Indiana on USA osariik Põhja-Ameerika kesklääne ja Suurte järvede piirkonnas. Selle pealinn ja suurim linn on Indianapolis. Teised kuulsad linnad ja asulad on Bloomington, Gary, Ft. Wayne, South Bend, Evansville, Muncie ja Marion. Indianas elavaid inimesi kutsutakse mõnikord hoosiers'ideks. Indiana riigilind on kardinal. Indiana riigilill on pioon. Indiana osariigi puu on tulbipuu. Indianal on piirid nelja teise osariigiga: Illinois, Kentucky, Michigan ja Ohio. Samuti puutub ta kokku Michigani järvega, mis on ainus Suurtest järvedest, mis asub täielikult Ameerika Ühendriikide sees.

Asend ja maastik

Indiana asub Kesk-Läänes, Lõuna-Ülem-Needraterjaliga piirnevas piirkonnas. Riigi maastik on valdavalt lamedast veidi laineliseks põllumajandusmaaks, ida- ja lõunaosas leidub ka nõlvakaid ning jõeorusid. Olulisemad jõed on Ohio ja Wabash, Ohio jõe äärsed alad eraldavad Indianat osaliselt Kentucky osariigist. Põhjaosas on liivased rannikualad Michigani järve kaldal, kus asub ka tuntud Indiaana Dunesi ranna- ja kaitseala.

Ajalugu lühidalt

Indiana sai Ühendriikide osariigiks 11. detsembril 1816. Sajandivaietega kasvas piirkond kiiresti tänu põllumajandusele, raudteedele ja hiljem tööstusele. 19. ja 20. sajandil tõusis Indiana tähtsaks autotööstuse ning masinavalmistuse keskuseks. Suurte linnade ja rannikuäärsete alade kujunemisega tekkisid olulised haridus- ja kultuurikeskused, näiteks Bloomington (Indiana University) ja Indianapolis (suurim linn ja kultuurikeskus).

Rahvastik ja linnad

Indianas elab ligikaudu 6–7 miljonit inimest (2020. aasta rahvaloenduse järgi umbes 6,8 miljonit). Suurim ja kiiremini kasvav linn on Indianapolis, mis on ka osariigi administratiivne ja majanduslik keskus. Muud suuremad linnad on eelpool nimetatud Bloomington, Ft. Wayne, South Bend ja Evansville.

Majandus

Indiana majandus põhineb mitmel sambal:

  • tööstus ja tootmine — auto- ja masinaehitus, tarbekaupade ning elektroonika tootmine;
  • põllumajandus — mais, sojaoad ning piima- ja loomakasvatus on olulised; Indiana on ühtlasi tuntud ka toidutööstuse poolest;
  • transport ja logistika — osariigi hea teede- ja raudteeühendus teeb sellest olulise transpordisõlme;
  • tervishoid ja haridus — suur tööandjate grupp, eriti ülikoolide ja haiglate ümbruses.

Kultuur ja sport

Indiana kultuuris on tugevalt esindatud maakoha pärand, kõrge tähtsus on korvpallil — osariiki peetakse üheks korvpalli sünnikohtadest maapiirkondade tippliigani. Tuntuim spordisündmus on aga autosport: Indianapolisis toimuv Indianapolis 500 on maailmakuulus. Lisaks on Indiana rikas muusika-, teatri- ja festivalitraditsioonide poolest.

Haridus ja teadus

Indianas asub mitu tuntud kõrgkooli ja uurimiskeskust. Suuremad ülikoolid meeldivad nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele üliõpilastele, pakkudes programme inseneriteaduses, meditsiinis, äris ja humanitaarteadustes. Ülikoolid on olulised ka kohalikule majandusele ja regionaalsele innovatsioonile.

Loodus ja turism

Turiste tõmbavad Indiana Dunesi liivarannad Michigani järve ääres, rahvuspargid, ajaloolised talumajapidamised ning linnade kultuuriasutused. Indianapolis pakub muuseume, ringteid ja monumentaalseid vaatamisväärsusi. Loodushuvilistele on huvipakkuvad rannikualad, metsad ja jõeorgud.

Kliima

Kliima on valdavalt mõõdukalt mandriline (humide continental): suved võivad olla soojad ja niisked, talved külmad ning aeg-ajalt saabub lund ja jäidet. Põhjaosas mõjutab Michigani järv kohalikku ilma, andes talvedes rohkem lund rannikualadele. Lõunaosad võivad talvedel olla veidi leebemad.

Transport ja ühendused

Indiana on läbi aegade olnud tähtis transpordisõlm: kiirete maantee- ja raudteevõrkude tõttu on võimalik jõuda kiiresti nii naaberosariikidesse kui ka suurematesse Kesk-Lääne keskustesse. Indianapolisis asub suur lennujaam ja mitmed kaubasõlmed, mis toetavad nii reisija- kui ka kaubaliiklust.

Kokkuvõttes on Indiana mitmekülgne osariik, kus kohtuvad tööstus, põllumajandus, haridus ja tugev kultuurielu. Riigi strateegiline asend Kesk-Läänes ja ligipääs Michigani järvega on teinud temast olulise osa Ameerika Ühendriikide majandus- ja kultuurimaastikust.