Ameerika Ühendriikide 2000. aasta presidendivalimised olid tihedalt jälgitav ja vastuoluline võistlus demokraatide kandidaadi Al Gore'i, tollase asepresidendi ja vabariiklaste kandidaadi George W. Bushi, Texase toonase kuberneri ja endise presidendi George H. W. Bushi poja vahel. Valimiskampaania keskendus enamasti sisepoliitikale — eelarvele, maksudele ja sotsiaalprogrammide reformile — kuid olulised olid ka moraaliküsimused ja välispoliitika. Kampaaniate käigus mängis rolli ka eelkäiva administratsiooni skandaal: Clinton ja Gore ei teinud sageli ühiskampaaniaid, osalt Lewinsky skandaali järel tekkinud avaliku tähelepanu tõttu.

Kandidaadid ja kampaania

Ametisolev demokraatlik president Bill Clinton ei saanud kandideerida kolmandaks ametiajaks ning asepresident Gore sai demokraatide kandidaadiks. Bushi peeti varakult vabariiklaste kandidaadi favoriidiks ning vaatamata vastuolulisele eelvalimislahingule senaator John McCaini ja teistega, kindlustas ta kandidaadi koha Super-teisipäevaks. Kandideerisid ka mitmed kolmanda partei kandidaadid, kõige silmapaistvamalt Ralph Nader. Bush valis kandidaadiks endise kaitseministri Dick Cheney ja Gore valis kandidaadiks senaator Joe Liebermani.

Valimispäev ja Florida olulisus

Valimipäeval 7. novembril 2000 osutusid tulemused mitmes osariigis erakordselt tihedaks. Erinevus Electoral College häälte osas kujunes väga väikseks, kuid otsustavaks sai Florida, mille 25 valijahäält määras lõplikult presidendi. Florida hääletamine oli keeruline mitmel põhjusel: kasutusel olid erinevad hääletamissüsteemid (sh auguga paberhääletused ehk punch-card ballotid), mis tekitasid probleeme nagu nii-öelda „hanging chads” (mittetäielikult läbi löödud augutükid), ning Palm Beachi maakonna segadust tekitanud „butterfly” (liblikas) hääletuskaart, mis eksitas mitmeid valijaid.

Ümberarvestused, kohtulahingud ja kõrgema kohtu otsus

Pärast esialgset tulemuste loendamist algasid Florida osariigis ümberarvestused ja mitu kohtuvaidlust. Gore nõudis käega tehtavaid ümberarvestusi teatud maakondades, väites, et automaat- ja masinaarvestused ei kajasta kõiki hääli korrektselt. Vabariiklaste õigusmeeskond püüdis ümberarvestusi peatada ja tõlkida kohtuenimuse oma kasuks. Florida osariigi ametnikud ja sekretär (Florida Secretary of State) jõudsid mitmete otsusteni ning Florida ülemkohus andis alguses käsu jätkata teatud käsitsi ümberarvestusi.

Vaidlus jõudis lõpuks USA Ülemkohtuni juhtumis Bush v. Gore. 12. detsembril 2000 andis Ülemkohus vaieldava otsuse, millega peatati osade ümberarvestuste jätkamine. Kohtu enamus leidis, et Florida erinevate maakondade ümberarvestuste nõuded ja standardid rikuvad Ühendriikide põhiseaduse võrdse kohtlemise (Equal Protection) põhimõtteid ning et aega ei olnud riiklikult aktsepteeritavate standardite kehtestamiseks enne aegumist (sealhulgas „safe harbor” tähtaja lähedust). Otsus oli 5–4 ja see lõplikult lõpetas laiemad ümberarvestused, mille järel Florida ametlikult certifitseeris Bushi võitjaks.

Tulemused ja formaalsused

  • Valimipäev: 7. november 2000
  • USA Ülemkohtu otsus: 12. detsember 2000 (Bush v. Gore)
  • Valijamehed (Electoral College): George W. Bush 271, Al Gore 266. Lisaks oli üks Washingtoni kolumblia (D.C.) valijamees, kes kavatsevalt ei hääletanud presidendikandidaadi poolt (abstention), mis tähendab, et valijameeste antud hääli arvestati kokku 537.)
  • Rahvahääletus: Al Gore võitis rahvahääletuse ligikaudu 543 895 häälega — see tähendab, et valimised olid erakordselt ebatraditsioonilised selle poolest, et võitja Electoral College’is jäi maha rahvahääletuse võitjast.
  • Florida lõplikult sertifitseeritud margin oli erakordselt väike — Bush võitis Floridas ametliku lõpptulemuse järgi vaid 537 häälega.

Tagajärjed ja pärand

2000. aasta valimiste järel puhkes pikk poliitiline ja õigusalane debatt. Paljud vaidlused puudutasid valimissüsteemi usaldusväärsust, paber- versus elektrooniliste süsteemide turvalisust ning hääletamiskaartide ja -protseduuride kujundamise tähtsust. Ühe konkreetse tagajärjena kiirustati valitsustasandil hääletamissüsteemide parandamisega: 2002. aastal võeti vastu Help America Vote Act (HAVA), mis eraldas vahendeid moodsamate hääletamismasinatega varustamiseks, tõstis valimisõpetuse standardeid ja parandas valimiste haldamise regulatsioone.

Kohtuotsus Bush v. Gore jäi vastuoluliseks ja on saanud tugevat kriitikat nii juriidiliselt (seoses otsuse põhjenduste ja proportsioonidega) kui poliitiliselt (seoses küsimustega kohtunike erapooletuse ja poliitilise taustaga). Valimiste tulemus mõjutas ka USA sisepoliitikat ja julgeolekupoliitika suundi järgmiste aastate jooksul; George W. Bushi administratsioon tõusis võimule ajaperioodil, mis viis oluliselt muutunud välispoliitiliste otsusteni pärast 11. septembrit 2001.

Kokkuvõte

2000. aasta presidendivalimised jäid ajalukku tiheda võitluse, Florida ümberarvestuse ja ülemkohtu otsuse tõttu, mis määras lõpliku võitja. Valimised tõid esile mitmeid vigu ja kitsaskohti Ameerika valimissüsteemis ning olid katalüsaatoriks mitmetele reformidele ja pikaajalistele aruteludele valimiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse teemal.