Mesilased (perekond Apis) — definitsioon, liigid, mee tootmine ja kolooniad

Mesilased (perekond Apis): definitsioon, seitse liiki, mee tootmine, kolooniate toimimine ja ajalugu — põhjalik juhend mesinduse ja bioloogia huvilisele.

Mesilane (või meemesilane) on mesilane, kes kuulub perekonda Apis. Nad toodavad ja säilitavad mett ning ehitavad vahast mitmeaastaseid kolooniaid. Mesilased elavad tavaliselt püsivates kolooniates ja on vastandiks pistikuta mesilastele, kes paljunevad ja elavad isoleeritumalt.

Meemesilased on ainsad Apini sugukonna elavad liikmed, kes kõik kuuluvad perekonda Apis. Mesilasi on praegu kirjeldatud seitse liiki, kokku umbes 44 tunnustatud alamliiki. Ajalooliselt on autorid tunnustanud kuut kuni üksteist liiki sõltuvalt taksonoomilisest käsitlusest ja DNA-analüüsidest.

Mesilased on vaid väike osa kogu mesilasperest — maailmas on teada umbes 20 000 mesilase liiki. Mõned teised sugulasmesilaste rühmad toodavad ja hoiustavad mett, kuid ainult perekonna Apis liikmete kolooniad moodustavad traditsiooniliselt tuntud „meemesilaste” grupi. Meemesilaste uurimist nimetatakse mesindusuuringuks ja see hõlmab nii taksonoomiat, ökoloogiat kui ka majanduslikke aspekte.

Liigid, levik ja ajalooline taust

Esimesed mesilased perekonnast Apis ilmuvad fossiilsetes andmetes eotseeni‑ligotseeni piiril (ligikaudu 34 miljonit aastat tagasi) Euroopa ladestustes, mis näitab, et mesilased olid tol ajal Euroopas juba olemas. Lõuna‑Aasiast, mis on peamine oletatav päritolupiirkond, on fossiilseid leide seni vähem.

Enne A. mellifera sissetoomist eurooplaste poolt ei eksisteerinud Uues Maailmas looduslikke Apis liike. Üks harvaesinev fossiilne leid – umbes 14 miljonit aastat vana isend Nevadast – osutab sellele, et perekonna ajalugu võis olla laiemalt levinud ka minevikus.

Koloonia struktuur ja elutsükkel

Mesilaste koloonia koosneb kolmest põhiklassist:

• Kuninganna – suguline emane, kelle peamine ülesanne on munemine. Üks koloonias, mõnel juhul mitu sõltuvalt liigist.
• Töölised – steriliseerunud emasloomad, kes täidavad kõiki koloonia töid: toitmine, combi ehitus, põllulõikus, hoone ja koloonia kaitse.
• Isased (droonid) – peamine ülesanne on paaritumine kuningannaga; hiljem talvitumisel või toitainete nappusel neid sageli eemaldatakse.

Paljunemine toimub tavaliselt kuninganna paaritumisega õhusõidul, pärast mida muneb kuninganna munadest välja töötunud töömesilaste abil uue põlvkonna. Mesilaste sugupoolte määramise aluseks on haplodiploidne süsteem: isased tekivad haploidsetest munarakkudest, emased diploidsetest.

Mee tootmine ja vahatootmine

Mesilased koguvad õietolmu ja nektarit. Nektar imetakse mesilaste suusüsteemiga, muudetakse ensüümidega (nt invertaas) ja hoitakse käägudes, kust seda töölised kätetöödeldes ja ventileerides kuivatavad. Valmis mett säilitatakse vahakestas tihedalt suletud meepeekides. Vaha toodavad töölaste eritised, mis tahkeid vahaplaate moodustades talletavad ja toetavad mesi‑ ning pojakesi.

Käitumine: arukus, suhtlus ja rändamine

Mesilased suhtlevad teabe jagamiseks oluliselt välja arenenud käitumismustrite abil. Tuntud on tantsukommunikatsioon, kus töömesilane näitab teistele toidutsooni suunda ja kaugust. Koloonia võib paljuneda ka rändamise ehk hõõrumise teel: osa kolooniast lahkub koos uue kuninganna ja paljude töötajatega ning rajab uue pesakonna.

Tõendid ohust ja kaitse

Mesilasi ohustavad mitmed tegurid:

• Parasiidid ja patogeenid, näiteks Varroa destructor ja erinevad seenhaigused (nt Nosema), bakteriaalsed poogunemised (nt Ameerika mädanik).
• Pestitsiidid ja põllumajanduslikud kemikaalid, mis võivad kahjustada individuaalset tervist ja orienteerumisvõimet.
• Elupaikade kadu ja toiduliste taimede vähenemine tänu intensiivsele maa‑ või linnaplaneerimisele.
• Kliimamuutused, mis mõjutavad õitsemise aegade kattuvust ning talvitumistingimusi.

Mesilaste kaitseks rakendatakse nii kolooniate haiguste jälgimist, bioloogilisi tõrjevõtteid, säästlikku pestitsiidi kasutamist kui ka elupaikade taastamist ja soodustavaid õiterikkamaid raieribasid ning haljasalasid. Mesindus ning teadusuuringud annavad olulist panust nende teadaolevate ohtude mõistmiseks ja leevendamiseks.

Majanduslik ja ökoloogiline tähtsus

Meemesilased on olulised tolmeldajad; nad mõjutavad otseselt paljude kultuurtaimede saagikust ja toidutootmist. Kolooniad toodavad mett, vaha, mesilasvaha kõrvalsaadusi (nt propolis, taruvaik) ning pakuvad ka teenust tolmeldajana mahepõllunduses ja mesinduses. Seetõttu on mesilaste heaolu tähtis nii toidutootmise kui ka looduslike ökosüsteemide säilimise seisukohalt.

Ka tänapäevaste mesilaste lähisugulased - kimalased ja kimalasteta mesilased - on mingil määral sotsiaalsed, kuid nende sotsiaalsuse astmed, elutsüklid ja pesitsusviisid erinevad sageli Apis liikide omast: mõned elavad väiksemates pesades, teised on solidaarsed pesitsejad või järgivad pool‑sotsiaalset käitumist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mesilane?

K: Mitu teadaolevat mesilasi on olemas?

K: Mitu liiki tõelisi mesilasi on olemas?

K: Kuidas nimetatakse mesilaste uurimist?

K: Millal ilmusid Apis mesilased esmakordselt Euroopa fossiilides?

K: Kas on olemas Apis-liike, mis olid Uues Maailmas enne eurooplaste sissetoomist põliselanikud?

K: Kuidas mesilased omavahel suhtlevad?

Otsing