Ameerika Ühendriikide osariigid: definitsioon, volitused ja esindatus

Mis on osariigi ülesehitus ja valitsemine?

Igal osariigil on oma põhiseadus või muu asutav õigusakt, mis määratleb valitsemise struktuuri ja kodanike õigused selles osariigis. Tavapäraselt koosneb osariigi valitsus kolmest harust:

• Seadusandlik haru – enamikes osariikides on kakskamaraline seadusandlik kogu (kuivõrd föderaalsel tasandil), kuid Nebraska on erandiks ja omab ühekamaralist (unicaameral) seadusandlikku kogu.
• Vastutav (täitev) haru – juhib osariigi täitevvõimu, milles olulise rolli mängib kuulus kuberg (governor) ning sageli ka asekuberg (lieutenant governor) ja teised valitud ametnikud.
• Kohtuvõim – koosneb osariigi kohtusüsteemist, mille tippuks on osariigi kõrgeim kohus (state supreme court). Kohtud lahendavad riigiõiguse alaseid vaidlusi; föderaalküsimused võivad jõuda föderaalkohtusse.

Millised volitused kuuluvad osariikidele?

Osariikide volitused tulenevad peamiselt asjaolust, et föderaalvalitsus saab ainult need volitused, mis on föderaalpõhiseadusega antud. Kõik muud volitused jäävad osariikidele (10. paranduse põhimõte). Peamised osariikide ülesanded ja volitused on:

• Avalik kord ja julgeolek (criminal law, politsei- ja karistuspoliitika).
• Haridus – koolide ja osariikliku haridussüsteemi korraldamine.
• Perekonnaõigus ja pärandiasjad – abielu-, lahutuse-, hooldus- ja pärimisseadused.
• Omandiõigus ja kaubitsemine – kinnisvara- ja lepingulised suhted, kohaliku äritegevuse reeglid.
• Tervishoid ja avalikud teenused – osariiklikud terviseprogrammid, sotsiaaltoetused ja meditsiiniteenused.
• Maksustamine – enamik osariike kogub oma makse (nt tulumaks, käibemaks), kuigi föderaalvalitsusel on oma maksusüsteem.
• Regulatsioonid ja litsentsid – kutsealased load, kaubandus- ja keskkonnanõudedonk.

Samal ajal on föderaalsel valitsusel teatud ülalt-alla volitused (nt riigikaitse, rahvusvaheline kaubandus, immigratsioon). Mõned küsimused jagunevad – näiteks rahvusvaheline ja osariikidevaheline kaubandus on peamiselt föderaali pädevuses (commerce clause), kuid sageli on valdkonnad kattuvad ning tekivad kohtuvaidlused pädevuse piiride üle.

Osariikide suhted ja kohustused

Osariigid peavad omavahel arvestama mitmete põhiseaduslike printsiipidega:

• Full Faith and Credit – osariigid peavad tunnustama teiste osariikide ametlikke dokumendid ja kohtulahendeid.
• Privileges and Immunities – osariikide elanikud peavad saama teistes osariikides teatud põhilisi õigusi ilma ebavõrdse diskrimineerimiseta.
• Ekstraditsioon – kriminaalasjades võivad osariigid anda teineteisele üle kahtlustatavaid või süüdi mõistetuid isikuid.
• Osariigid võivad sõlmida interstate compacts (osariikidevahelisi kokkuleppeid) konkreetses valdkonnas, kuid paljud sellised kokkulepped vajavad Kongressi nõusolekut.

Esindatus föderaaltasandil ja valimissüsteem

Osariikide esindatus Ameerika Ühendriikide valitsuses toimub kahes ahelas:

• Senat – iga osariik valib kaks senaatorit, sõltumata osariigi rahvaarvust; seega on iga osariigi esindatus senatis võrdne.
• Esindajatekoda (House of Representatives) – saadikute arv osariigis sõltub osariigi rahvaarvust; saadikuid jaotatakse ümber iga 10 aasta järel toimuvast rahvaloenduse (census) tulemuste alusel.

Presidendi valimisel osalevad osariigid valijameeste kaudu: iga osariik annab valimiskolleegiumisse sellise arvu valijaid, mis võrdub osariigi senatoriite ja esindajatega kokku. Washington D.C. ei ole osariik, kuid Washington D.C. sai 23. parandusega õiguse kolmele valijamehele. See tähendab, et presidendivalimiste elektoraat peegeldab nii osariikide kui ka D.C. esindatust.

Territoriaalsed erisused ja osariikide nimed

Mõned Ameerika Ühendriikide territoriaalsed üksused ei ole osariigid (nt Puerto Rico, Guam, Ameerika Samoa, Põhja-Mariaanid) – neil on erinev õiguslik staatus ja mõnel juhtudel piiratud kodanikuks olemise määratlus. Samuti kasutavad neli osariiki ametlikult terminit "commonwealth" (Commonwealth of Kentucky, Commonwealth of Massachusetts, Commonwealth of Pennsylvania ja Commonwealth of Virginia) – see on peamiselt ajalooline nimetus ega muuda nende põhiseaduslikku staatust osariikidena.

Osariikide haldusjaotused võivad kanda erinevaid nimetusi: enamikus osariikides kasutatakse terminit maakond, kuid Louisiana kasutab parishes (parish), Alaska kasutab boroughs jms. Need haldusüksused ei ole suveräänsed riigid, vaid saavad volitusi osariikide valitsustelt.

Kuidas tekib uus osariik?

Uue osariigi vastuvõtmiseks on vaja Kongressi akti: tavaliselt eraldab Kongress territooriumi, mille elanikkond seejärel koostab põhiseaduse (enabling act), mis kongressi heakskiidul ja presidendi allkirjaga saab osariigi staatuse. Ajalooliselt on nii moodustatud kõik 50 osariiki; praegu on aga uute osariikide tekkimisel juriidilised ja poliitilised takistused.

Lisamärkus kodakondsuse ja liikumise kohta

USA kodakondsus on nii föderaalne kui ka osariiklikul tasandil tunnustatud — 14. parandus kinnitab föderaalset kodakondsust, samas jäävad teatud õigused ja kohustused osariikide pädevusse. Õigus vabalt riigisiseselt liikuda on üldreegel; riigisisese liikumise piiranguid võib rakendada väga spetsiifilistes olukordades (nt kohtumäärused, vangistusest vabanemise piirangud, ajutised julgeolekupõhjused), kuid põhjendatud piirangud on erand ja neid kontrollivad kohtud.

See kokkuvõte annab ülevaate osariikide olemusest, volitustest ja esindatusest Ameerika Ühendriikide föderaalsetes institutsioonides. Kui soovite, võin lisada näiteid konkreetsete osariikide organite kohta (nt California või Texas), selgitada täpsemalt föderaalse ja osariigi pädevuse piire või kirjeldada osariikidevalimiste protseduure ja initatiivide süsteemi.