Indre: Kesk-Prantsusmaa jõgi — Loire'i vasak lisajõgi ja departemangud
Avasta Indre — Kesk-Prantsusmaa maaliline Loire’i vasak lisajõgi, mis annab nime Indre ja Indre-et-Loire’i departemangutele. Loodus, ajalugu, kultuur.
Koordinaadid: 47°14′2″N 0°11′0″E / 47.23389°N 0.18333°E / 47.23389; 0.18333
Indre on jõgi Kesk-Prantsusmaal, Loire'i jõe vasakpoolne lisajõgi. Indre ja Indre-et-Loire'i departemangud on nimetatud selle jõe järgi.
Indre algab Kesk-Prantsusmaa madalikualal, regiooni tuntud looduspargi Parc naturel régional de la Brenne ümbrusest, ja kulgeb peamiselt lääne-suunda enne suubumist Loire'i. Jõe voolu iseloomustavad vahelduvad laiad orgud, niisked sooalad ja põllumajandusmaastikud; kõrgemate kallastega lõigud on harvemad.
Peamised omadused ja pikkus
Indre pikkus on ligikaudu umbes 279 km ning selle kohaliku vesikonna pindala on mitmetes allikates hinnatud tuhandetes ruutkilomeetrites. Suubub Loire'i Indre-et-Loire departemangu territooriumil. Jõgi ei ole tavaliselt sobiv suuremahuliseks laevanduseks, kuid seda kasutatakse kohaliku veetranspordi, vaba aja veetmise ja kalapüügi jaoks.
Linnad ja haldusüksused
Indre läbib või kulgeb lähedal mitmete linnade ja alevike juurde, sh Le Blanc, Châteauroux ja Loches. Jõgi andis nime ka kahele departemangule: Indre ja Indre-et-Loire, mis paiknevad selle vooluala läheduses või selle ääres.
Kasutus, loodus ja kaitse
- Keskkond: Indre vooluala on koduks mitmesugustele mageveekaladest (nt forellid) kuni rändlindude pesitsus- ja peatumispaikadeni. Pealikud sood ja väikesed järved peegeldavad piirkonna liigirikkust.
- Majanduslik kasutus: Jõge on ajalooliselt kasutatud seadmete käitamiseks (vesivardad, vesiveskid) ning veevõtuks põllumajanduses. Tänapäeval on tähtis ka turism — kanuumatkade ja kalastuse tõttu.
- Kaitse: Peatükid jõe ümbritsevast maastikust kuuluvad looduskaitse- ja puhkealade hulka, eriti Brenne piirkonnas, kus on mitmeid kaitstavaid soid ja järvekesi.
Veesüsteemi käitumine
Indre veetase varieerub aastaaegade lõikes: kevadel ja sügisel esineb sageli kõrgemaid veetasemeid (sademete ja sulavee tõttu), suvekuudel võivad sektsioonid jääda madalamaks. Kohalikud omavalitsused ja veemajanduse teenistused jälgivad üleujutuste riske ja rakendavad vajadusel kaitsemeetmeid.
Kokkuvõttes on Indre oluline regionaalne jõgi Kesk-Prantsusmaal nii loodusliku mitmekesisuse, ajaloolise pärandi kui ka kohaliku majanduse ja vaba aja veetmise seisukohalt. Selle org ja veekogu kujundavad tugevalt ümbruskonna maastikku ja kultuuripärandit.
Geograafia
Indre'i jõe pikkus on 279,3 km ja valgala pindala 3428 km22 , millest 18,29% on metsad ja 77,86% kasutatakse põllumajanduses.
Selle keskmine aastane vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on Lignières-de-Touraine'i jõe ääres Indre-et-Loire'is 18,7 m/s (660 kuupmeetrit/s). 3
Kuu keskmine vooluhulk (3m/s) Lignières-de-Touraine'is
Kursus
Indre algab Monts de Saint-Marien'i mägedes, Keskmassiivi edelaosas, Saint-Priest-la-Marche'i kommuunis, Cheri departemangu lõunaosas, Creuse'i departemangu piiri lähedal, umbes 405 m kõrgusel.
Indre voolab loodes ja läbib Indre ja Indre-et-Loire'i departemangud, mis asuvad Centre-Val de Loire'i piirkonnas, ning kokku 58 omavalitsusüksust, millest enamik asub Indre'i departemangus; peamised omavalitsusüksused on järgmised:
- Centre-Val de Loire'i piirkond
- Cher: Saint-Priest-la-Marche
- Indre: Sainte-Sévère-sur-Indre, La Châtre, Ardentes, Châteauroux, Villedieu-sur-Indre, Buzançais, Saint-Genou, Châtillon-sur-Indre.
- Indre-et-Loire: Loches, Montbazon, Azay-le-Rideau.
Lõpuks suubub see Loire'i jõkke Avoine'is, Indre-et-Loire'i departemangus.
Peamised lisajõed
Peamised Indre'i jõe lisajõed on:
| Vasakpoolsed lisajõed:
| Paremate lisajõgedega:
|
Galerii
· _-_Vue_vers_Sainte-Sévère-sur-Indre.jpg)
Indre Pouligny-Saint-Martinis.
· 
Indre'i jõgi Châteauroux's.
· 
Châteauroux'd ja Déols'i ühendav sild.
· 
Indre Loches'is.
Seotud leheküljed
Otsige