Arizona on Ameerika Ühendriikide osariik. Seda peetakse Ameerika Ühendriikide edelaosa osaks ja see piirneb idas New Mexico, põhjas Utahiga, loodes Nevadaga, läänes Californiaga, selle kirdenurk puudutab osa Colorados, seda piirkonda tuntakse nelja nurga all. Arizonast lõuna pool asub riik Mehhiko, millega tal on 389 miili (626 km) pikkune ühine piir. Osariiki nimetatakse "Grand Canyoni osariigiks" ja "vase osariigiks", sest seal asub Grand Canyon ja selle maardlatest on saadud suures koguses vaske.

Arizona sai osariigiks 14. veebruaril 1912 ja sai 48. osariigina Ameerika Ühendriikidesse vastu võetud. Osariigi pealinn on Phoenix, mis on ka osariigi suurim linn. Phoenix on USA suurim pealinn.

Arizona kliima võib olla väga kuum. Phoenixis on suvel keskmine temperatuur umbes 42 kraadi Celsiuse järgi 107 kraadi Fahrenheiti.

Geograafia ja loodus

Arizona pindala on ligikaudu 295 000 km², mistõttu on see üheks suuremaks osariigiks USA-s. Maastik on väga mitmekesine: lõunaosa hõlmab Sonora kõrbi ja madalikke, keskmises osas on kõrged tasandikud ja vulkaanilised mäeahelikud, põhjas aga kõrgemad laialdased platood ja mäed. Osariigi kõrgeim tipp on Humphreys Peak Flagstaffi lähedal (umbes 3850 m), madalaimad alad asuvad Colorado jõe orus.

Arizonas on palju olulisi jõgesid, neist tähtsaim on Colorado River, mis moodustab osa osariigi läänepiirist ja on olulise vee- ning hüdroenergia allikas. Mõned teised jõed on Salt River ja Gila River.

Looduslik mitmekesisus hõlmab kaktuseid (sh saguaro), kõrbeelustikku, metsamaastikke ja ka alpinaalseid alasid, kus talvel sajab lund. Arizonas asub mitu riiklikku ja osariiklikku parki, sealhulgas kuulus Grand Canyon National Park, Petrified Forest, Saguaro National Park ning Monument Valley maastikud.

Ajalugu ja pärimus

Enne Euroopa saabumist elas Arizonas palju põlisrahvaid, sealhulgas Navajo (Diné), Hopi ja Apache hõime. Need rahvad on jätnud alale rikkaliku kultuuripärandi, kunstipraktikad ja traditsioonid, ning paljudel on tänagi suured reservatsioonid osariigis (näiteks Navajo rahvuse maa, mis on USA suurim indiaanireservatsioon).

16.–19. sajandil avastasid ja koloniseerisid seda piirkonda hispaanlased, hiljem kuulus see Mehhikole. Pärast Mehhiko–Ameerika sõda ja Gadsdeni ostu 19. sajandi keskpaigas liikus piirkond Ameerika Ühendriikide kontrolli alla. Arizona territoriaalajalugu hõlmab ka kaevandamist ja laialdasi migratsioone lõunast ja idast. Osariigiks sai Arizona 1912. aastal.

Inimesed ja linnad

Arizonas elab ligikaudu umbes 7 miljonit inimest (sõltuvalt rahvaloenduse ja hinnangute uuendustest). Suurimad linnad on Phoenix (pealinn ja suurim linn), Tucson, Mesa, Chandler, Glendale ja Scottsdale. Phoenixi ja selle ümbruse suurpäraslinnade metropol kasvab kiiresti ning on tuntud nii ärikeskkonna kui ka elukalliduse poolest võrreldes teiste suurlinnadega.

Osariigi elanikkond on etniliselt mitmekesine, suur osa on hispaanlastest/ladinaameeriklastest ning märkimisväärne osa koosneb põlisrahvaste kogukondadest.

Majandus

Arizona majandus põhineb mitmel sektoril:

  • Kaevandamine: vaske (copper) nimetatakse jätkuvalt üheks oluliseimaks loodusvaraks — seetõttu ka hüüdnimi "vase osariik".
  • Turism: Grand Canyon, rahvuspargid, maismaa- ja linnaturism toovad igal aastal miljoneid külastajaid.
  • Põllumajandus: Kuivades tingimustes kasutatakse kastmissüsteeme — kasvatatakse tsitruselisi, puuvilla, köögivilju jm.
  • Tehnoloogia ja teenused: Phoenixi ja Tucsoni ümbruses on palju tehnoloogiaettevõtteid, meditsiini- ja finantsteenuseid.

Kliima ja ilmastikunähtused

Arizonas esinevad väga erinevad kliimatingimused. Lõuna- ja keskosa on valdavalt kõrbe- ja poolkõrbeline, kus suved on väga kuumad ja kuivad. Phoenixi piirkonnas võivad suvekeskmised kõrged temperatuurid tõusta juba mainitud 42 °C ümber, kuid öised miinimumid on palju madalamad.

Suve lõpus ja varasügisel on monsoon-hooaeg, kui Lõuna-Ameerikast võetakse juurde niiskust ja tekivad tugevad äikesetormid, intensiivsed vihmasajud ja võimalikud üleujutused. Põhjaosas, eriti kõrgematel aladel nagu Flagstaff, on kliima jahedam ning talvel sajab lund, võimaldades talispordi tegevusi.

Transport ja ühendused

Arizonat läbib mitu olulist maanteed: Interstate 10 läbib osariigi itta-läänt, I-17 ühendab Phoenixi Flagstaffiga ja I-8 kulgeb lõunaosas. Suurim lennujaam on Phoenix Sky Harbor International Airport, oluline sõlmpunkt Lääne-USA ja rahvusvaheliste lennusuhete jaoks. Tucsonil on oma rahvusvaheline lennujaam ning mitmed väiksemad piirkondlikud lennuväljad teenindavad turismi- ja äritegevust.

Külastamiseks soovitatavad paigad

  • Grand Canyon: üks maailma kuulsamaid loodusimesid — tipptasemel vaateplatvormid, matkarajad ja rafting Colorado jõel.
  • Monument Valley: ikoonilised punased kivimoodustised, mida on sageli nähtud filmides.
  • Saguaro National Park: tutvustab Sonora kõrbekooslusi ja tuntud saguarokaktuseid.
  • Petrified Forest National Park: kivistunud puid ja unikaalseid settekivimeid.
  • Flagstaff ja Sedona: matkamiseks ja loodusvaadete nautimiseks, Sedona on tuntud ka punaste kivide ja vaimsete retriitide poolest.

Kultuur ja haridus

Arizonas on tugevad kultuuritraditsioonid, mida toetavad nii põlisrahvaste pärand kui ka Mehhiko mõjutused. Osariigis on mitmeid ülikoole, näiteks Arizona State University (ASU) Phoenixis ja University of Arizona Tucsonis, mis on tuntud oma uurimistöö ja akadeemilise panuse poolest.

Kokkuvõte

Arizona on mitmekesine osariik, kus kohtuvad kõrbed ja mäed, vanad põliskultuurid ja kaasaegne linnakeskkond. See on oluline nii looduse ja turismi kui ka mäetööstuse ja tarkvaraarenduse keskuseks Ameerika edelaosas. Grand Canyon ja vaskevarud annavad Arizonale erilise koha USA geograafilises ja majanduslikus kaardis.