Mesilane
Mesilane (või mesilane) on mesilane, kes kuulub perekonda Apis. Nad toodavad ja säilitavad mett ning teevad vahast mitmeaastaseid kolooniaid. Nad on vastandiks pistikuta mesilastele.
Meemesilased on ainsad Apini sugukonna elavad liikmed, kes kõik kuuluvad perekonda Apis. Mesilasi on ainult seitse liiki, kokku 44 alamliiki. Ajalooliselt on tunnustatud kuus kuni üksteist liiki.
Mesilased on vaid väike osa umbes 20 000 teadaolevast mesilase liigist. Mõned teised sugulasmesilaste liigid toodavad ja hoiustavad mett, kuid ainult perekonna Apis liikmed on tõelised mesilased. Meemesilaste uurimist nimetatakse "mesindusuuringuks".
Esimesed mesilased Apis ilmuvad fossiilsetes andmetes eotseeni-ligotseeni piiril (34 miljonit aastat tagasi (mya)), Euroopa ladestustes. See näitab, et mesilased olid sel ajal Euroopas juba olemas. Lõuna-Aasiast, mesilaste oletatavast päritolupiirkonnast, on teada vähe fossiilseid leiukohti.
Enne A. mellifera sissetoomist eurooplaste poolt ei eksisteerinud Uues Maailmas ühtegi Apis liiki. On teada ainult üks fossiilne liik, üks 14 miljoni aasta vanune isend Nevadast.
Ka tänapäevaste mesilaste lähisugulased - kimalased ja kimalasteta mesilased - on mingil määral sotsiaalsed,
Seotud leheküljed
- Mesindus
Küsimused ja vastused
K: Mis on mesilane?
V: Mesilane on iga mesilane, kes kuulub perekonda Apis. Nad on eusotsiaalsed lendavad putukad, kes elavad kolooniates ning toodavad ja hoiustavad mett.
K: Mitu teadaolevat mesilasi on olemas?
V: On teadaolevalt 20 000 mesilasi.
K: Mitu liiki tõelisi mesilasi on olemas?
V: Tõelisi mesilasi on seitse liiki, kokku 44 alamliiki.
K: Kuidas nimetatakse mesilaste uurimist?
V: Meemesilaste uurimist nimetatakse melittoloogiaks.
K: Millal ilmusid Apis mesilased esmakordselt Euroopa fossiilides?
V: Apis mesilased ilmusid esimest korda Euroopa fossiilsetes andmetes eotseeni-ligotseeni piiril (34 miljonit aastat tagasi).
K: Kas on olemas Apis-liike, mis olid Uues Maailmas enne eurooplaste sissetoomist põliselanikud?
V: Ei, enne eurooplaste sissetoomist ei olnud Uues Maailmas ühtegi Apis-liiki. Ainus leitud fossiilne liik oli üks 14 miljoni aasta vanune isend Nevadast.
K: Kuidas mesilased omavahel suhtlevad?
V: Mesilased suhtlevad omavahel Nasonovi näärme abil, mis toodab feromooni, mida kasutatakse töömesilaste kokkuviimiseks või kadunud mesilaste tagasitoomiseks tarusse.
