Suveaeg (DST): mis see on, kellakeeramine, mõju ja riigid
Suveaeg (inglise keeles Daylight Saving Time, lühendiga DST) ehk kellakeeramine on suvine ajavahetus, mille käigus liigutatakse kella korra võrra ettepoole suvekuudel, et õhtune valge aeg oleks pikem. Tavaliselt keeratakse kell suvel ühe tunni võrra ette ja sügisel tagasi, mistõttu muutub päikese tõusu ja loojangu suhteline kellaaeg.
Kuidas ja miks suveaega kasutatakse
Suveaja eesmärk on võtta päevavalgusest rohkem kasu õhtutundidel. Praktikas tähendab see, et inimesed saavad pärast tööpäeva lõppu pikemalt kasutada loomulikku valgust, mis võib soodustada vaba aja veetmist väljaspool kodu ja ostlemist. Mõned peamised põhjused suveaja kasutamiseks:
- Majanduslikud põhjused: kauplused ja meelelahutusärid võivad saada kasu pikematest valgetest õhtutest;
- Liiklusohutus: uuringud näitavad tihti, et valgemad õhtud vähendavad teatud liiklusõnnetuste arvu;
- Energia: suveaeg võib mõnikord vähendada elektri tarbimist valgustuse tarbeks, kuid selle mõju võib olla väiksem või sõltuda piirkonna kliimast ja inimeste käitumisest;
- Sotsiaalsed ja vaba aja argumendid: pikemad õhtud võimaldavad inimestel rohkem aega väljas ja sportimiseks.
Mõjud inimeste tervisele ja igapäevaelule
Kuigi suveaeg võib pakkuda praktilisi eeliseid, on sel ka mitmeid negatiivseid mõjusid. Kellakeeramine segab paljude inimeste päevakava ja une-ärkveloleku rütmi (sirkadiaanrütmi). Mõned teadaolevad mõjud:
- lühiajaline unepuudus ja uinumisraskused;
- suurem risk südame-veresoonkonna probleemide tekkeks paaril esimesel päeval pärast kellakeeramist;
- vähenenud töö- ja õpivõime mõnel inimesel;
- sotsiaalne ja majanduslik kulu riikidele, tööandjatele ja transpordisüsteemidele seoses kellaaja muutmisega.
Teadusuuringud ja riigipoliitika arutelud ei ole jõudnud ühisele lõpliku hinnanguni suveaja kasust võrreldes kahjudega — paljudel juhtudel sõltub see konkreetsest riigist, geograafiast ja elanike elustiilist.
Millal suveaeg algab ja lõpeb
Suur osa riike, mis suveaega kasutavad, nihutab aega ühe tunni võrra. Konkreetne ajakava varieerub:
- Euroopa Liidus (ja paljudes Euroopa riikides) algab suveaeg tavapäraselt viimase pühapäeva öösel märtsis ja lõpeb viimase pühapäeva öösel oktoobris;
- Ameerika Ühendriikides hakkab suveaeg kehtima alates 2007. aastast teise märtsi pühapäeva päeval ning lõpeb esimese novembri pühapäevaga;
- paljud riigid ja piirkonnad kasutavad samuti kohalikku reeglistikku vastavalt oma vajadustele.
Kes kasutab suveaega (näited ja erandid)
Enamik maailma riike suveaega ei kasuta, kuid Euroopas ja Põhja-Ameerikas on see levinud. Mõned riigid, kus suveaeg kehtib või on kehtinud, on:
- Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Ühendkuningriik, Kanadas ja paljud teised.
Samas on nendes riikides mitmeid piirkondi, kus suveaega ei rakendata. Näited:
- Ameerika Ühendriigid: suurem osa Arizonast ja Hawaiist
- Austraalia: Queensland, Lääne-Austraalia ja Põhja-Territoorium
- Kanada: Saskatchewan, välja arvatud mõned kohad Alberta ja Manitoba piiril.
Riigid, kus suveaega ei kasutata
Mõned Euroopa ja maailma riigid ei rakenda suveaega üldse. Näited:
Viimased arengud ja poliitiline debatt
Viimastel aastatel on mitmes piirkonnas toimunud avalik ja poliitiline arutelu suveaja tuleviku üle. Näiteks Euroopa Liidus toimus 2019. aastal laialdane arutelu ja ettepanek lõpetada kellakeeramine liikmesriikide tasandil, kuid lõplik rakendamine on jäänud keerukaks ja ajaliselt pikaks protsessiks. Samuti on mitmes USAs osariigis ja teistes riikides arutatud püsiva suveaja või püsiva talveaja (standardaja) kehtestamist.
Praktilised nõuanded kellakeeramise ajal
- Võtke paar päeva enne muutust harjumuseks minna veidi varem magama, et vähendada ülemineku mõju;
- kui võimalik, vältige oluliste kohtumiste või operatsioonide planeerimist ülekuupäeval;
- paljud elektroonikaseadmed muudavad aega automaatselt, aga kontrollige kellasid ja transpordi/ärikohtumiste aegu;
- pitseerida järjepidev uneaeg ja päevane valgus aitavad kohaneda kiiremini.
Kokkuvõte: suveaeg on kasulik neile, kes soovivad pikemaid valgeid õhtuid ja võimalikke majanduslikke või ohutusalaseid eeliseid, kuid sellega kaasnevad ka tervise- ja logistilised probleemid. Otsus suveaja kehtestamiseks või lõpetamiseks sõltub riigi geograafiast, majandusest ja avalikust arvamusest.
![Kaart, kus on esitatud riigid, mis kasutavad suveaega iga poolkera järgi 2016. aasta septembri seisuga[uuendus] . Põhjapoolkeral suvine suvine suvine suvine suvine suvine suvine suveaeg ei kasutata enam suvine suvine aeg ei ole kunagi kasutatud](https://alegsaonline.com/image/220px-DST_Countries_Map.png)

Kaart, kus on esitatud riigid, mis kasutavad suveaega iga poolkera järgi 2016. aasta septembri seisuga[uuendus] . Põhjapoolkeral suvine suvine suvine suvine suvine suvine suvine suveaeg ei kasutata enam suvine suvine aeg ei ole kunagi kasutatud
USA kuupäevad ja Ühendkuningriigi kuupäevad
Alates 1996. aastast on kõik kellad Euroopa Liidus, mille liige Ühendkuningriik on, muutunud samal kuupäeval ja samal ajal, 01:00 GMT.
- Algab Briti suveaeg: Märtsi viimasel pühapäeval
- Briti suveaeg lõpeb: Oktoobri viimasel pühapäeval
- Briti suveaja kellad lähevad ümber kell 01:00 (1.00) Greenwichi aja järgi (GMT).
- USA 2013 kuupäev: 10. märts
- USA 2012 kuupäev: 11. märts
- USA 2011 kuupäev: 13. märts
- USA 2010 kuupäev: 14. märts
- USA 2009 kuupäev: 8. märts
- USA 2008 kuupäev: 9. märts
Permanent GMT+1
Alaline suveaeg on toetatud mõnes põhjapoolsemas riigis, näiteks Ühendkuningriigis. Seda katsetati Briti standardaja eksperimendis, kus Suurbritannia jäi aastaringselt GMT+1-le. See toimus 27. oktoobrist 1968 kuni 31. oktoobrini 1971.
On tehtud ettepanekud GST+1 talvel ja kahekordse suveaja (GST+2) talvel. Selle poolt on enamik linnaelanikke: lapsed ei pea pärast kooli pimedas koju tulema ning hilisõhtused ja varajased õhtused tegevused tulevad kasuks. Pooldavad ka need, kes on mures õnnetuste pärast, sest nii õnnetused kui ka kütusekulu vähenevad.
Vastu on palju talunikke põhjapoolsetel laiuskraadidel, sest päikesetõus toimuks talvel umbes kell 10:00 hommikul. Kuid 2010. aasta märtsis teatas National Farmers Union, et ta ei ole ühtse/kahekordse suveaja vastu, vaid on tegelikult suhteliselt neutraalne, kusjuures paljud põllumajandustootjad väljendasid, et nad eelistavad muutust.
Automaatne reguleerimine
Enamik arvuteid, mobiiltelefone ja muid internetti ühendatud seadmeid kohandab oma kellad automaatselt suveajale. Mõned vanemad arvutid ei reguleeri aega või reguleerivad seda valesti või valel kuupäeval. Samuti võib rohkem kui ühe operatsioonisüsteemiga arvutite kellaaeg kohanduda valesti kaks korda või rohkem, kui iga operatsioonisüsteem käivitub.
Küsimused ja vastused
K: Mis on suveaeg?
V: Suvine suveaeg (DST) ehk suveaeg (ST) on suveperioodi ajaarvestus, kus suve alguse paiku kella ühe tunni võrra ettepoole ja sügisel ühe tunni võrra tagasi pannakse.
K: Millised on suveaja eelised?
V: DST aitab kauplustele, mis müüvad inimestele pärast tööpäeva lõppu, see ei kahjusta põllumajandustootjaid ja teisi, kelle tööaeg on päikesest tingitud, ning vähendab liiklusõnnetuste arvu. Mõnikord võib see vähendada energiakulusid, kuid võib neid ka suurendada.
K: Kus kasutatakse tavaliselt suveaega?
V: Euroopas ja Põhja-Ameerikas on suveaeg levinud. Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Ühendkuningriigis, Kanadas ja paljudes muudes riikides on suvise ajavahetus kasutusel.
K: Kas Euroopas on ka riike, kus ei ole üleminekuaega?
V: Jah, Island, Venemaa, Valgevene ja mõned Ukraina piirkonnad ei kasuta Eesti ajaarvestust.
K: Kas riikide sees on piirkondi, mis ei kasuta suveaega?
V: Jah - näiteks Ameerika Ühendriikides ei kasuta enamik Arizona ja Hawaii piirkondi suveaega; Austraalias ei ole Queenslandis, Lääne-Austraalias ja Põhja-Territooriumil suveaega; Kanadas ei järgi Saskatchewan, välja arvatud mõned Alberta ja Manitoba piiri äärsed piirkonnad, ning Yukon Territory suveaega.
K: Kas suveaja kasutamine mõjutab energiakulusid?
V: See võib kas vähendada või suurendada energiakulusid, sõltuvalt erinevatest teguritest, näiteks ilmastikutingimustest jne.