Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi on haigus, mis kahjustab aeglaselt kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteem koosneb ajust ja selgroost. Kui inimene haigestub Parkinsoni tõvesse, surevad aju ühes osas dopamiini tootvad rakud. Dopamiinirakud saadavad teavet teistele rakkudele, mis paneb meid tegema tegevusi, mida me teeme. Seetõttu mõjutab Parkinsoni tõbi peamiselt keha motoorset süsteemi.
Parkinsoni tõbi on haigus, mis aja jooksul süveneb. Tavaliselt haigestuvad inimesed Parkinsoni tõvesse, kui nad on üle 50 aasta vanad. Seda on arstidel mõnikord väga raske avastada.
Sir William Richard Gowers Parkinsoni visand.
Põhjustab
Arstid uurivad Parkinsoni tõve täpseid põhjuseid. Öeldakse, et Parkinson areneb geneetiliste vigade ja mitmete võimalike mõjutuste kombinatsiooni kaudu, kuid palju ei ole teada. Arstid on avastanud mõningaid vihjeid põhjuse(te) kohta. Selle põhjuseks on spetsialiseerunud ganglionide hävimine ajus. Neurotransmitteri dopamiini tootmine väheneb. Parkinsoni tõbi võib olla ka geneetiline. Kuid uuringud näitavad, et geneetiline Parkinsoni tõbi ei ole normaalne ja on haruldane. Parkinsoni tõbi esineb sagedamini nende seas, kes töötavad pestitsiididega või kellel on olnud peavigastusi.
Uuringud näitavad, et inimesed haigestuvad Parkinsoni tõvesse pisut harvemini, kui nad suitsetavad sigarette.
Sümptomid
Parkinsoni tõbi võib põhjustada, et aju ei reageeri. Patsient võib halvatuks jääda. Haigus võib anda patsiendile aeglase reaktsiooniaja ja halva koordinatsiooni käe ja aju vahel.
See kahjustab patsiendi liikumisoskust ja kõnet. Samuti võib see mõjutada meeleolu, käitumist ja mõtlemist. Parkinsoni tõve tavaline sümptom on värinad. Tremori tõttu värisevad inimeste käed, jalad ja käed. Mõned sümptomid on nahaprobleemid, depressioon ja neelamisraskused.
Parkinsoni tõve sümptomiteks on jäigad lihased ja liikumisraskused. See haigus annab patsientidele aeglase reaktsiooniaja. See raskendab neil lihtsaid asju, nagu kõndimine ja rääkimine. Samuti põhjustab see depressiooni ja muid emotsionaalseid muutusi.
Ravimid
Parkinsoni tõbe ei saa veel täielikult ravida. Sellegipoolest on inimesed püüdnud seda ravimite abil ravida. Üks ravi on kaotada kaotatud dopamiini tagasi. Dopamiiniretseptorite agonistideks kutsutud ravimite rühm toimib ajju pannes sarnaselt dopamiiniga. Sellesse rühma kuulub neli erinevat ravimit. Paljud patsiendid võtavad ühte neist koos teise ravimiga. Seda teist ravimit nimetatakse L-dopaks. Erinevalt dopamiinist võib L-dopa siseneda ajju. Dopamiin ei pääse ajju. Seetõttu võtavad paljud patsiendid L-dopa ja dopamiini koos. Alguses aitab L-dopa palju. Kuid haiguse arenedes ei toimi L-dopa enam nii hästi. Kaks muud kasutatavat ravimit on antikolinergikumid ja selegiliin. Need mõlemad aitavad sümptomeid vähendada. Antikolinergikumid aitavad patsiendil lõpetada värisemise. Selegiliin on mõeldud kesknärvisüsteemi närvide kaitsmiseks. Selegiliini ei kasutata sageli. Seda seetõttu, et puuduvad tõelised tõendid, et see aitab.
Aju süvastimulatsioon (DBS) on operatsioon, mida kasutavad mõned inimesed, kes kannatavad Parkinsoni tõve all.
