Hyacynth macaw
Hüatsintpabulind (Anodorhynchus hyacinthinus) on Kesk- ja Ida-Soome-Ameerikas levinud papagoi.
Ta on pikem kui ükski teine papagoidi liik, tema pea tipust kuni pika terava saba tipuni on ta umbes 100 cm pikk. Ta on suurim papagoi ja suurim lendav papagoi liik.
Elupaikade kadumine ja metslindude püüdmine lemmikloomakaubanduse eesmärgil on nende populatsioonile looduses suurt kahju toonud, mistõttu on see liik Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punases nimekirjas liigitatud ohustatud liigiks ning seda kaitseb ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I lisa.
Nad söövad kohalike palmide pähkleid. Neil on suured ja võimsad nokad, millega nad suudavad pähkleid ja seemneid murda, samas kui nende kuiva ja sileda keele sees on luu, mille abil on võimalik tõhusalt vilju koputada. Acuri pähkel on nii kõva, et papagoid ei saa seda süüa enne, kui see on läbinud veiste seedesüsteemi. Lisaks söövad nad puuvilju ja muid taimseid aineid. Nende toit sisaldab puuvilju, pähkleid, nektarit ja mitmesuguseid seemneid. Nad rändavad küpse toidu järele suurel alal.
See kaunis lind on ohustatud. Looduses söövad tema mune mitmesugused väikesed imetajad, rabakotkad ja tuukanid. Hüatsint sõltub toukanist, kes levitab manduvipuu (Sterculia apetala) seemneid, mida mardikas vajab paljunemiseks. See puu on ara jaoks just sobiv pesapaik ja vähe on teisi sama häid kohti. Toukan levitab 83% puu seemnetest, kuid sööb ka 53% ara munadest.
Kuid kaugeltki on inimesed selle probleemide peamine põhjus. Illegaalne sulekaubandus, lemmikloomakaubandus ja elupaikade hävitamine on selle arvukust oluliselt vähendanud.
Hüatsinthiakia
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on hüatsintpahkva teaduslik nimi?
V: Hüatsindimaka teaduslik nimi on Anodorhynchus hyacinthinus.
K: Kui pikk on hüatsintpahkhiir?
V: Hüatsintpuu on umbes 100 cm pikk, alates pea tipust kuni pika terava saba tipuni.
K: Millist toitu sööb hüatsintpuu?
V: Hüatsintakad söövad kohalike palmide pähkleid, puuvilju, nektarit ja mitmesuguseid seemneid. Nad söövad ka akuri pähkleid, mis on läbinud veiste seedesüsteemi.
K: Miks on hüatsintakad ohustatud?
V: Hüatsintšakad on ohustatud elupaikade kadumise, metslindude püüdmise tõttu lemmikloomakaubanduse eesmärgil ning inimeste poolt väljapeetud sulgede ja muude eesmärkide saavutamiseks tehtud hävitamise tõttu.
K: Kuidas mõjutavad toukanid hüatsintide paljunemiskiirust?
V: Tukaanid levitavad manduvipuude seemneid, mis on hiantsitšaakade paljunemiseks vajalikud; nad söövad aga ka 53% nende munadest, mis vähendab nende populatsiooni kasvukiirust.
K: Millised rahvusvahelised organisatsioonid kaitsevad seda liiki?
V: Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimekiri ja ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) I lisa kaitsevad seda liiki ekspluateerimise või hävitamise eest.
