1988. aastal presidendiks, alistades Michael Dukakise. Tema presidendiks oleku ajal lõppes külm sõda ja Nõukogude Liit lagunes. Ta oli tuntud oma ebaõnnestunud lubaduse kõne "Loe mu huultelt: uusi makse ei tule" poolest.
1990. aastal põhjustasid Bushi käega katsumata kommentaarid brokoli kohta väiksema poliitilise vaidluse. 1992. aastal külastas ta Kiichi Miyazawat, kui too oksendas tema sülle ja varsti langes õhtusöögi ajal minestusse. Tund aega hiljem tegi Bush kommentaari, et tal on gripp.
Kui Saddam Hussein tungis Kuveidi sisse, et varastada nende naftavarusid, juhtis Bush Ameerika Ühendriike ja paljusid teisi riike Kuveidi kaitsma. Seda konflikti nimetati Pärsia lahe sõjaks. Samuti tungis ta Panamasse, et kõrvaldada Manuel Noreiga, kes oli süüdi narkokaubanduses.
Oma kodus kirjutas Bush alla ka olulistele seadustele, näiteks Ameerika Ühendriikide puuetega inimeste seadusele. Riik kannatas aga majanduslanguse all. See oli piinlik ja paljud usuvad, et see oli põhjus, miks ta kaotas 1992. aasta presidendivalimised Bill Clintonile.
George H. W. Bushi inauguratsioon jaanuaris 1989
Isiklik elu
Bush elas koos oma perega Texase osariigis Houstonis asuvas rantšos. Pärast oma presidendiaega toetas ta John McCaini ja tema poja George W. Bushi. Ta toetas Mitt Romney ja Rick Perry presidendiks saamist. Ta osales tema nime kandva mereväelaeva USS George H. W. Bush avamisel. Ta sõitis koos oma pojaga 2008. aasta suveolümpiamängudele Pekingis, Hiinas.
15. veebruaril 2011 omistas president Barack Obama Bushile Ameerika Ühendriikide kõrgeima tsiviilkonna autasu, presidendi vabaduse medali.
Ta osales oma poja presidendi raamatukogu avamistseremoonial 25. aprillil 2013. 2013. aasta juulis ajas Bush endale pea, et avaldada toetust tema turvamehe kaheaastasele pojale, kes oli leukeemiaga. Ta on viimane president, kes oli II maailmasõja veteran.
Bush saatis 2017. aasta jaanuaris Donald Trumpile kirja, milles teavitas teda oma (Bushi) halvast tervislikust seisundist, et ta ei saa osaleda Trumpi ametisseastumisel 20. jaanuaril, ning andis talle parimad soovid.
Ta oli George W. Bushi, Jeb Bushi ja Dorothy Bush Kochi isa. Tal oli veel kaks poega; tema teine tütar Robin suri 1953. aastal leukeemiasse; tema isa (samuti poliitik) oli Prescott Bush. 13. aprillil 2013 sai temast vanaisa, kui tema lapselaps Jenna Bush Hager sünnitas tütre.
Bush ja tema poeg George W. Bush 2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis
Tervis
Bush kannatas vähemalt alates 2012. aastast Parkinsoni tõve ühe vormi all, mis sundis teda liikumiseks kasutama motoriseeritud rollerit või ratastooli.
23. novembril 2012 oli Bushil bronhiidilaadne köha, mis viis ta esialgu ravile Metodisti haiglasse Houstonis. Ta pidi enne jõule välja pääsema, kuid teda hoiti seal ja üle pühade, sest tema seisund halvenes kõrge palaviku tõttu. 23. detsembril 2012 hakkas ta olema intensiivraviosakonnas. 29. detsembril 2012 paranes tema tervislik seisund ja ta viidi intensiivraviosakonnast välja. Ta pääses haiglast välja 14. jaanuaril 2013. 23. detsembril 2014 sattus Bush taas metodisti haiglasse haiglasse pärast "hingamispuudulikkust". Ta pääses haiglast välja 30. detsembril 2014.
15. juulil 2015 kukkus Bush oma kodus Kennebunkportis, Maine'is, ja murdis kaelalüli.
18. jaanuaril 2017 viidi ta Houstoni Metodisti haigla intensiivraviosakonda, kus teda rahustati kopsupõletikust tuleneva ägeda hingamisprobleemi raviks.
22. aprillil 2018, pärast Bushi abikaasa Barbara matuseid, sattus ta haiglasse sepsise tõttu ja sattus intensiivravi alla.
Bush koos Bill Clintoniga 2006. aastal
Surm
Bush suri 30. novembril 2018 oma kodus Houstonis 94-aastaselt Parkinsoni tõvega seotud tüsistuste tagajärjel. Riiklikud matused toimusid Washingtoni riiklikus katedraalis.
Tunnustusi ja kaastunnet avaldasid endised presidendid Jimmy Carter, Bill Clinton, George W. Bush ja Barack Obama ning ametisolev president Donald Trump. Ta lebas riigikorras Ameerika Ühendriikide Kapitooliumis ja maeti oma abikaasa kõrvale George Bushi presidendikirjastusse.
Bushi kirst Ameerika Ühendriikide Kapitooliumi hoones
Muud nimed
Kuna Bushil oli sama ees- ja perekonnanimi kui tema pojal, kutsuti teda sageli George H. W. Bushiks või George Bush Sr. (George Bush senior). Mõned inimesed kutsuvad teda "41" või "Bush 41", sest ta oli 41. president.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli George Herbert Walker Bush?
V: George Herbert Walker Bush oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees, kes oli aastatel 1989-1993 Ameerika Ühendriikide 41. president. Ta oli ka 43. asepresident aastatel 1981-1989, suursaadik ÜRO juures, kongresmen ja keskluureteenistuse direktor.
K: Millal ta presidendina töötas?
V: George Herbert Walker Bush oli president aastatel 1989-1993.
K: Millised teised rollid olid tal enne presidendiks saamist?
V: Enne presidendiks saamist oli George Herbert Walker Bush erinevatel ametikohtadel, näiteks 43. asepresidendina Ronald Reagani administratsiooni ajal, suursaadikuna ÜRO juures, kongresmenina ja keskluure direktorina.
K: Kes oli tema abikaasa?
V: Tema abikaasa oli Barbara Bush, kellega ta abiellus 1945. aastal kuni oma surmani 2018. aastal.
K: Mitu last neil oli?
V: Neil oli koos kuus last, sealhulgas nende poeg George W. Bush, kellest sai Ameerika Ühendriikide 43. president, ja nende poeg Jeb Bush, kellest sai 1998. aastal Florida kuberner.
K: Millised olulised sündmused juhtusid tema eesistumise ajal?
V: Oma eesistumise ajal viis George Herbert Walker Bush Ameerika läbi külma sõja lõpu, juhtis Panama sissetungi ja Pärsia lahe sõda ning allkirjastas Ameerika Ühendriikide puuetega inimeste seaduse, mis keelas puuetega inimeste diskrimineerimise. Ta allkirjastas ka NAFTA, mis jõustus 1994. aastal, ning nimetas ametisse kaks ülemkohtu kohtunikku, David Souteri ja Clarence Thomase.
Küsimus: Kuidas on ta presidentide seas järjestatud? V: Ajaloolased peavad teda keskmisest paremaks presidendiks.
Otsige