Oklahoma — osariigi ülevaade: geograafia, ajalugu ja majandus

Koordinaadid: 35,5° N 98° W

Oklahoma (hääldus /ˌoʊkləˈhoʊmə/) on osariik, mis asub Ameerika Ühendriikide keskosa lõunaosas. Selle rahvaarv oli 2010. aastal umbes 3 751 351 inimest; 2020. aasta rahvaloenduse järgi on elanike arv kasvanud ja on ligikaudu 3,96 miljonit. Osariigi pindala on umbes 68 667 ruutmiili (177 847 km2). Oklahoma on rahvaarvult 28. ja pindalalt 20. suurim osariik. Osariigi nimi tuleneb tšoktawide sõnadest okla ja humma, mis tähendab "punased inimesed". Seda tuntakse ka hüüdnime Sooner State all. Osariik moodustati 16. novembril 1907. aastal India territooriumist. See oli 46. osariik, mis sai Ameerika Ühendriikide osaks. Osariigis elavaid inimesi tuntakse kui Oklahomani või Okiesi inimesi. Osariigi pealinn ja suurim linn on Oklahoma City.

Minevikus kasutati Oklahoma't karjakasvatuse teena, lõunapoolsete asunike asupaigana ja indiaanlaste valitsuse loodud territooriumina. Osariik on suur maagaasi-, nafta- ja toidutootja. Seal on suured tööstusharud lennunduses, energeetikas, telekommunikatsioonis ja biotehnoloogias. Osariigis on üks kiiremini kasvavaid majandusi. Aastatel 2005-2006 oli tal kolmandal kohal sissetulekute kasvuprotsent ja kõrgeim protsentuaalne sisemajanduse kogutoodangu kasv. Oklahoma City ja Tulsa on Oklahoma peamised majanduspiirkonnad. Peaaegu 60 protsenti Oklahoma elanikest elab nendes kahes statistilises suurlinnapiirkonnas.

Oklahomas on väikesed mäeahelikud, preeriad ja idapoolsed metsad. Suurem osa Oklahomast asub Suurtel tasandikel. Seda tabavad regulaarselt rasked ilmad.

Oklahoma kultuuripärand koosneb paljudest kultuuridest pärit elanikkonnast. Nende hulka kuuluvad sakslased, iirlased, britid ja Ameerika põliselanikud. Oklahomas räägitakse üle 25 indiaanlaste keele, mida on rohkem kui üheski teises osariigis. Paljud Oklahoma elanikud usuvad evangeelsesse kristlusse. Osariik on osa Piiblisest vööndist. Oklahoma on üks poliitiliselt konservatiivsemaid osariike, kuid valijate registreerimine on suurim Demokraatliku Partei jaoks.

Geograafia ja loodus

Oklahoma piirneb põhjas Kansasiga, idas Arkansasi ja Missouri osaga, lõunas Texasega ning läänes New Mexico ja Colorado osadega. Osariigi maastik on mitmekesine: lääneosas laiuvad kuivad preeriad ja Suure tasandiku alad, keskosas on rohumaad ja põllumajanduspiirkonnad, idas aga niiskemad metsad ja järsud reljeefid. Tuntud maastikuüksused on näiteks:

Wichita mäed ja Wichita Mountains Wildlife Refuge lääne-keskosas;
Ouachita mäestik idapoolsetes piirkondades;
Suure tasandiku laiendused, mis mõjutavad kliimat ja põllumajandust.

Olulised jõed on Arkansas ja Red River, mis mõjutavad nii transpordi kui ka niisutuse ja looduslike ökosüsteemide olukorda. Osariigis on ka järved, reservuaarid ja hüdroelektrijaamad, mis toetavad veevarude haldust ja vaba aja veetmist.

Kliima ja ilmastikunähtused

Oklahoma asub piirkonnas, mida sageli nimetatakse Tornado alleeks — seal esinevad suvel ja kevadel sageli tugeva äikesetormid, tornadod ja hailstormid. Talved varieeruvad lääne- ja idaosa vahel: ida on enamasti niiskem ja metsasem, lääs kuivem. 1930. aastate põuakriis ja tolmupilved (Dust Bowl) mõjutasid osariigi ajalugu ja põllumajandust märkimisväärselt. Ka tänapäeval on äärmuslikud sademed, põuad ja tormid looduskeskkonna ja majanduse oluline tegur.

Ajalugu ja Põlisrahvad

Algselt elasid tänapäeva Oklahomase aladel mitmed põlisrahvad. 19. sajandil tõi USA poliitika kaasa paljude indiaani hõimude ümberasustamise väidetava "India territooriumi" aladele. Tähtsamad hõimud, kellel on tänini tugev kohalolek ja rahvusliku enesemääramise institutsioonid, hõlmavad Cherokee, Choctaw, Chickasaw, Mus-cogee (Creek) ja Seminole rahvaid ning palju teisi. See pärand on tähtis osa osariigi kultuurist, poliitikast ja majandusest — seal tegutsevad mitmed hõimuvalitsused, haridus- ja tervishoiuasutused ning mängukasiinod, mis annavad tulu ja töökohti.

Olulised ajaloolised sündmused on näiteks osariigi moodustamine 1907. aastal, Dust Bowli mõjud 1930ndatel ning 20. sajandi tööstus- ja naftaärist lähtuv majanduse areng.

Majandus

Oklahoma majandus on mitmetahuline. Traditsioonilised sektorid nagu nafta ja maagaas on jätkuvalt olulised, kuid viimastel aastakümnetel on kasvanud järgmised valdkonnad:

Energeetika: nafta, maagaas, tuuleenergia ja petrokeemiatööstus;
Põllumajandus: nisu, loomakasvatus ja muud põllukultuurid;
Tööstus ja tootmine: masinatööstus, keemiatööstus ja toiduainetetööstus;
Lennundus ja kosmos: aeronautikaettevõtted ja sõjaväe‑ühendused, mis toetavad kohalikke tööstusi;
Teenused ja tehnoloogia: telekommunikatsioon, tervishoid, finantsteenused ja biotehnoloogia.

Oklahoma City ja Tulsa on piirkonnad, kus toimub suur osa majandustegevusest — seal asuvad ka paljud peakorterid, lennundus‑ ja logistikaettevõtted. Samuti mõjutavad majandust riiklikud ja hõimupõhised ettevõtmised, sealhulgas hasartmängude tulu mõnedes piirkondades.

Rahvastik, kultuur ja keel

Oklahomas on mitmekesine rahvastik koos tugeva põlisrahvaste kogukonnaga ning olulise hispaanlasest elanike kasvu osakaaluga. Nagu mainitud, räägitakse osariigis üle 25 indiaanlaste keelt, mis on rohkem kui üheski teises osariigis Ameerika Ühendriikides. Religiooniliselt on tugev evangeelne kristlus ja see mõjutab nii kultuuri kui ka poliitikat.

Kultuuriliselt on Oklahomal rikkalik pärand: rodeod, lääne‑ ja karjanduse traditsioonid, põlisrahvaste kunst ja tantsud, samuti kaasaegne muusika‑ ja teatrikultuur. Muuseumid, festivalid ja haridusasutused aitavad säilitada ja levitada seda mitmekülgset pärandit.

Poliitika ja haldus

Oklahoma on föderaalses süsteemis osariik, millel on oma valitsuseharud: eksekutiiv, seadusandlik ja kohtulik. Poliitiliselt on osariik viimastel aastakümnetel muutunud enamasti konservatiivseks ja riigipoliitikas domineerivad vabariiklased, kuigi ajalooliselt oli osariik tugev demokraatide toetuse piirkond. Osariigi tase ja kohalikud valimised mõjutavad oluliselt haridust, tervishoidu ja energeetikapoliitikat.

Haridus ja teadus

Oklahoma's on mitmeid tuntud ülikoole ja teadusasutusi, mis toetavad nii kohalikku majandust kui ka kultuuri. Peamised kõrgkoolid on näiteks University of Oklahoma (Norman), Oklahoma State University (Stillwater) ja University of Tulsa. Need õppeasutused on olulised uurimistöö, meditsiini, inseneriteaduse ja ärile suunatud programmiarenduse keskused.

Transport ja infrastruktuur

Osariigis on arenenud maanteevõrk ja mitmed rahvusvahelised lennujaamad, näiteks Will Rogers World Airport Oklahoma Citys ja Tulsa International Airport. Põhimaanteed, nagu Interstate 35, Interstate 40 ja Interstate 44, ühendavad Oklahoma't teiste kesk- ja lõunaosariikidega. Siserannikul asuv Port of Catoosa on üks sisemaa sadama näidetest, mis toetab kaubandust ja logistikat.

Keskkond, puhkus ja turism

Oklahoma pakub mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi: rahvuspargid ja looduskaitsealad, kalastamine, jahipidamine, telkimine ja veespordi võimalused järvedel ning mägistel aladel. Looduslik mitmekesisus, põlisrahvaste kultuurilised vaatamisväärsused, muuseumid ja festivalid moodustavad olulise osa turismipakkumisest.

Tõsised loodusõnnetused ja valmisolek

Arvestades sagedasi torme ja tornadotsooni aset, on osariigil välja arendatud hädaolukordade lahendamise süsteemid ja hoiatustegevused. Ajaloost on meelde jäänud suured tornadosündmused (näiteks 1995. aasta Bridge Creek–Moore ja 2013. aasta Moore'i tornadod), mis on rõhutanud vajadust parema hoone- ja päästemehhanismi järele.

Kokkuvõte

Oklahoma on mitmekesine osariik, kus põimuvad lai loodusmaastik, tugev põlisrahvaste pärand, ener- geetika- ja põllumajandussektorid ning kasvavad tehnoloogia- ja teenindusvaldkonnad. Kuigi ilmastikutingimused võivad olla karmid, on osariigi kogukonnad, ülikoolid ja ettevõtted arendanud lahendusi ja infrastruktuuri, mis toetavad majandust ja kultuurilist elujõudu.

Ajalugu

Oklahoma on olnud osariik vaid veidi üle sajandi, kuid selle ajalugu on palju pikem. Anadarko linna lähedalt on leitud Clovise kultuurist pärit noolepead, ameerika põliselanike, kes rändasid läbi Oklahoma. Need noolepead on umbes 11 000 aastat vanad. Spiro Mound Buildingi indiaanlased olid osariigi esimesed alalised asukad. 1541. aastal sõitis Hispaania maadeuurija Coranado läbi Oklahoma, kui ta otsis kadunud kulla linna. 1830. aastatel olid viis tsiviliseeritud hõimu sunnitud kolima Ameerika Ühendriikide kaguosas asuvatest osariikidest Indiaani territooriumile (praegune Oklahoma) "Trail of Tears" (pisarate rada).

Ameerika kodusõja ajal (1861-1865) asusid mitmed indiaanihõimud konföderatsiooni poolele. Hõimud omasid orje. Nad nõustusid Ameerika Ühendriikidest lahku läinud osariikide ideedega. Samuti ei olnud hõimud rahul, et föderaalvalitsus ei teinud seda, mida ta neile lubas. Mitte kõik hõimud ei olnud konföderatsiooni poolel. Mõned hõimud olid võtnud kontrolli mitme kindluse üle. See põhjustas selle, et suur osa India territooriumist oli konföderatsiooni kontrolli all, kuid Oklahoma ei saanud konföderatsiooni osariigiks. 17. juulil 1863 toimunud Honey Springsi lahingu Fort Gibsoni lähedal võitsid liidu väed. Sellega lõppes konföderatsiooni kontroll India territooriumi üle.

22. aprillil 1890 avati osariigi lääneosa peaaegu 50 000 asuniku jaoks Oklahoma Land Run'i raames. Selle maajooksu ajal sai Oklahoma oma hüüdnime "Sooneri osariik". See hüüdnimi tuli asunike järgi, kes ületasid territooriumi piirid enne, kui valitsus avas maa. Aasta hiljem muudeti territooriumi lääneosa Oklahoma territooriumiks. Kirdeosa, kus elasid viis tsiviliseeritud hõimu, jäi hõimude kontrolli alla. 16. novembril 1907 liideti lääne- ja idaterritoorium kokku. Neist sai Ameerika Ühendriikide 46. osariik.

Vastloodud riigist sai naftatööstuse jaoks oluline koht. Piirkonna naftavarud põhjustasid linnade elanikkonna väga kiire kasvu. Tulsa sai suurema osa 20. sajandist tuntuks kui "maailma naftapealinn". Nafta oli suur osa osariigi varajasest majandusest.

1927. aastal alustas Tulsa ärimees Cyrus Avery, keda tuntakse "Route 66 isa" nime all, liikumist U.S. Route 66 rajamiseks. Avery kasutas maantee 66 algse osa loomiseks juba ehitatud maanteelõiku Tulsast Amarillosse, Texase osariiki. Ta oli peamine isik, kes oli vastutav U.S. Highway 66 Associationi loomise eest, et jälgida Route 66 ehitamist.

1930ndatel aastatel elas Loode-Oklahoma läbi ajajärgu, mida nimetati tolmulavaks (Dust Bowl). Piirkonnas sadas vähe vihma ja temperatuur oli kõrge. See põhjustas tuhandete talunike vaesuse ja sundis neid kolima Ameerika Ühendriikide teistesse osadesse. Aastatel 1930-1950 oli osariigi ainus rahvaarvu vähenemine. See kaotas 6,9 protsenti seal elavatest inimestest. Dust Bowli tõttu tegi osariik sadu veehoidlaid ja tehisjärvi. 1960. aastateks oli tehtud üle 200 tehisjärve. Seda on kõige rohkem Ameerika Ühendriikides.

Laul "Oklahoma!" sai 1953. aastal osariigi ametlikuks lauluks. Laul pärineb 1943. aasta Broadway muusikalist näidendist "Oklahoma!". Lugu toimub Oklahoma territooriumil 1906. aastal, vahetult enne Oklahoma osariigiks saamist.

19. aprillil 1995 pommitas Timothy McVeigh Oklahoma Citys asuvat Alfred P. Murrahi föderaalhoonet. Pommiplahvatuses hukkus 168 inimest. See oli kõige rängem terrorirünnak Ameerika Ühendriikides enne 11. septembri 2001. aasta World Trade Center'i rünnakuid. McVeigh ja tema partner Terry Nichols mõisteti mõlemad pommiplahvatuses süüdi. Mõned inimesed arvavad, et sellega olid seotud ka teised inimesed. McVeigh mõisteti hiljem surma ja hukati 11. juunil 2001 surmava süsti abil. Tema partner Nichols mõisteti süüdi 161 esimese astme mõrvas. Nichols veedab oma ülejäänud elu vanglas, ilma et tal oleks võimalust vabaneda.

Nimetamise ajalugu

Nimi Oklahoma tuleneb tšoktawide sõnast okla humma. See tähendab punaseid (humma) inimesi (okla). Choctawide pealik Allen Wright andis sellele selle nime 1866. aastal föderaalvalitsusega peetud läbirääkimistel indiaanlaste territooriumi kasutamise lepingu üle. Ta unistas täielikult indiaanlaste osariigist, mille võimu kandis Ameerika Ühendriikide indiaanlaste asjade superintendent. Okla humma oli tšoktawide keeles väljendus, mis tähendas sama, mis ingliskeelne sõna "Indian". Seda kasutati kogu indiaanlaste kirjeldamiseks. Oklahoma sai hiljem Oklahoma territooriumi tegelikuks nimeks. See võeti ametlikult kasutusele 1890. aastal, kaks aastat pärast seda, kui ala avati valgetele asunikele.

Põllumees ja tema kaks poega tolmutormi ajal Cimarroni maakonnas, 1936

Sellised naftapuuraugud nagu see Okemah's tõid Oklahoma'sse palju inimesi

Geograafia

Oklahoma on 20. suurim osariik Ameerika Ühendriikides. Selle pindala on 69 899 ruutmiili (181 038 km2) (68 603 ruutmiili (177 681 km2) on maismaa ja 1296 ruutmiili (3357 km2) on vesi). Osariik on kujult nagu pann, mille läänepoolne osa on pikk ja õhuke. See osa, mida nimetatakse Panhandle'iks, on läänest itta 165 miili (266 km) ja põhjast lõunasse 34 miili (55 km) pikk.

See on üks kuuest osariigist, mis asub piirialal. Osariik asub osaliselt Suurtel tasandikel 48 mandriosa keskme lähedal. Ta piirneb Arkansase'i, Missouri, Kansase, Colorado, New Mexico ja Texase osariigiga.

Osariigi kõrgeim punkt on Black Mesa, mis asub Panhandle'is ja on 4 973 jalga (1 516 m) kõrgune. Madalaim punkt on Idabelist idas asuv Little River osariigi kaguosas, mis asub 88 meetri kõrgusel merepinnast. Oklahomas on neli mäeahelikku. Need on Ouachita, Arbuckle, Wichita ja Kiamichi mäeahelikud. Kõik mäeahelikud asuvad osariigi lõunaosas. Metsad moodustavad umbes 24 protsenti osariigi pindalast. Osariik on tuntud ka selle poolest, et seal on rohkem inimtekkelisi järvi kui üheski teises osariigis. Need järved katavad veega üle 1 000 000 aakri (404 686 ha).

Oklahoma füüsilisi omadusi näitav kaart

Poliitika

21. sajandi alguseks on konservatiivsed vabariiklased Oklahomas kasvavaks jõuks, kuid demokraadid on osariigi poliitikas endiselt oluline tegur. 2006. aastal võitis ametisolev demokraatlik kuberner 66%-lise eduga endise vabariiklasest kongresmeni üle. Vaatamata demokraatide ülekaalukale võidule said vabariiklased kaks kohta osariigi senatis, mis teeb senatis 24 demokraatide ja 24 vabariiklaste võrdse tulemuse, ning suurendasid oma eduseisu riigikogus 57-44.

Ilm

Oklahoma asub riigi parasvöötme piirkonnas. Osariigis on mõnikord äärmuslikud temperatuurid ja vihmad, mis on tavalised kontinentaalses kliimas. Kogu osariigis on sageli temperatuurid üle 38 °C (100 °F) või alla 18 °C (0 °F).

Oklahomas sajab lund. Loodeosas, Colorado piiri lähedal, võib talvel sadada peaaegu 76 cm lund. Osariigi kaguosas sajab tavaliselt vähem kui 5 cm lund.

Suurem osa osariigist asub piirkonnas, mis on tuntud kui Tornado Alley. Selle põhjuseks on see, et külmad ja soojad õhumassid puutuvad palju kokku, mis tekitab rasket ilma. Oklahomas on igal aastal keskmiselt 54 tornaadot. See on üks kõrgemaid näitajaid maailmas. Osariigis asub Normanis riikliku ilmateenistuse riiklik tormiprognoosikeskus.

Kuu temperatuurid Oklahoma suurimates linnades

Linn

Jan

veebruar

Mar

Apr

Mai

Jun

juuli

august

Sep

Oktoober

Nov

detsember

Oklahoma City

47/26

54/31

62/39

71/48

79/58

87/66

93/71

92/70

84/62

73/51

60/38

50/29

Tulsa

46/26

53/31

62/40

72/50

80/59

88/68

94/73

93/71

84/63

74/51

60/39

50/30

Lawton

50/26

56/31

65/40

73/49

82/59

90/68

96/73

95/71

86/63

76/51

62/39

52/30

Keskmine kõrgeim/madalam temperatuur °F

Tornado Oklahoma keskosas

Linnad ja linnad

Oklahomas oli 2006. aastal 549 asustatud kohta. Seal oli kolm linna üle 100 000 elanikuga ja 40 üle 10 000 elanikuga. Ameerika Ühendriikide viiekümnest suurimast linnast kaks asuvad Oklahomas. Need on Oklahoma City ja Tulsa. Nendes kahes linnas elab üle poole (58%) Oklahomaalastest.

Oklahoma City on osariigi pealinn ja suurim linn. Selle suurlinna piirkonnas elas 2008. aastal 1 269 907 inimest. Tulsas, suuruselt teises linnas, elas suurlinna piirkonnas 905 755 inimest.

Aastatel 2005-2006 oli Tulsas Jenksi, Bixby ja Owasso eeslinnades kõige suurem rahvaarvu kasv osariigis. Jenksi elanikkond kasvas 47,9%, Bixby 44,56% ja Owasso 34,31%.

Oklahoma suurimad linnad 2007. aastal olid: Oklahoma City (547 274), Tulsa (384 037), Norman (106 707), Lawton (91 568), Broken Arrow (90 714), Edmond (78 226), Midwest City (55 935) ja Moore (51 106). Osariigi kümnest suurimast linnast seitse asuvad Oklahoma City ja Tulsas. Ainult Lawtonil on omaette suurlinnapiirkond.

Oklahoma seadustes on sätestatud, et asustatud alad jagunevad kahte rühma. Linnad on rohkem kui 1000 elanikuga piirkonnad. Linnad on vähem kui 1000 elanikuga. Mõlemal on oma asustatud piirkonnas seadusandlik, kohtulik ja avalik võim. Linnad võivad valida linnapea-nõukogu, volikogu-juhataja või tugeva linnapea valitsemisvormi vahel. Linnade juhtimine toimub valitud ametnike süsteemi kaudu.

Oklahoma City on osariigi pealinn ning rahvaarvult ja pindalalt suurim linn.

Sport

Oklahomas on korvpalli, jalgpalli, jalgpalli, pesapalli, jalgpalli ja jäähoki vähemusliigade võistkonnad. Need meeskonnad asuvad Oklahoma Citys, Tulsas, Enidis ja Lawtonis. Tulsa on Tulsa 66ersi koduks. Nad kuuluvad NBA arenguliigasse. Tulsa Revolution, mis mängib American Indoor Soccer League'is, asub samuti Tulsas. NBA New Orleans Hornetsist sai esimene kõrgliiga spordimeeskond, mis mängis Oklahomas. See juhtus pärast seda, kui meeskond oli sunnitud pärast 2005. aasta orkaani Katrina kaks hooaega Ford Centerisse Oklahoma Citys kolima. Juulis 2008 kolis Seattle SuperSonics Oklahoma Citysse. Nad mängivad oma kodumänge Ford Centeris uue meeskonna nime all Oklahoma City Thunder. Nad on osariigi esimene alaline kõrgliiga meeskond.

Riigi sümbolid

Oklahoma osariigi sümbolid on tunnustatud osariigi seadustega. Oklahoma senat või esindajatekoda võib lisada teisi sümboleid erisündmuste puhul ja organisatsioonide abistamiseks.

Riigi sümbolid:

Riiklik lind: Käärmesaba kärbsepüüdja
Riigi puu: Punapuu: idapoolne punapuu
Riiklik imetaja: Ameerika piison
Riiklik jook: Piim
Riiklik ulukilind: Metsik kalkun
Riiklik kala: Sandbass
Riigi vapi embleem: Puuvõõrik
Riigi lill: Oklahoma roos
Riiklik metsalill: indiaani lill (Gaillardia pulchellum)
Riiklik rohi: Indiangrass (Sorghastrum nutans)
Riigi kalju: Roosi kivi
Riigi putukas: mesilane
Riigi pinnas: Sadama muldkeha
Riigi roomajad: Kaelkirjak
Riigi kahepaiksed: Bullfrog
Riigi liblikas: Black Swallowtail
Riiklik laul: "Oklahoma! "
Riigi köögivili: arbuus

Oklahoma riigi putukas mesilane

Oklahoma osariigi lind käärsarvik (Scissortail flycatcher)

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kui suur on Oklahoma rahvaarv?

V: Oklahoma rahvaarv oli 2010. aastal umbes 3 751 351 inimest.

K: Kui suur on Oklahoma pindala?

V: Oklahoma pindala on umbes 68 667 ruutmiili (177 847 km2).

K: Mida tähendab nimi "Oklahoma"?

V: Nimi "Oklahoma" tuleneb tšoktawide sõnadest okla ja humma, mis tähendab "punased inimesed".

K: Millal sai Oklahoma osariigiks?

V: Oklahoma sai osariigiks 16. novembril 1907. aastal. See oli 46. osariik, mis sai Ameerika Ühendriikide osaks.

K: Millised on mõned Oklahoma peamised tööstusharud?

V: Oklahoma peamised tööstusharud on lennundus, energeetika, telekommunikatsioon ja biotehnoloogia.

K: Mitu indiaanlaste keelt räägitakse Oklahomas?

V: Oklahomas räägitakse üle 25 indiaanlaste keele, mis on rohkem kui üheski teises osariigis.

K: Millisesse usku usub enamik oklahomeenlasi?

V: Enamik oklahomeenlasi usub evangeelsesse kristlusse ja see on osa Piibli vööndist.