Tunnikella-delfiin (Lagenorhynchus cruciger) – Antarktika mustvalge delfiin
Tunnikella-delfiin, Lagenorhynchus cruciger, on teiste delfiiniliikidega võrreldes väike ja kompaktse kehaehitusega. Ta elab peamiselt Antarktika ringvööndi külmades vetes ning on levinud ringikujuliselt Lõunamere ümber, eelistades avamerd ja jääserva lähedasi alasid. Liiki hakati teaduslikult kirjeldama 19. sajandil, kuid kogu elupaiga ja käitumise kohta on seni saadud suhteliselt vähe põhjalikke andmeid – täielikult uuritud isendeid on olnud piiratud arv. Tunnikella-delfiinid taluvad väga madalaid veetemperatuure; neid on leitud vees, mille temperatuur sageli jääb ligikaudu 0,1–0,3 °C juurde.
Välimus ja päritolu nimele
Tunnikella-delfiin on teravalt must-valge värvuse ja selge kontrastsusega. Mõlemal küljel on valge laik, mis meenutab tunnikella kuju – sellest tuleneb ka liigi eestikeelne nimi. Selle eristuv mustvalge muster on kõnekas ning liigi hüüdnimed ja rahvakeelsed nimetused viitavad sageli just sellele silmapaistvale mustrile.
Suurus, sotsiaalsus ja käitumine
Täiskasvanud tunnikella-delfiin on tavaliselt umbes 1,5–1,8 m pikk ja kaalub ligikaudu 90–120 kg. Need delfiinid liiguvad tavaliselt väikestes rühmades, sageli 5–10 isendit; aeg-ajalt on täheldatud ka suuremaid kooslusi (väljakujunenud rühm võib ulatuda mõnekümne isendini, on registreeritud ka kuni 60-liikmelisi rühmi). Nad armastavad sageli sõita laevade vööris ehk "bow-riding" ning neid nähakse mõnikord teistes liikides koos.
Toitumine
Tunnikella-delfiinid toituvad peamiselt väikestest kaladest, kalmaaritest ja mitmesugustest koorikloomadest. Neil on koonilised hambad, mida kasutatakse saagi haaramiseks ja hoidmiseks. Tavapäraselt püütakse saaki selgelt haarates ning seejärel neelatakse terve või tükeldatult.
Levik
Peamiseks elupaigaks on Antarktika ümbrus ja Lõunamere külmemad alad, kuid liigi isendeid on aeg-ajalt nähtud ka kaugemal, sh Uus-Meremaa lõunapoolsel rannikualal ning Tšiili lõunapoolsetel vetel. Sageli kohtuvad nad ka teiste mereelustiku komponentidega, näiteks soomuskalade, ning liigiseeritus võib sõltuda hooajalisest liikumisest ja toidukättesaadavusest.
Kaitse ja teadustöö
Tunnikella-delfiini kohta on veel palju selgitamist vajavaid küsimusi: liigi elutsükli, rändekäitumise ja populatsiooni suuruse kohta on piiratud andmed. Peamisteks ohtudeks võivad olla juhuslik püügisaak (bycatch), merereostus, kliimamuutustest tulenevad elupaigamuutused ning inimtegevuse mõjud jääaladele. IUCN-i hinnang ning riiklikud kaitsekavad võivad anda täpsema seisu, kuid üldiselt rõhutavad teadlased vajadust lisauuringute järele, et paremini mõista ja kaitsta seda külmade vetede eripärast delfiiniliiki.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on tunniajastu delfiin?
V: Tundedelfiin on delfiiniliik, mis on teiste delfiinidega võrreldes väike ja lai.
K: Kus elab tunniglasidelfiin?
V: Tunda delfiin elab ainult Antarktika väga külmades vetes.
K: Kuidas said teadlased esimest korda teada tunniglasidelfiinist?
V: Teadlased said esimest korda teada tunnikella delfiinist, kui 1820. aastal tehti sellest joonistus.
K: Mitu tunnigraaždelfiini on teadlased uurinud?
V: Teadlased on uurinud ainult kuut tunnigalaiddelfiini.
Küsimus: Milline on keskmine veetemperatuur seal, kus elab tunniglasidelfiin?
V: Keskmine veetemperatuur seal, kus tunniglasidelfiin elab, on 0,1-0,3 kraadi Celsiuse järgi.
Küsimus: Mida tunniglasidelfiinid söövad?
V: Arvatakse, et tunniaisdelfiinid söövad väikseid kalu, koorikloomi ja kalmaare. Neil on koonilised hambad, mida kasutatakse tõenäoliselt koorikloomade kestade lõhkumiseks.
K: Kus on veel täheldatud tunniglasidelfiine?
V: Mõningaid tunniglasidelfiine on nähtud Uus-Meremaa ja Tšiili lõunaosas, kuid tavaliselt viibivad nad Antarktika ümbruses.
