Koordinaadid: 35,5° N 98° W

Oklahoma (hääldus /ˌoʊkləˈhoʊmə/) on osariik, mis asub Ameerika Ühendriikide keskosa lõunaosas. Selle rahvaarv oli 2010. aastal umbes 3 751 351 inimest; 2020. aasta rahvaloenduse järgi on elanike arv kasvanud ja on ligikaudu 3,96 miljonit. Osariigi pindala on umbes 68 667 ruutmiili (177 847 km2). Oklahoma on rahvaarvult 28. ja pindalalt 20. suurim osariik. Osariigi nimi tuleneb tšoktawide sõnadest okla ja humma, mis tähendab "punased inimesed". Seda tuntakse ka hüüdnime Sooner State all. Osariik moodustati 16. novembril 1907. aastal India territooriumist. See oli 46. osariik, mis sai Ameerika Ühendriikide osaks. Osariigis elavaid inimesi tuntakse kui Oklahomani või Okiesi inimesi. Osariigi pealinn ja suurim linn on Oklahoma City.

Minevikus kasutati Oklahoma't karjakasvatuse teena, lõunapoolsete asunike asupaigana ja indiaanlaste valitsuse loodud territooriumina. Osariik on suur maagaasi-, nafta- ja toidutootja. Seal on suured tööstusharud lennunduses, energeetikas, telekommunikatsioonis ja biotehnoloogias. Osariigis on üks kiiremini kasvavaid majandusi. Aastatel 2005-2006 oli tal kolmandal kohal sissetulekute kasvuprotsent ja kõrgeim protsentuaalne sisemajanduse kogutoodangu kasv. Oklahoma City ja Tulsa on Oklahoma peamised majanduspiirkonnad. Peaaegu 60 protsenti Oklahoma elanikest elab nendes kahes statistilises suurlinnapiirkonnas.

Oklahomas on väikesed mäeahelikud, preeriad ja idapoolsed metsad. Suurem osa Oklahomast asub Suurtel tasandikel. Seda tabavad regulaarselt rasked ilmad.

Oklahoma kultuuripärand koosneb paljudest kultuuridest pärit elanikkonnast. Nende hulka kuuluvad sakslased, iirlased, britid ja Ameerika põliselanikud. Oklahomas räägitakse üle 25 indiaanlaste keele, mida on rohkem kui üheski teises osariigis. Paljud Oklahoma elanikud usuvad evangeelsesse kristlusse. Osariik on osa Piiblisest vööndist. Oklahoma on üks poliitiliselt konservatiivsemaid osariike, kuid valijate registreerimine on suurim Demokraatliku Partei jaoks.

Geograafia ja loodus

Oklahoma piirneb põhjas Kansasiga, idas Arkansasi ja Missouri osaga, lõunas Texasega ning läänes New Mexico ja Colorado osadega. Osariigi maastik on mitmekesine: lääneosas laiuvad kuivad preeriad ja Suure tasandiku alad, keskosas on rohumaad ja põllumajanduspiirkonnad, idas aga niiskemad metsad ja järsud reljeefid. Tuntud maastikuüksused on näiteks:

  • Wichita mäed ja Wichita Mountains Wildlife Refuge lääne-keskosas;
  • Ouachita mäestik idapoolsetes piirkondades;
  • Suure tasandiku laiendused, mis mõjutavad kliimat ja põllumajandust.

Olulised jõed on Arkansas ja Red River, mis mõjutavad nii transpordi kui ka niisutuse ja looduslike ökosüsteemide olukorda. Osariigis on ka järved, reservuaarid ja hüdroelektrijaamad, mis toetavad veevarude haldust ja vaba aja veetmist.

Kliima ja ilmastikunähtused

Oklahoma asub piirkonnas, mida sageli nimetatakse Tornado alleeks — seal esinevad suvel ja kevadel sageli tugeva äikesetormid, tornadod ja hailstormid. Talved varieeruvad lääne- ja idaosa vahel: ida on enamasti niiskem ja metsasem, lääs kuivem. 1930. aastate põuakriis ja tolmupilved (Dust Bowl) mõjutasid osariigi ajalugu ja põllumajandust märkimisväärselt. Ka tänapäeval on äärmuslikud sademed, põuad ja tormid looduskeskkonna ja majanduse oluline tegur.

Ajalugu ja Põlisrahvad

Algselt elasid tänapäeva Oklahomase aladel mitmed põlisrahvad. 19. sajandil tõi USA poliitika kaasa paljude indiaani hõimude ümberasustamise väidetava "India territooriumi" aladele. Tähtsamad hõimud, kellel on tänini tugev kohalolek ja rahvusliku enesemääramise institutsioonid, hõlmavad Cherokee, Choctaw, Chickasaw, Mus-cogee (Creek) ja Seminole rahvaid ning palju teisi. See pärand on tähtis osa osariigi kultuurist, poliitikast ja majandusest — seal tegutsevad mitmed hõimuvalitsused, haridus- ja tervishoiuasutused ning mängukasiinod, mis annavad tulu ja töökohti.

Olulised ajaloolised sündmused on näiteks osariigi moodustamine 1907. aastal, Dust Bowli mõjud 1930ndatel ning 20. sajandi tööstus- ja naftaärist lähtuv majanduse areng.

Majandus

Oklahoma majandus on mitmetahuline. Traditsioonilised sektorid nagu nafta ja maagaas on jätkuvalt olulised, kuid viimastel aastakümnetel on kasvanud järgmised valdkonnad:

  • Energeetika: nafta, maagaas, tuuleenergia ja petrokeemiatööstus;
  • Põllumajandus: nisu, loomakasvatus ja muud põllukultuurid;
  • Tööstus ja tootmine: masinatööstus, keemiatööstus ja toiduainetetööstus;
  • Lennundus ja kosmos: aeronautikaettevõtted ja sõjaväe‑ühendused, mis toetavad kohalikke tööstusi;
  • Teenused ja tehnoloogia: telekommunikatsioon, tervishoid, finantsteenused ja biotehnoloogia.

Oklahoma City ja Tulsa on piirkonnad, kus toimub suur osa majandustegevusest — seal asuvad ka paljud peakorterid, lennundus‑ ja logistikaettevõtted. Samuti mõjutavad majandust riiklikud ja hõimupõhised ettevõtmised, sealhulgas hasartmängude tulu mõnedes piirkondades.

Rahvastik, kultuur ja keel

Oklahomas on mitmekesine rahvastik koos tugeva põlisrahvaste kogukonnaga ning olulise hispaanlasest elanike kasvu osakaaluga. Nagu mainitud, räägitakse osariigis üle 25 indiaanlaste keelt, mis on rohkem kui üheski teises osariigis Ameerika Ühendriikides. Religiooniliselt on tugev evangeelne kristlus ja see mõjutab nii kultuuri kui ka poliitikat.

Kultuuriliselt on Oklahomal rikkalik pärand: rodeod, lääne‑ ja karjanduse traditsioonid, põlisrahvaste kunst ja tantsud, samuti kaasaegne muusika‑ ja teatrikultuur. Muuseumid, festivalid ja haridusasutused aitavad säilitada ja levitada seda mitmekülgset pärandit.

Poliitika ja haldus

Oklahoma on föderaalses süsteemis osariik, millel on oma valitsuseharud: eksekutiiv, seadusandlik ja kohtulik. Poliitiliselt on osariik viimastel aastakümnetel muutunud enamasti konservatiivseks ja riigipoliitikas domineerivad vabariiklased, kuigi ajalooliselt oli osariik tugev demokraatide toetuse piirkond. Osariigi tase ja kohalikud valimised mõjutavad oluliselt haridust, tervishoidu ja energeetikapoliitikat.

Haridus ja teadus

Oklahoma's on mitmeid tuntud ülikoole ja teadusasutusi, mis toetavad nii kohalikku majandust kui ka kultuuri. Peamised kõrgkoolid on näiteks University of Oklahoma (Norman), Oklahoma State University (Stillwater) ja University of Tulsa. Need õppeasutused on olulised uurimistöö, meditsiini, inseneriteaduse ja ärile suunatud programmiarenduse keskused.

Transport ja infrastruktuur

Osariigis on arenenud maanteevõrk ja mitmed rahvusvahelised lennujaamad, näiteks Will Rogers World Airport Oklahoma Citys ja Tulsa International Airport. Põhimaanteed, nagu Interstate 35, Interstate 40 ja Interstate 44, ühendavad Oklahoma't teiste kesk- ja lõunaosariikidega. Siserannikul asuv Port of Catoosa on üks sisemaa sadama näidetest, mis toetab kaubandust ja logistikat.

Keskkond, puhkus ja turism

Oklahoma pakub mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi: rahvuspargid ja looduskaitsealad, kalastamine, jahipidamine, telkimine ja veespordi võimalused järvedel ning mägistel aladel. Looduslik mitmekesisus, põlisrahvaste kultuurilised vaatamisväärsused, muuseumid ja festivalid moodustavad olulise osa turismipakkumisest.

Tõsised loodusõnnetused ja valmisolek

Arvestades sagedasi torme ja tornadotsooni aset, on osariigil välja arendatud hädaolukordade lahendamise süsteemid ja hoiatustegevused. Ajaloost on meelde jäänud suured tornadosündmused (näiteks 1995. aasta Bridge Creek–Moore ja 2013. aasta Moore'i tornadod), mis on rõhutanud vajadust parema hoone- ja päästemehhanismi järele.

Kokkuvõte

Oklahoma on mitmekesine osariik, kus põimuvad lai loodusmaastik, tugev põlisrahvaste pärand, ener- geetika- ja põllumajandussektorid ning kasvavad tehnoloogia- ja teenindusvaldkonnad. Kuigi ilmastikutingimused võivad olla karmid, on osariigi kogukonnad, ülikoolid ja ettevõtted arendanud lahendusi ja infrastruktuuri, mis toetavad majandust ja kultuurilist elujõudu.